4-17-2466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2466 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et R.H pani väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. R.H on kohtuvälises menetluses andnud järgmisi ütlusi: Jäin hommikul magama ja kiirustasin tööle (KVM tl 2 pöördel). Seega oli R.H eesmärgiks kiirust ületada. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta sõitis 4-realisel maanteel, kus ühes suunas liikus 2 rida sõidukeid, vasakpoolsel rajal ehk n-ö kiiremal rajal. Ta ei sooritanud möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. Sealjuures ei nähtu, et kiiruse ületamine oleks 4 4-17-2466 olnud lühiajaline, vaid saab eeldada, et tema kiiruseks oligi püsivalt ca 120 km/h, mida kinnitab ka asjaolu, et R.H eesmärgiks oli jõuda võimalikult kiiresti tööle. Seega seadis R.H eesmärgiks ületada kiirust pikema aja jooksul. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka R.H . Seega oli R.H teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p-st 1 oli antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust, et jõuda tööle õigel ajal (või vähemasti mitte niivõrd suure hilinemisega, kui lubatud piirkiirusega sõites oleks ta jõudnud). Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et R.H kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. pani LS § 227 lg 2 järgi Seega on R.

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid R.H teos ei esine. Samuti on R.H süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud

1. aastal – KVM tl 1, 2 pöördel, 10). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et R.H on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. 4.
2. Karistus Karistuse määr LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis jääb 21-40 km/h vahemikku. Kohus on seisukohal, et nimetatud kahest põhikaristusest kergem karistusliik on rahatrahv ning raskem juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks peab kergema karistusliigi kohaldamine olema välistatud. R.H on olemas küll töökoht, mis on eelduseks, et isikule on võimalik kohaldada rahatrahvi, kuid praegusel juhul leiab kohus, et rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Nimelt on karistusregistrist nähtuvalt (KVM tl 10-1) R.H 4 kehtivat väärteokaristust. Samas märgib kohus siinkohal, et tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 11 ja KarS § 82 lg-st 4 peaks olema käesolevaks hetkeks R.H suhtes arhiivi kantud väärtegude täitmise aegumise tõttu vanemad kaks väärteokaristust ehk Politsei- ja Piirivalveameti 03.08.
3. a ja 07.07.
4. a otsused. Sellest märkusest hoolimata on aga R.H siiski 2 kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad on määratud temale kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 1 või LS § 227 lg 2 alusel – üks otsus on tehtud 20.03.
5. a ning teine 15.09.
6. a. Sealjuures on mõlemad trahvid summades 120 ja 140 eurot R.H seniajani tasumata. Seega ei ole R.H tasunud temale samaliigiliste väärtegude eest mõistetud karistusi ega ole edasiselt hoidunud ka samasuguste rikkumiste toimepanemisest. Nimetud asjaolud näitavad, et isiku jaoks ei ole piisavat mõju uute kiiruse ületamistest hoidumiseks avaldanud rahatrahvide mõistmine. Seetõttu tuleb R.H suhtes rakendada raskemat karistusliiki ehk sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, millest on lähtunud ka kohtuväline menetleja (vt KVM tl 7). Seega peab R.H-le mõistetav karistus olema sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vahemikus ühest kuni kuue kuuni ehk sanktsiooni keskmine oleks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 4-17-2466 R.H süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning R.H pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samas arvestab kohus asjaoluga, et R.H poolt ületatud kiiruse määr (ca 26 km/h üle lubatud sõidukiiruse) jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud 21-40 km/h skaalal alammäära lähedale. Kohtule esitatud kaebuses on R.H viidanud asjaolule, et tal on juhilube vaja seoses töökohaga (kohtu tl 1). Selles osas märgib kohus, et töökoha sõltuvus juhilubade olemasolust ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teos süü suurust. Võimatus tööd teha seoses rikkumise eest mõistetava juhtimisõiguse äravõtmisega, on tegemist rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muu ebameeldiva tagajärjega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et R.H puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes, millisel seisukohal on olnud ka kohtuväline menetleja (KVM tl 7; kohtu tl 5). Eeltoodust nähtuvalt arvestades R.H süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et R.H süü jääb mõnevõrra alla keskmise, mistõttu tuleks talle mõista karistuseks juhilubade äravõtmine mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik R.H mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal arvestab kohus asjaoluga, et R.H on tegelikkuses 2 kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad on talle määratud mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistri andmetest nähtub, et mõlemad määratud rahatrahvid on täitmata (KVM tl 10). Karistusregistri kohaselt on R.H 15.09.
7. a täitnud LS § 227 lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo koosseisu ehk ületanud kiirust kuni 20 km/h võrra ning 20.03.
8. a on R.

§ 227lg-s 2 kvalifitseeritud väärteo koosseisu ehk ületanud kiirust 21-40 km/h võrra.

Kuna antud rikkumiste eest karistusena määratud rahatrahvid on tasumata, leiab kohus, et on alust uskuda, et eelnevad karistused R.H käitumist ei mõjutanud ning ta võib ka edaspidi toime panna liiklusalaseid õigusrikkumisi. Seetõttu on rahatrahv ennast karistusena ammendanud ning R.H-le tuleb karistuseks mõista mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuivõrd R.H suhtes ei ole varasemalt raskemaliigilist karistust ehk juhtimisõiguse äravõtmist rakendatud ning praeguses väärteos on kohtu hinnangul tema süü alla keskmise, siis leiab kohus, et temalt tuleks sõiduki juhtimisõigus võtta ära alla sanktsiooni keskmist jäävas määras. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses, s.t ühe kuu pikkuses määras. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi kiiruse ületamine on joobes ja juhtimisõiguseta juhtimise kõrval üks kõige ohtlikum liiklusrikkumine, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra praegusel juhul ei mõjuta. 6 4-17-2466 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt R.H-le määratud sanktsiooni keskmises määras ehk 3 (kolmeks) kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, ei vasta R.H süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus R.H-le määratud karistuse määra osas tühistada. Kuivõrd kohus leidis, et R.H süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastav karistus oleks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine määras, mis jääb alla keskmise, kuid mis ei ole siiski alammääras, siis mõistab kohus R.H-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 (kaheks) kuuks. 4.3. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus osaliselt R.H kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.04.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas 2302,17,004461. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse määra osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning mõistab R.H-le LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 (kaheks) kuuks. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7