4-15-10542/3

(3)4-15-10542 ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Antud määruse ärakirjad edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks O.L-ile , pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemannile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Asjaolud O.L-i karistati Maksu- ja Tolliameti 20.07.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930015001403 TS § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut, so 1000 (üks tuhat) eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 04.08.

1. 03.12.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 20.07.2015 trahviotsusega nr 930015001403/2 O.L-ile (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. 20.07.2015 trahviotsus 930015001403/2 on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 20.07.
2. Võlgnikul on maksuhalduri ees 03.12.2015 seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 1000 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Lisaks on võlgnikul tasumata veel viis trahvinõuet summas 1360 eurot, mis on koostatud perioodil 28.02.2014 kuni 12.05.
3. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 06.08.2015, kuid arestimise tulemusena laekumised rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. 03.12.2015 seisuga võlgnik ei tööta. Võlgnik saab väljamakseid S, kuid väljamaksed ei ületa piirmäära, millest Maksu- ja Tolliamet võiks kinnipidamisi teostada. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil O.L tunnistas seda, et rahatrahv on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2

(3)4-15-10542 Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule O.L-ile rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. määratud Kohus on seisukohal, et O.L-ile Maksu-ja Tolliameti 20.07.2015 otsusega mõistetud rahatrahv 250 trahviühikut, so 1000 eurot, tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 25 päeva. Kuna O.L on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb O.L teostada 25 tundi üldkasulikku tööd. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 3