4-15-10821/7

(4)4-15-10821 J.M üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemann (Rahu 38, 41588 Jõhvi, Ida-Virumaa; e-post: svetlana.eemann@politsei.ee, telefon 3372315). KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Antud määrus edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks J.M-ile , pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemannile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Asjaolud J.M karistati Maksu- ja Tolliameti 24.11.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014002244 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.12.

1. 10.12.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 24.11.2014 otsusega väärteoasjas nr 930014002244/2 J.M-ile (ik xxx; edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule kätte toimetatud väärteomenetluse seadustiku § 70 lg-st 4 tulenevalt allkirja vastu 24.11.2014 (Lisa 2). Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega ei pikendatud. 02.12.2015 laekus võlgniku ettemaksukontole maksuhalduri arvestussüsteemis tema
2. aasta ja
3. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue summas 197,21 eurot ning 62,27 eurot, mis kanti vastavalt maksukorralduse seaduse § 105 lg-le 3 antud rahatrahvi katteks. Seisuga 10.12.2015 on võlgnikul trahviotsus summas 140,52 eurot jätkuvalt tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub registri andmetel sõiduk Audi 80 Avant (ehitusaasta 1993, registrimärk xxx). Sõidukil puudub hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduki realiseerimise kulud ületaksid müügi tulud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 29.12.2014, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Samuti karistati J.M Maksu- ja Tolliameti 26.03.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930015000476 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 13.04.
4. 10.12.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja 2

(4)4-15-10821 Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 26.03.2015 otsusega väärteoasjas nr 930015000476/2 J.M-ile (ik xxx; edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. rahviotsus on võlgnikule kätte toimetatud väärteomenetluse seadustiku § 70 lg-st 4 tulenevalt allkirja vastu 26.03.2015 (Lisa 2). Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega ei pikendatud. Seisuga 10.12.2015 on võlgnikul trahviotsus summas 600 eurot jätkuvalt tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub registri andmetel sõiduk Audi 80 Avant (ehitusaasta 1993, registrimärk xxx). Sõidukil puudub hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduki realiseerimise kulud ületaksid müügi tulud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 27.04.2015, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Maksuhaldur palub kohut võlgnikule karistuse määramisel rakendada karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud seaduste mittetäitmist. Võlgniku on karistatud samalaadsete õigusrikkumiste eest 30.10.2014 kohtumäärusega nr 4-14-7300 ja 03.11.2015 kohtumäärustega nr 4-14-7301 ja nr 4-14-

1. Võlgnik jätkas õigusrikkumist pärast kohtuteate saamist kohtuistungi toimumise kohta, ja ka pärast karistuse määramist 25.10.2014, 01.11.2014 ja 24.02.
2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2015 kohtumäärusega ühendati ühiseks menetluseks väärteoasjad nr 4-15-10821 ja nr 4-15-
3. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-15-
4. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil J.M tunnistas seda, et rahatrahvid on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. 3

(4)4-15-10821 Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlused võlgnikule J.M-ile määratud rahatrahvide asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahve tasuda. Kohus on seisukohal, et J.M-ile Maksu-ja Tolliameti 24.11.2014 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahvi jääk summas 140,52 eurot ehk 35 trahviühikut, 26.03.2015 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut, so 600 eurot, kokku 185 trahviühikut, tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 18 päeva. Kuna J.M on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb J.M teostada 18 tundi üldkasulikku tööd. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 4