← Eesti

4-17-3608/8

Väärteoasi nr 4-17-3608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3608 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Pill

§ 72

lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 26.08.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2490,15,001214 määratud tasumata rahatrahv 140 eurot, s.o 35 trahviühikut, millele vastab 3 (kolm) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb E.J viivitamatult käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga (tel: 7 500 412, 5332 8924, asukoht: Tiigi 78, Tartu linn, kabinet 109, e-post: anzela.murumagi@just.ee). Kohtumäärus tuleb kätte toimetada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Oksana Kutšmeile ja E.J-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 26.08.

  1. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 1 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 35 2490,15,001214 E.J-ile NPALS § 15 trahviühikut, s.o 140 eurot (tl 5-6). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 14.09.
  2. a. 29.06.
  3. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus E.J-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ja seega alustati tema suhtes täitemenetlust 07.10.
  4. a. 15.06.
  5. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (tl 3-4). Sellest ja juhindudes

§-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 140 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas asjas kohtuistungi 01.09.2017. a. E.J selgitas, et rahatrahv on tasumata, kuna pärast kooli lõpetamist aastal 2015 ei ole ta tööl käinud. Ta elab ema, isa ja õdedega koos. Ta on oma vanemate poolt ülalpeetav. Järgmisest esmaspäevast läheb E.J tööle Tallinnasse. Tallinnas oleku ajal elab ta sõbra juures, töötab esmapäevast reedeni. E.J on valmis tegema üldkasulikku tööd. Ta on alaealisena üldkasulikku tööd teinud. Saab vajadusel tööandjaga kokkuleppeid teha, et üldkasulikku tööd teha. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et E.J-ile karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga ja asenduskaristusena kohaldatav arest omakorda asendada üldkasuliku tööga.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 69lg 1 sätestab, et kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. E.J-ile määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.08.2015. a otsusega rahatrahv 140 eurot, mis on käesoleva ajani tervikuna tasumata. E.J-i selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasuda ja käesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahv tasuda. Arvestades E.J-i võimalikke elatumisvahendeid, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et E.J puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 3-4). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.J ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. E.J on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Kuna E.J on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö 2 tegemiseks, siis tulenevalt

§-st 69 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vabaduse võtmise alternatiiviks on üldkasuliku töö tegemine, tuleb inimesele anda võimalus kanda karistus lõplikult ära vabaduses, s.o tehes üldkasulikku tööd. E.J-ile määrati karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

§ 72lg 2 alusel vastab tasumata rahatrahvi suurusele 3 päeva aresti.

Nimetatud arestipäevad tuleb

§ 69lg 1 kohaselt asendada 5 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus määrab

§ 69

lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 3 nädalat käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse E.J-ile määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka asjaolu, et E.J plaanib minna tööle. Kohus selgitab, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb E.J viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametniku Anžela Murumägiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.