järgi O.P 28.07.2014 kella 19:20 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 3a asuvas kaupluses Mustakivi Selver lõi vähemalt 2 korda jalaga XXX alakõhu ja reite piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu parema reie ülemises osas ja paremas põlveliigeses. Sellega O.P pani toime teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o.
(kehtiva redaktsiooni järgi
Süüdistatav O.P end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud Kohtusitngil andsid ütlusi kannatanu XXXja tunnistaja XXX. Kohus uuris järgmisi dokumente: - XXX epikriis (lk 7 ); - Isiku läbivaatuse protokoll fototabelitega (lk 8-13); - asitõendi vaatlusprotokoll lisadega (fototabelid), nõudekiri, üleandmise akt (lk 27-85); - taotlus (lk 16); - tõkendi kohaldamise määrus (lk 14-15); - tõend isiku maksustatava tulu ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk 18-19); - karistusregistri teatis (lk 17); - riigiõigusabi dokumendid (lk 20-26); - karistusregistri teatis (lk 87-88); - kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatised (lk 89-91); - vastused avaldustele (lk 92-94). Kohus vaatas videosalvestusi Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Epikriisi kohaselt tuvastati XXX Ida- Tallinna Keskhaiglas 29.07.2014, et patsient kaebab valu paremas reies ülemises osas anteromediaalosas ja parema põlveliigese regio patellaris dex. Ojektiivsed leidu puuduvad ja liigesliikuvus normi piires Isiku läbivaatuse protokolli ja selle fototabelite kohaselt puuduvad kannatanul nähtavad vigastused. Seega ei kinnita ei epikiriis ega isiku läbivaatuse protokoll, et kannatanul oleks tuvastatud 29.07.2014 objektiivselt reaalseid jälgi tervisekahjustustest. Nimetatud dokumendid kinnitavad, et kannanu XXXon pöördunud 29.07.2014 Ida-Tallinna keskhaiglasse ja Põhja Prefektuuri seoses sellega, et teda on löödud., ta tundis valu ja ta soovis fikseerida tekitatud tervisekahjustused. Süüdistatava O.P ütluste kohaselt töötas 28.07.2014 Mustakivi Selveris turvamehena. On turvamehena töötanud 3 aastat. Kliendina on XXXvarem näinud, ta on võtnud alati alkoholi ja olnud mingis joobes. 28.07.2014 läks XXXjuurde, kuna ta oli saanud ohtlikuks kassapidajale ja klientidele ning eesmärk oli teda poodi mitte sisse lasta, kuid ei näinud millal ta poodi tuli. Luges teda ohtlikuks kliendiks, sest oli joobes. Küsis XXXkäest, et umbes mida sina siin veel teed. XXXütles, et turvamees ei ole mitte keski. Võttis XXX rinnust kinni ja edasi arenes nii nagu videos oli. Kaja ütles, et tal on pool arvet läbi löödud, las ta maksab ära ja lasi tal ära maksta. Ei ole kannatanut löönud. Võttis ta pluusist kinni ja hoiatas. Äkki tõukas tugevamalt õlast väljapääsus poole. XXXtaganes eest ära sinna nurka. Nurgast korra võttis tal veel õlast kinni ja juhatas teda uksest välja. Jooksis talle järgi kuni kõnniteeni. Ei ole talle põhjustanud mitte ühte vigastust ja ei ole teda löönud niimoodi, et ta oleks saanud ühtegi vigastust. Ei püüdnud teda rusikatega lüüa. Keegi töötajatest ei ole seoses XXXähvardustega pöördunud politseisse. Kindlasti kontrollis oma käitumist sel päeval. Kannatanu XXXütluste kohaselt enne 28.07.2014 O.P-ga konflikti ei ole olnud. 28.07.2014 oli eelnevalt joonud 4-5 pudelit siidrit või õlu ja läks Mustakivi Selverisse, kus võttis midagi söödavat ja joodavat. Pani asjad kassalindile ja suhtles Kajaga. Seisis näoga lindi suunas ja O.P tuli vasakult ja hakkas jalgadega peksma. Paar korda lõi jalge vahele. Kaks lööki kubemesse ja ühe korra põlve piirkonda. Püüdis ennast kätega kaitsta. Rusikate löögid läksid mööda. Ei lasknud asju kokku panna, ajas sellisesse kohta, kus puudus väljapääs. Mingi hetk sai asjad pakkida ja poest väljuda. O.P ajas teda taga. Mitte mingit sõnavahetust eelnevalt ei olnud. O.P riidles eesti keeles, ei saanud aru mitte midagi. Paar päeva varem oli olnud intsident pudeli viinaga, seal O.P juures ei olnud. O.P suhtes vägivalda ei tarvitanud, sest oli sõrmeluumurd. On käinud seal poes alkoholi ostmas. Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötas 28.07.2014 Mustakivi Selveris kassapidajana. T. Sopin töötas turvamehena. XXX oli pidev klient. Ta armastas tihti käia, kerges joobes võis olla. Tunnistajaga ei olnud XXX kunagi probleeme. 28.07.2014 tuli XXX õlut maksma. Vist ei jõudnud maksta, sest Tõnu tuli ja palus tal lahkuda, siis ta maksis ära. Ei näinud sel päeval seoses kannatanuga midagi sellist, mis põhjustas turvateenistuse huvi. Ei tea miks Tõnu palus lahkuda. Klient ei olnud nõus lahkuma, siis läks sõneluseks. Kuna klient ei olnud nõus ära minema, siis Tõnu tiris ta kassa juures ära. Löömist kassa juures ei olnud. Läksid ukse poole, rohkem ei näinudki. Vargusest ei tea midagi. XXXoli lõbus poiss kogu aeg, ei tea kas oli purjus. Ei näinud, et ta oleks kedagi tülitanud. Ükskord administraator mainis, et XXXon püüdnud 2 varastada. Hiljem on kuulnud, et XXXon halvasti öelnud või ähvardanud, aga konkreetseid väljendeid ei tea. Karistusregistri teatisest lk 87-88 ei nähtu, et XXXoleks kunagi karistatud narkootikumidega seotud väärteo või kuriteo eest. Juhul kui XXXpuhul oleks tegemist narkootikume tarvitava isikuga, kes on pidevalt narkojoobes, nagu väitis süüdistatav, oleks politsei teda ka narkootikumide tarvitamise eest eelnevalt karistanud. Nii näiteks on XXXviibinud 26.07.2014 politseijaoskonnas seose vargusega, kuid politseil ei ole tekkinud kahtlust, et ta oleks tarvitanud narkootilisi aineid. XXX puuduvad ka muud karistused väärtegude eest ja viimane kord karistati teda kriminaalkorras 2009 aastal. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava O.P väidet, et XXXpuhul on tegemist narkootikume tarvitava ning väga probleemse isikuga. Tunnistaja K. XXX ütlused kinnitavad, et 28.07.2014 ei põhjustanud ostja XXXmingeid probleeme ja tema ei tea miks turvatöötaja O.P palus tema kassas olnud XXX kauplusest lahkuda. Ka süüdistatav O.P kinnitab, et XXXei käitunud 28.07.2014 kaupluses kuidagi ebasobivalt. Ta oli joobes, pomises omaette, kuni temani jõudis ei käitunud XXXkuidagi mitteadekvaatselt. Ka asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu, et XXX oleks 28.07.2014 käitunud sel viisil, mis oleks tinginud turvatöötaja vahelesekkumise. Seega kinnitavad nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ja kannatanu kokkulangevad ütlused ning ka asitõendi vaatlusprotokoll, et XXX käitumine 28.07.2014 ei olnud selleks põhjuseks, miks O.P otsustas XXX poest välja ajama hakata. Süüdistatava ütluste kohaselt XXX juurde minnes enesekaitset ei olnud, arvestas, et see inimene võib olla ohtlik kassapidajatele. Kassapidaja teda sel päeval välja ei kutsunud ega öelnud, et see inimene ähvardab teda või on kuidagi ohtlik. On puutunud Nässiga kokku, kui ta ei tahtnud maksta arve eest ja sõimas vulgaarsete sõnadega. See oli umbes 1-1,5 kuud enne kõnealust juhtumit. Ei ole õigust kehtestada isikule kauplusesse sisenemise keeldu. Viinapudeli juhtumi juures ei olnud. Teadis, et XXX on suhteliselt ettearvamatu teatud olekus. Oli eelnevalt lubanud ühe kassapidaja maha lüüa. Oli tema enda individuaalne otsus purjus peaga XXXmitte sinna poodi lubada. Seega nähtub süüdistatava enda ütlustest, et kannatanu XXXoli eelnevalt olnud kaupluses probleeme ja XXX oli olnud sõnavahetus kassapidajatega. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt XXX on ähvardanud varasemalt kassapidajaid, ei ole keegi neist selle kohta politseisse avaldusi teinud. Asjaolust, et XXX käitumise kohta ei ole eelnevalt Mustakivi Selveri töötajate poolt politseile avaldusi tehtud, kinnitab, et XXX käitumine ei ole varasemalt olnud selline, mis oleks seadnud ohtu kassapidajate või teiste kaupluse töötajate või ostjate elu. Vastupidi, tunnistaja XXX kinnitab, et temal ei ole kunagi XXX probleeme olnud ja ta ta ei ole ka varem ühtegi Nässiga seotud vahejuhtumit pealt näinud. Fakt, et XXX peeti 26.07.2014 kinni kahtlustatavana viinapudeli varguses, ei anna alust teda 2 päeva hiljem poest põhjuseta välja saata. Kuigi XXX oli 28.07.2014 tarvitanud alkoholi (kinnitab ise), ei olnud tema käitumine tunnistaja XXX ütluste kohaselt selline, mis oleks häirinud kaupluse töötajaid või ostjaid. Süüdistatava O.P enda ütlused kinnitavad, et XXXkauplusest välja ajamine oli tema enda isiklik otsus. Samas nähtub tunnistaja ja süüdistatava ütlustest, et kauplusel ei olnud kehtestatud korda, et teatud isikuid ei tohi poodi lubada. Kuivõrd XXXei olnud 28.07.2014 rikkunud avalikku korda, sooritanud muid õigusrikkumisis ega tülitanud kaaskodanikke, puudus O.P alus isiku poest välja ajamiseks. Üksnes hüpoteetiline oletus, et väidetavalt varem on olnud temaga probleeme ja äkki tekib jälle, ei ole põhjuseks, miks võib vägivalla abil isikut poest lahkuma sundida. Ja isegi kui O.P oleks olnud õigus XXXkauplusest välja saata, ei annaks see õigus olukorras, kus kannatanu ei osuta mingit vastupanu ja pigem läheb eest ära, turvatöötajale õigust väljasaadetavat isikut jalaga lüüa. 3 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 28.07.2014 kell 19:18 kannatanu XXXläinud Selveri kassasse ja ladunud oma kaubad kassalindile. XXXtegevust on kassalindi väljapääsu poolsesse otsa tulnud jälgima turvatöötaja O.P. Edasi toimub turvatöötaja O.P ja XXX vahel sõnavahetus, mille käigus turvatöötaja haarab XXX särgi rinnaesisest ja lükkab ostja selja taga oleva kassakorpuse suunas. Kell 19:21 tasub XXX kauba eest. Jätkuvalt on näha, et toimub vastastikune žestikuleerimine ostja ja turvamehe vahel. Turvamees haarab kahe käega ostja lõuapiirkonnast ja lükkab teda. Ostja taganeb selg ees. … Kell 19:22 hakkab ostja liikuma. Turvamees lükkab ostjat vasaku käega kuklapiirkonnast, näopiirkonnast, õlapiirkonnast. Kell 19:25 hakkab ostja kilekotti pandud ostudega välisukse poole suunduma. Turvamees astub tema kõrvale ja võtab ostjal õlapiirkonnast kinni ning lükkab ostjat ettepoole. Kell 19:25:07:25 lööb turvamees infoleti lähedal ostjat jalaga kubeme piirkonda. Ostja tõmbab end alakehast kõnksu (foto nr 1 lk 73). Kell 19:25:08:72 välisukse lähedal lööb turvamees uuesti ostjat parema jalaga kubemepiirkonda (foto nr 4 lk 74). Kohus kontrollis asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut videosalvestuselt ja veendus, et asitõendi protokollis kajastatud teave vastab videosalvestusele. Süüdistatav O.P eitab, et ta oleks kannatanut jalaga löönud väites, et võib-olla jooksuhoos jalg oli kõrgel, see ei ole kindlasti löök. Kui jalg oli põrandaga paralleelselt, siis on ta ilmselgelt kõrgemal kui kubemepiirkond. Fotol ei näe, et see jalg oleks läinud kubemesse. Jalg võis täiesti temast kõrvalt mööda minna. Süüdistatava sellised ütlused on ümberlükatud videosalvestuse ja asitõendi vaatlusprotokolliga, millelt on näha kuidas süüdistatav üldiselt liigub ja jookseb ning sealjuures ta jalg ei tõuse maast kõrgemale ku 20 cm. Samas on 2 korda näha (infoleti lähedal ja ukse lähedal) kuidas süüdistatava jalg on liikumise pealt paralleelne maaga s.o teise jala suhtes 90 kraadise nurga all. On ilmselge, et sellises olukorras on sellise jalatõste ainukeseks sooviks löögi sooritamine. Videsalvestus ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad, et XXX ei osutanud O.P-le mingit vastupanu ega rünnanud teda mitte mingilgi moel, vastupidi XXXtaganes pidevalt O.P eest. Ka neil hetkedel kui süüdistatav lõi kannatanut jalaga, taganes kannatanu selg ees süüdistatava eest. Ka süüdistatav O.P on ise öelnud, et XXX ei käitunud 28.07.2014 kaupluses kuidagi ebasobivalt. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et süüdistatav O.P lõi kannatanut XXX 2 korda jalaga alakõhu ja jalgade piirkonda. Nende löökide tegemine ei olnud tingitud enesekaitse vajadusest, kuna kannatanu ei olnud antud vahejuhtumis ründavaks pooleks. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks teinud süüdistatava suhtes ühtegi ähvardavat liigutust, mis võinuks tingida süüdistatava vasturündava käitumise. Eelkirjeldatud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu XXX ütlusi, et O.P lõi teda jalaga kubeme ja jalgade piirkonda. Kannatanu kinnitab ise, et oli sel päeval eelnevalt tarvitanud alkoholi. Eelnevast alkoholitarvitamisest tingituna ei pruugi kannatanu täpselt mäletada sündmuste kulgemise järjekorda s.t kas süüdistatav lõi teda jalaga kassa juures või kuskil eemal. Sündmuste kulgemise järjekorra täpse mittemäletamise põhjuseks võis olla ka asjaolu, et antud vahejuhtum kestis ca 8 minutit, mille käigus kannatanu liikus ja taganes poe erinevates kohtades, oli 2 korda kassa juuures ning nagu kinnitab videosalvestus, üritas turvatöötajast eemale hoides end kaitsta. On eluliselt usutav, et sellise vahejuhtumi järel ei suuda kannatanu 100 %-lise täpsusega rekonstrurueerida sündmuste ajalist kulgemist. Kuigi kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste ajaline kulgemine ei vastanud täpselt asitõendi vaatlusprotokollis kajastatule, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt ta tundis jalalöökide tagajärjel valu. Ka videosalvestuselt on näha, kuidas pärast lööki alakõhu piirkonda, kannatanu end kehast kõverasse tõmbab. Selline reaktsioon on iseloomulik valu korral. Samuti on eluliselt usutav, et kui isikut lüüakse jalaga alakeha piirkonda, tunneb ta jalalöögi tagajärjel valu. Kannatanu ütlused, mille kohaselt tal 2 päeva pärast peksmist enam midagi ei valutanud, natuke lonkas sel päeval, kui sai tõendi ja läks politseisse, siis enam verevalumeid ei olnud, peksmise ajal tundis valu suguorganite ja selja piirkonnas, kinnitavad, et jalalöökide tagajärjel tundis kannatanu valu. Kannatanu ütlused kinnitavad, et jalalöögid põhjustasid küll valu, mis kestis 2 päeva, kuid tal ei tekkinud selliseid tervisekahjustusi, mis oleks vajanud ravi. 4 Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud O.P poolt kannatanu XXXlöömine 2 korda jalaga. Järgmisel päeval arsti juures XXX poolt teada antud kaebused „valu parema reie ülemises osas ja paremas põlveliigeses“ kinnitavad, et eelmisel päeval saadud jalalöögid tabasid parema reie ülemist osa ja paremat põlveliigest. Kohus asub seisukohale, et O.P käitumises ei esinenud õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist
Süüdistataval ja kannatanul tekkis konflikt, kuna süüdistatav soovis, et kannatanu poest lahkuks, kuid kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsuse n.ö mees-mehe vastu kakluses. Süüdistatav ei ole ka kordagi väitnud, et selles konfliktis oleks ta ennast XXXeest pidanud kaitsma. Ka tunnistaja ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll ei kinnita, et XXXoleks käitunud agressiivselt või ründavalt. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest O.P ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Lüües kannatanut 2 korda jalaga alakõhu ja reite piirkonda, sai O.P aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Kuni 01.10.2015 kehtinud
redaktsioon kehtestas vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. O.P tekitas XXX kahe jala löögiga füüsilist valu ning põhjustas talle tervisekahjustusi. Seega täitis O.P kannatanut jalaga lüües
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava 5 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. O.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid suhteliselt kerged ja kannatanu ei vajanud ravi. Arvestades O.P iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, mistõttu on tal olemas kindel sissetulek, samuti arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida O.P edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergeima karistuse s.o rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o 100 päevamäära. Arvestades määratava karistuse suurust on põhjendatud
Kriminaalasja materjalides on teatis kahtlustatava O.P keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2013 aastal (lk 19), mis oli peale lubatud mahaarvamisi 14.40 eurot.
lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvutatud tulumaks. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid CD plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt O.P-lt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 585 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 5 alusel määratud kaitsetasu 528 eurot, koopiakulu 1 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kuigi O.P ütluste kohaselt ta töötab võib kohtu arvates seaduses sätestatud 30 päevane menetluskulude ja sundraha tasumiseks ettenähtud tähtaeg osutuda eelkõige kogusumma 6 suurust silmas pidades liiga lühikeseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-212 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.P
järgi (kehtiv redaktsioon
lg 1) ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 14.40 eurot), mis moodustab 1440 eurot. Vastavalt
lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi kaheteistkümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega O.P poolt tasuda iga kuu 120 eurot. Rahaline karistus tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „O.P, kriminaalasi 1-15-7892, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress:itabi@just.ee). Välja mõista O.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 585 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 528 eurot ja koopiakulud 1 eurot riigituludesse. Kohustada O.P tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha, koopiakulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 92.83 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, koopiakulud tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „O.P , kriminaalasi 1-15-7892, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). 7 Asitõendid CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.novembril 2015 Kohtunik Liina Pohlak 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.