Obsah (5)

§ 56§ 60§ 57§ 2§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2324 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi U.L kaebus Politsei-

§ 56lõikest 1, millega määras karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg.

2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

§ 60lg.

1 ei ole kohaldatav, sest kaasuses ei esine vastavaid kergendavaid asjaolusid, mille alusel saaks karistust kergendada tuues sanktsiooni ülempiiri allapoole kui koosseisu sanktsioonis sätestatud. Mõistetav karistus peaks jääma seega sanktsiooni keskmise piiresse või sellest ülespoole, ülempiiri lähedale. Praeguses asjas pigem ülempiiri lähedale sest isik on varasemalt korduvalt toime pannud süütegusid. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni ülemmäärast. Praeguses asjas ületas menetlusalune isik lubatud (90 km/h) suurimat sõidukiirust 28 km/h, sõites 118 km/h. Karistusregistri (seisuga 11.05.2017) andmetel on menetlusalusel isikul kokku 27 varasemat väärteokaristust, mille hulgas ka mitu kiiruseületamist. Sellise käitumisega näitab U.L oma hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist liikluskultuuri. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on kiiruse ületamise eest pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine. Karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada eripreventiivseid eesmärke. Isik on varasemalt korduvalt karistatud. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Kui U.L-ile mõista karistus lähtudes sanktsiooni alampiirist, ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Ei ole alust arvata, et jättes isikule juhtimisõigus alles ja vähendades põhikaristust, avaldaks talle sellist mõju, et ta ei pane jätkuvalt toime uusi õigusrikkumisi. 7.

§ 57lg.

1 p. 3 sätestab, et isiku süü suurust mõjutab puhtsüdamlik kahetsus. Seda asjaolu arvestades saab isikule karistuse mõistmisel määrata väiksema karistuse. See aga ei lähe

§ 603 alla.

Seega isegi kahetsemise korral, mida praeguses menetluses menetlusalune isik ei ole väljendanud, ei saa kahetsemise alusel karistusraame muuta ehk sanktsiooni ülempiiri ei ole võimalik tuua alla poole seaduses sätestatust. Seega on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, mis on alla keskmise karistusmäära antud teo puhul. Riigikohtu lahendile 3-1-1-26-10 tuginedes saab öelda, et sellises määras karistuse mõistmine on võimalik ja seaduslik. Kui menetlusalust isikut ei ole võimalik muul viisil mõjutada, siis võib talt juhtimisõiguse ära võtta olenemata sellest, kas määratud karistus mõjutab tema igapäevaelu või tööl käimist. Igal teol on tagajärg. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja U.L-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et U.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2302, 17,003635 muutmata.
3. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, mis asendatud video ja helisalvestisega ja kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega.
5. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega.
6. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega, mille kohaselt mõõdeti 13.03.2017 kell 16:34 U.L-i poolt juhitud sõiduauto xxxx r/m xxxx kiiruseks 122 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 4 km/h. Kiirust mõõdetud sõidukist seistes. Protokoll on isikule tutvustatud. Videost nähtub, et sõiduauto xxxx on peale möödasõitu kaadris üksinda, kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel ei ole segavaid mõjureid ning kiiruseületus püsib stabiilsena möödasõidul ja peale möödasõitu. 4
7. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks veel videosalvestuse menetlustoimingu käiku salvestanud osaga, kus nähtub, et isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Kaebuse kohaselt tunnistab isik ise, et ta ületas sõidukiirust, et mööduda teisest sõidukist. Kaebaja eeldas, et teisest sõidukist möödasõitmisel kiiruseületamise eest rikkumist ei kohaldata. Kohus märgib, et möödasõidul kehtib piirkiirus ja selle ületamine on karistatav. 15.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 2 alusel määrati U.L-ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 16. Kohus leiab, et U.L pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. U.L juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 118 km/h, kus oli piiratud kiiruseks 90 km/tunnis, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

1. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
2. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 19.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmist määra.

1. U.L-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302, 17, 003635 määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, viimane samalaadne tegu on toime pandud 29.07.2016, rahatrahv tasumata. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada U.L hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt 5 määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku U.L-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2302, 17, 003635 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6