Obsah (6)

§ 16§ 131§ 2171§ 242§ 217§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 9100 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi G.N kaebus Politsei- ja

) § 131 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 36 nõudeid,

§ 16

lg 2, MKM 22.02.2011 a määruse nr 12 § 9 lg 1 p 4, § 21 p 29 Tahvel 891b,

§ 131

lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/ 2014 artikkel 34 lg 6 nõudeid /AETR artikkel 12`34 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 2171

lg 1,

§ 242

lg 1,

§ 217lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule G.N-ile 07.12.2016 otsuse, millest nähtub, et menetlusalune isik juhtis 09.11.2016 kell 14:21 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 12.10.2016 kell 00.00 kuni 09.11.2016 kell 9.50 perioodi kohta. Rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit, rikkus liiklusmärgi 313a ``veoauto sõidu keeld`` nõudeid, sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda. Juhil puudus märgi lisatahvlil nõutav linnavalitsuse luba. Jättis oma salvestuslehele kandmata ees- ja perekonnanime, alguskoha, salvestuslehe alustamise kuupäeva, sõiduki registreerimismärgi ja sõiduki odomeetri algnäidu, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

) § 131 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 36 nõudeid,

§ 16

lg 2, MKM 22.02.2011 a määrus nr 12 § 9 lg 1 p 29 Tahvel 891b,

§ 131

lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/ 2014 artikkel 34 lg 6 nõudeid /AETR artikkel 12`34 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ § 2171 lg 1,

§ 242

lg 1,

§ 217lg 1 järgi. 2 Menetlusalusele isikule määrati Kar

S § 56 lg 1, KarS § 63 lg1, KarS § 63 lg 3 alusel

§ 2171

lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot,

§ 242lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, so 20 eurot.

3. 03.11.2016 esitas menetlusaluse isik G.N-i kaitsja Silver Reinsaar Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt menetlusalune isik väärteootsusega ei nõustu, palub selle tühistada ning väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja uurinud, milles seisnes menetlusaluse isiku tööandja tegevus nn xxxx objektil, et välja selgitada, kas see tuleb kvalifitseerida elektrihooldusteenusena

§ 130lg 12 p 8 tähenduses.

Käesoleval juhul on väärteootsus tehtud olukorras, kus asja lõplikuks lahendamiseks ei ole kõiki asjakohaseid materjale kogutud, otsuses on aga nende esitamata jätmist menetlusalusele isikule sisuliselt ette heidetud. Sisuliselt on menetleja jätnud kaitseteesi toetavad asjaolud arvesse võtmata, kogumata samas omapoolseid tõendeid, mis kaitseteesi kummutaksid. Kaebuse kohaselt osutas xxxx elektrihooldusteenust

§ 130lg 12 p 8 tähenduses.

Elektrilevi OÜ tellimuse nr EVK-IDA515948 tellimuslehelt nähtub, et tegemist oli hooldusremonttööga. Elektrihooldusteenuse mõiste sisustamisel

§ 130

lg 12 p 8 tähenduses tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 13 lg 1 p h rakendamispraktikast. Euroopa Liidu kohus on kohtuasjas nr C-116/91 (British Gas Plc.) analüüsinud olukorda, kus ühe ettevõtte sõidukeid kasutati nii gaasihooldusteenuse pakkumisel kui ka gaasiseadmete transpordil. Kohus märkis, et nimetatud erandi puhul peetakse silmas üksnes sõidukeid, mida kasutatakse olulises ulatuses üksnes ja ainult seoses gaasi tootmise, transportimise ja jagamisega või seoses nendeks tegevusteks vajalike rajatiste hooldamisega. Seega sõltub käesoleva väärteoasja lahendus sellest, kas tegevus, mida xxxx nn xxxx objektil tegi, on käsitletav elektrihooldusteenusena EL-i määruse nr 561/2006 tähenduses. Käesoleval juhul on ilmselge, et xxxx tegevus nn xxxx objektil on käsitletav elektrirajatise hooldamisena, kuivõrd selle tegevuse eesmärgiks oli varasemast olemasoleva elektriseadmestiku ohutuse ja tõrgeteta töö tagamine, mitte uue rajatiste ehitamine-komplekteerimine. Loogiline ja põhjendatud oleks selle küsimuse lahendamisel lähtuda konkreetse töö tegemise reaalsest eesmärgist ning lepingupoolte tegelikust ühisest tahtest (põhjendus – VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Seega isegi kui esinevad põhjused arvamuseks, et menetlusalune isik ei ole usaldusväärne tõendiallikas, ei saa sellest üksinda teha järeldusi xxxx poolt nn xxxx objektil teostatud tööde iseloomu kohta. Üksnes reaalselt teostatud tööde iseloom on aga määrava tähtsusega asjaolu, kui lahendatakse küsimust sellest, kas menetlusaluse isiku tegevus vastab

§ 217lg 1 ja § 2171 lg 1 väärteokoosseisule.

1. Täiendavalt märgib kaitsja sedagi, et väärteootsuse kohaselt jättis menetlusalune isik olemas olnud salvestuslehele kandmata enda ees- ja perekonnanime, alguskoha, salvestuslehe alustamise kuupäeva, sõiduki registreerimismärgi ja sõiduki odomeetri algnäidu. Nimetatu taustal on arusaamatu ja eluvõõras kohtuvälise menetleja etteheide, et , kuivõrd sellest ei saa järeldada, et menetlusalune isik arvas sõidumeeriku kasutamise kohustuse olemasolu. Nimetatud osas erineb käesolev kaasus märkimisväärselt ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-93-16 analüüsituga, kuivõrd nimetatud asjas oli isik sõidumeerikut kasutanud kinnipidamisele eelnenud ajal pikaajaliselt. Kaitsja jääb enda vastulause p-des 8–14 ja 15–20 esitatud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada.
2. Asjakohatu on märkus, et hiljem saadud linnavalitsuse loal, samuti et linna kodulehel oli kirjas, et luba tuleb paigutada esiklaasile või armatuurlauale. Kõnealused väited ei ole kooskõlas karistusõiguse alases õiguskirjanduses ettevaatamatust käsitleva organisatsiooniteooria põhimõtetega. Kaitsja on seisukohal, et objektiivselt ei olnud antud juhul 3 G.N-ilt nõutav, et ta veenduks kirjalikus vormis linnavalitsuse loa olemasolus. Kaitsja jääb ka enda seisukohtade juurde, mis puudutavad väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuväline menetleja ei ole kaitsja argumente isegi mitte käsitlenud. Küll aga näitab avaliku menetlushuvi väiksust määratud karistuse suurus. Eeltoodud põhjustel 1 tuleb asuda seisukohale, et G.N-i tegevuse kvalifitseerimine

§ 217

lg 1 ja § 217 lg 1 järgi ei ole seaduslik ja põhjendatud.

§ 130lg 12 p 8 kohaselt ei olnud temal antud juhul sõidumeeriku kasutamise kohustust.

Samuti ei ole võimalik G.N-ile ette heita

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist.

Sõltumata sellest, kas kohus nimetatuga nõustub, on igal juhul selles osas tegemist olukorraga, kus menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub märkimisväärne avalik menetlushuvi. Seega esinevad asjas ka KrMS § -s 202 sätestatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel;

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud osas alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Vastus

1. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku G.N-i kaitsja kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
2. Menetlusalune isik, asudes juhtima mootorsõidukit, peab enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Antud juhul oleks pidanud menetlusalune isik veenduma, et sõidukil, mida ta juhtima asub, on luba Rakvere linnas liiklemiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitse väitega, et loa olemasolu ei saanud menetlusalune isik kontrollida, kuna lubadega tegeleb juhtkond. Rakvere Linnavalitsuse poolt väljaantud loal on selgesõnaliselt kirjas, et luba tuleb paigutada sõiduki armatuurlauale või esiklaasile. Kohtuväline menetleja ei nõustu vastulauses toodud selgitustega, et menetlusalune isik juhtis sõidukit seoses elektrihooldusteenuse osutamisega ja sellepärast ei olnud sõidumeeriku kasutamine

§ 130lg 12 p 8 tähenduses nõutav.

Kaitsja on esitanud tõendina xxxx vastuse järelpärimisele, milles nähtub, et menetlusalune isik teostas sõitu seoses Elektrilevi OÜ tellimuse nr. EVK-IDA-515948 täitmisega. Sama tellimuse lehelt nähtub, et tegemist oli hooldusremont tööga. Tuginedes eeltoodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku teostatud sõidule ei laiene

§ 130lg 12 p 8 erand ja ta oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel menetlusalune isik nn elektrihooldusteenuse osutamise ajal sõidumeerikut kasutas, kui tema hinnangul

§ 130lg 12 p 8 sätestatu sellise kohustuse välistab.

Menetlusalune isik kasutas sõidumeerikus salvestuslehte, mis ei vastanud Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr. 165/2014 artikkel 34 lõike 6 nõuetele ning ei esitanud kontrollivale ametnikule Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr. 165/2014 artiklis 36 nimetatud dokumente. Kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoprotokoll on koostatud ja antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja esitatud vastulauset osas, mis puudutab linnavalitsuse loa puudumise põhjendusi ning asjaolu, et Rakvere Linnavalitsuse poolt välja antud luba on antud sõidukil olemas alates järgmisest päevast s.o alates 10.11.

1. Samuti arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja G.N-i kaitsja kaebus rahuldamata. 4 Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning kuulanud ära tunnistajad, leiab, et G.N-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata.
4. Menetlusalusele isikule koostati 09.11.2016 väärteoprotokoll, mille kohaselt heidetakse talle ette, et ta juhtis N3-kategooria mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 12.10.2016 kell 00:00 kuni 09.11.2016 kell 09:50 perioodi kohta. Rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit, rikkus liiklusmärgi 313a "veoauto sõidu keeld", sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda. Juhil puudus märgi lisatahvlil nõutav linnavalitsuse luba. Jättis oma salvestuslehele kandmata ees-ja perekonnanime, alguskoha, salvestuslehe alustamise kuupäeva, sõiduki registreerimismärgi ja sõiduki odomeetri algnäidu, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.
5. Need süüteod on kvalifitseeritud

§ 131

lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 36 nõuete,

§ 16

lg 2, MKM 22.02.2011 a määruse nr 12 § 9 lg 1 p 4, § 21 p 29 Tahvel 891b,

§ 131

lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/ 2014 artikkel 34 lg 6 nõudeid /AETR artikkel 12`34 järgi. 12.

§ 131

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) korral mällu salvestatud andmete järgi. (vastav seaduse sõnastus vastu võetud alates 01.02.2017). Vana

§ 131

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu - ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) mällu salvestatud andmete järgi (sätte sõnastus kehtiv alates 01.01.2015 kuni 01.02.2017).

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) Autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006 (vastu võetud 04.02.2014), mille artikkel 34 käsitleb juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamist. Artikkel 34 lg 6 kohaselt iga analoogsõidumeerikuga varustatud sõiduki juht kannab oma salvestuslehele järgmised andmed: 1) salvestuslehe kasutamist alustades oma perekonna- ja eesnime; 2) salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha; 3) iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele ka ntud esimese reisi alguses kui ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada; 4) läbisõidumõõdiku näidu: 5 5) salvestuslehele kantud esimese reisi alguses; 6) salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus; 7) kui tööpäeva jooksul tuleb sõidukit vahetada, siis esimese sõiduki näidu, mida juht kasutama määrati, ja järgmise sõiduki näidu; 8) sõidukite vahetamise aja.
2. Eelpool märgitud EL määruse artikkel 36 reguleerib sõidumeerikute kasutamist ja nende kontrollimist. Artikkel 36 kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama 1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas, ja 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/
4. Kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama 1) oma juhikaardi; 2) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006; 3) salvestuslehed punktis 2 osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga.
5. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-28-12 p 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) määruse artiklis 48 nähakse ette, et võttes arvesse artiklis 46 üleminekumeetmete kohta sätestatut, kohaldatakse seda EL määrust alates
6. märtsist
7. Uue määruse artikleid 24, 34 ja 45 kohaldatakse juba alates
8. märtsist
9. Seega kohaldus mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestusele uuritaval perioodil november 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014, mis reguleeris salvestuslehtede või juhikaardi kasutamisest ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.
10. MKM 22.02.2011 a määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ nr 12 ( vastu võetud RT I, 03.03.2011) § 9 lg 1 p 4 reguleerib märki 313a „Veoauto sõidu keeld” , mis keelab C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina registrimass ületab selle arvu; MKM 22.02.2011 a määruse nr 12 § 21 p 29 reguleerib, et tahvlid 891a ja 891b „Välja arvatud” teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.
11. Vaidlust ei ole selles, et G.N rikkus liiklusmärgi 313a “veoauto sõidu keeld“ sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda. Vaidlus on, kas menetlusalune isik oli kohustatud kasutama sõidumeerikut või laienes temale kui juhile erand

§ 130lg 12 p 8 mõttes.

18.

§ 130

lg 12 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui: sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. 6

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süü tõendatuks loetud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, videosalvestusega, koopiaga salvestuslehest. Protokolli on lisatud, et kohtuvälise menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja neid väärteo kirjelduses kirjeldanud ja võib osaleda kohtu – ja kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Otsusest nähtub, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud koopiaga salvestuslehtedest, videosalvestusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Rakvere Linnavalitsuse vastusega nõudekirjale, vastulause ja kaitsja poolt esitatud tõenditega- sõidupõhine raporti, vastusega päringule, töö korraldusega.
2. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.N-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: koopiaga salvestuslehest ja videosalvestusega. Salvestuslehelt nähtub, et see on täitmata, s.o salvestuslehele on kandmata juhi ees-ja perekonnanimi, alguskoht, salvestuslehe alustamise kuupäev, sõiduki registreerimismärk ja sõiduki odomeetri algnäit, millega on rikkunud salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Videosalvestiselt nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise menetlus, talle õiguste ja kohustute tutvustamine.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.N-i süü tõendatuks tunnistaja M Si ütlustega. Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et
4. aasta novembris teostas ta koos E Kiga liiklusjärelevalvet Rakvere linnas. Kontrolliti veoautot, selle lube Rakvere linna sissesõidul. Tunnistaja sõnul ei olnud juhil kaasas linnavalitsuse luba, et seda märki võib eirata- 3,5 tonni. Juhil ei olnud esitada andmeid kontrollperioodi kohta, mis on 28+1 päeva, mis raskeveokite puhul on. Juht väitis seda, et tegemist on sellise juhtumiga, kus meerikut kasutama ei pea. Tunnistaja sõnul

§ 130erisused sellele autole ei laienenud.

Veost peal ei olnud, aga sõiduk pidi sõidumeerikut kasutama. Juht andis salvestuslehe, kuid salvestusleht oli juhi poolt täitmata. Ta väitis, et tal ei ole kohustust salvestuslehte täita. E K menetlejana vormistas materjalid väärteo kohta.

1. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.N-i süü tõendatuks tunnistaja E Pi ütlustega. xxxx töötav tunnistaja kinnitas, et ta teostas xxxx objektil alajaama hooldustööd, antud hetkel toimus koristus. G.N tõi objektile kopa, millega xxxx töötajad hakkasid võsa kokku korjama ja aeda peale tõstma-aiarämpsu ja G.N pidi selle ära viima. Oksi lõigati alajaama ümber seetõttu, et puud ulatusid liini ja need võisid lühise tekitada.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.N-i süü tõendatuks tunnistaja A P ütlustega. Tunnistaja töötas xxxx ja kinnitas, et 09.11.2016 teostasid nad alajaama hooldust, likvideerisid puid, värvisid alajaama ja paigaldasid õhumärke. G.N oli veoautojuht, kes tõi kohale kopa ja viis ära prahi. Tunnistaja ei osanud öelda, mida veoautojuht tegi teistel päevadel.
3. Menetlusalune isik G.N kohtus ütlusi anda ei soovinud.
4. Kohus kontrollis, kas väärteomenetlust on toimetatud seaduslikult. Kohus kuulas üle väärteomenetluse läbiviinud isiku E Ki. Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et tema teostas liiklusjärelevalvet Rakvere linnas. Peatati G.N-i pool juhitud veoauto milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, antud sõidukil see kohustus täidetud ei olnud. Tunnistaja sõnade kohaselt puudus veoautojuhil esitamiseks andmed ka varasema kontrollperioodi ehk 7 eelneva 28 päeva kohta. Sõidukil puudus luba linna sissesõiduks. Väärteoprotokolli rikkumise kohta koostas tunnistaja. Koostas ka videosalvestuse menetluse kohta.
5. V™S § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-73-08 p 9.1, p 9.2).
6. VTMS § 313 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu kuulas kohus E Ki ära kohtus tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu alusel ei ole väärteoasja menetlemise rikutud menetlusnorme.
7. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.N-i süü tõendatuks Rakvere Linnavalitsuse vastusega nõudekirjale, millest n ähtub, et xxxx on Rakvere Linnavalitsuse poolt väljastatud 10.11.2016 luba liiklemiseks liiklusmärgi 313a „veoauto sõidukeeld“ mõjupiirkonnas kehtivusega kuni 31.12.
8. Antud tõend kinnitab, et 09.11.2016 ei olnud veoautole xxxx reg. nr xxxx väljastatud luba liiklemiseks Rakvere linnas.
9. Kaitsja poolt esitatud tõendid: xxxx vastusest päringule nähtub, et 09.11.2016 sõitis xxxx kuuluv sõiduk xxxx reg. nr xxxx xxxx asuvast tootmisbaasist xxxx Kadrina valda LääneVirumaal seoses Elektrilevi OÜ tellimuse nr EVK-IDA-515948 täitmisega. Töö korraldusena esitatud Elektrilevi OÜ tellimus. Sõidupõhises raportis väljatoodud 09.11.2016 veoki xxxx reg. nr xxxx sõiduteekond kellaajaliselt. Nimetatud tõendid ei lükka ümber menetlusaluse isiku G.N-i süüd väärtegude toimepanemisel.
10. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-1-93 p 16 kohaselt on kriminaalkolleegium analoogiliste vaidluste lahendamisel märkinud, et kuna Eesti Vabariik on võtnud EÜ määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h sisalduva erandi üle sisuliselt üks ühele, tuleb ka liiklusseaduses sisalduvate mõistete avamisel arvestada Euroopa õiguse kohaldamise reegleid. Nii on kolleegium Euroopa Kohtu praktikale tuginevalt selgitanud, et näiteks mõiste “seoses gaasihooldusteenustega” all on peetud silmas üksnes sõidukeid, mida kasutatakse olulises ulatuses üksnes seoses gaasi tootmise, transportimise ja jagamisega või seoses nendeks tegevusteks vajalike rajatiste hooldamisega. Lisaks eeldab sõidumeeriku kasutamise erand avalikes huvides osutatavaid gaasihooldusteenuseid. Mõiste "seoses olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega" hõlmab aga olmejäätmete kogumist kohast, kus jäätmed on ladustatud. Masinad, mida selliseks kogumiseks kasutatakse, läbivad piiratud vahemaid lühikese ajavahemiku jooksul ja jäätmete transportimisel on võrreldes jäätmete kogumisega üksnes abistav tähendus. Olmejäätmete kogumine, mis ei vasta nimetatud kriteeriumitele, ei lange sõidumeeriku kasutamise kohustuse 8 erandi alla. Kokkuvõtlikult on tõdetud, et kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-1-1-34-10, p-d 6–7).
13. Kohus tuvastas äriregistri teabesüsteemi vahendusel, et xxxx põhitegevusalaks on elektriinstallatsioonid, s.o elektritööd. Kaitsja väitel teostas menetlusalune isik sõitu seoses Elektrilevi OÜ tellimuse nr EVK-IDA-515948 täitmisega. Antud tellimusest nähtub, et telliti hooldusremont töö. Tellimuse kirjelduse järgi kohustati puhastama uksi koos ventilatsiooni restidega roostest, need reguleerima ja üle värvima. Katuse plekkkate ja müüri servad tuli tihendada bituumenmastiksiga. Lagunenud võrkaed ümber alajaama tuli demonteerida. Alajaama hoone ümber tuli lõigata ja koristada ning utiliseerida võsa. Kohtus ülekuulatud tunnistajad E P ja A P kinnitasid, et alajaama ümber lõigati maha puuoksi ja demonteeriti võrkaed ja G.N tõi selleks objektile kopa ja teostas prahi äravedu. Kohus leiab, et antud juhul xxxx elektrihooldusteenuse osutamisega ei tegelenud. Kohus leiab, et antud alajaama ümber maha lõigatud puu okste ja vana aia, nö prahi ära vedu ei olnud seotud konkreetse elektrihooldusteenuse osutamisega, vaid eraõigusliku teenuse osutamisega hooldusremont töö näol, millele ei laiene

§ 130lg 12 p 8 erand.

1. Riigikohtu lahendi 3-1-1-11-14 p 7.2 kohaselt Euroopa komisjoni
2. detsembri 2009 otsuse nr 2009/959/EÜ preambuli punkti 1 kohaselt on teedel korraldatavate kontrollide puhul peamiseks teabeallikaks sõidumeerikute salvestised. Salvestiste puudumine peaks olema põhjendatav üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed, sh käsitsi tehtavad sissekanded, puuduvad objektiivsetel põhjustel. Sellisel juhul tuleks kehtestada tõend, millega kinnitatakse, et sellised põhjused on olemas. Kõnealuseks tõendiks on otsuse lisa kohaselt „Tõend tegevuse kohta“. Vastav seadusesäte on alates 01.05.2015 sisse viidud ka liiklusseadusesse.

§ 130

lg 5 kohaselt kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. 33. Sellest riigikohtu lahendist ja

§-st 130 lg 5 tulenevalt pidi G.N veoautojuhina tõendama, et ta ei pidanud teistel päevadel veoautot juhtima. Asjasse puutuvaid tõendeid menetlusalune isik kontrollimise käigus politseiametnikule ei esitanud. Eeltoodu 1 alusel leiab kohus, et G.N-i süüdistuses

§ 217lg 1 ja § 242 lg 1 järgi on täidetud väärtegude objektiivne koosseis. 34. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime

§ 2171

lg 1,

§ 217

lg 1,

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod.

Kuna

§ 217

lg 1 ja

§ 2171lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest karistus Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 2171lg 1 järgi. 1 Kar

S § 56 lg 1, 63 lg 1 ja KarS § 63 lg 3 alusel määrati G.N-ile

§ 217

lg 1 järgi rahatrahv 80 trahviühikut s.o.320 eurot.

§ 242lg 1 alusel määrati G.N-ile rahatrahv 5 trahviühikut s.o.20 eurot. 9 35. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et G.N pani väärteod toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. G.N juhtides veoautot, kohusetundetuse tõttu ei täitnud veoautos olnud sõidumeerikut ja ei veendunud linnavalituse loa olemasolus linna sissesõidul. Kohus leiab, et 1 G.N-i süüdistuses

§ 217lg 1 ja § 242 lg 1 järgi on täidetud ka väärtegude subjektiivne koosseis.

1. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku G.N-i poolt toimepandud väärteod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
2. Kaebuse punktides 19-22 taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele ei kuulu. Asjas on avalik menetlushuvi olemas, kuna vastava kategooria veoautojuht peab olema valmis kontrollima linna sissesõiduks vajalikke dokumente. Linnaruumi veoautoga sisenemiseks peab olema vastav luba, mille olemasolus G.N ei veendunud. Eeltoodu tõttu ei ole kaitsja väited, et G.N võis loota kaaslaste, s.o ettevõtte juhatuse hoolsale käitumisele, asjakohased. 38. Tõendamist leidis, et

§ 2171

lg 1 ja

§ 242

lg 1 järgi sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

§ 2171

lg 1 kohaselt mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 242

lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 39. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik süüd ei tunnistanud. Menetlusalusele isikule

§ 2171lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses s.o.

320 eurot, karistus on üle sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalusele isikule

§ 242lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses s.o.

20 eurot, karistus on alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad ja karistuse määramisel on seda asjaolu arvestatud, siis on G.N-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.12.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,016246 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada G.N hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 10
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku G.N-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.12.2016 otsus väärteoasjas nr 2302, 16, 016246 muutmata.
3. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1 -3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesolevas asjas ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p-de 1-3 ega 5-6 alusel lõpetamisele, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Riigikohtu 12.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta G.N-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. 30.05.2017 kohtuotsus kohtumäärusega. 4-16-9100 jõustus
4. septembril
5. a Riigikohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 11