lg 3 - 386 lg 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Vanemprokurör Kaire Hänilene U.B elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, isikukood: xxx, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kõrgem, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viimati 11.02.2005 LS § 7435 alusel 180 krooni rahatrahviga, tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Rene Varul G.G Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood: xxx, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk, töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 16.05.2000 Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel 4920 kroonise rahalise karistusega; 2) 06.04.2005 Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 alusel 1- aastase vangistusega 2-aastase katseajaga; 3) 04.08.2005 Tartu Maakohtu poolt KrK § 186 alusel 4920 kroonise rahalise karistusega; väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, viimati 29.12.2006 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel 6000- kroonise rahatrahviga Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.G
lg 3 - 386 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
a, s.o. 2 (kaks) kuud 14 (neliteist) päeva, G.G poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 (üks) aasta vangistust - võrra, ja mõista G.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
alusel asendada 1 aasta 9 kuu 16 päeva pikkune vangistus 1300 tunni üldkasuliku tööga (650 päeva vangistust).
lg 3 alusel määrata G.G poolt tehtava üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.G kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lg 1 ja 84 alusel konfiskeerida G.G-lt riigituludesse süüteoga saadud vara 1 000 000 (üks miljon) krooni. Süüdi tunnistada U.B
lg 3 - 386 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. 2
a, s.o. 4 (neli) kuud 16 (kuusteist) päeva, U.B poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 10 (kümme) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 ja 84 alusel konfiskeerida U.B-lt riigituludesse süüteoga saadud vara 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. Määrata U.B-le
lg 4 alusel kohustus tasuda katseaja jooksul riigituludesse temalt konfiskeeritud 250 000 krooni.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.B 18 (kaheksateist)kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
Katseajal on U.B kohustatud järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas Tartus Turu 3-25;
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. U.B-le ja G.G-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. CD plaat nr AGMGC41C-B-R2-061204-00:15, millel äriühingute pangakontode väljavõtted elektroonilisel kujul, jätta kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: U.B-lt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1699 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni; G.G-lt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Konfiskeerimisele kuuluv raha ning riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon U.B süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa - OÜ T.M (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme J.K ja finantsjuhi A.L poolt ajavahemikul 01.11.2004.a kuni 31.11.2005.a OÜ T.M maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vahendades OÜI, OÜPS, OÜ W, OÜ K G, OÜ K E, OÜ F.T.W. K ja OÜ A nimel fiktiivseid arveid OÜ-le T M, võimaldas sellega OÜ-l ™ alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 5 730 988,66 krooni. - AS K&H (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete T.H ja I.K poolt ajavahemikul 01.01.2003 kuni 31.03.2006.a. AS K.H maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vahendades OÜ K E nimel fiktiivseid arveid AS-le K.H, võimaldades sellega AS-l K.H alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 6 613 877 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 14 975 740.- krooni, kokku 21 589 617.- krooni; - OÜ K (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.K poolt ajavahemikul 01.01.2005.a kuni 31.03.2006.a OÜ K maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vahendades OÜ K.P ja OÜ K.G nimel fiktiivseid arveid OÜ-le K, võimaldas sellega OÜ-l K alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 578 274 krooni. Valeandmete esitamisele kaasaaitamiseks kasutas U.B lisaks eelpoolnimetatud äriühingute OÜ I, OÜ P. S, OÜ W, OÜ K. G, OÜ K E, OÜ F.T.W. Kaubandus ja OÜ A poolt väljastatud fiktiivsetele raamatupidamise algdokumentidele ka alljärgnevate äriühingute nimel väljastatud fiktiivseid dokumente, milliste äriühingute tegevust korraldasid G.G, A.L, M. K, U. M, V. S, K.N, P.U, T. J, T. P, H. N ja A.V: OÜ A reg kood xxxxxxxx, OÜ A reg kood xxxxxxxx, OÜ A reg kood xxxxxxxx, OÜ E reg kood xxxxxxxx, OÜ F reg kood xxxxxxxx, OÜ GH reg kood xxxxxxxx, OÜ GT reg kood xxxxxxxx, OÜ H reg kood xxxxxxxx, OÜ H reg kood xxxxxxxx, OÜ H S reg kood xxxxxxxx, OÜ I reg kood xxxxxxxx, OÜ IB reg kood xxxxxxxx, OÜ K reg kood xxxxxxxx, OÜ L reg kood xxxxxxxx, OÜ 4 L reg kood xxxxxxxx, OÜ M K reg kood xxxxxxxx, OÜ MG reg kood xxxxxxxx, OÜ O reg kood xxxxxxxx, OÜ R A reg kood xxxxxxxx, OÜ S reg kood xxxxxxxx, OÜ TG reg kood xxxxxxxx, OÜ TG reg kood xxxxxxxx, OÜ T reg kood xxxxxxxx, OÜ WP reg kood xxxxxxxx, OÜ V.P reg kood xxxxxxxx. U.B rikkus: alates 01.01.2002.a kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) nõudeid: § 11 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast maksukohustuslasena registreerimist soetatud kauba ja saadud teenuse puhul. § 20 lõike 1 kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või KMS § 3 lg 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 20 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 22 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. § 28 lg-st 1 tulenevalt registreeritud maksukohustuslane peab esitama kauba võõrandamise korral ostjale arve, millele tuleb märkida müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number; arve number ja arve väljastamise kuupäev; ostja nimi ja aadress; kauba või teenuse nimetus, kauba kogus, kauba hind kroonides ning kaupade kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga käibemaksumäärade kaupa; kauba väljastamise kuupäev, kui see on varasem arve väljastamise kuupäevast. alates 01.05.2004. a kehtiva KMS (RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 18% maksustatavast väärtusest. § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma 5 maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi TuMS) nõudeid: § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed; § 3 lg 2 kohaselt on § 1 lõigetes 2 – 4 nimetatud tulumaksu maksustamise periood kalendrikuu; § 4 kohaselt on tulumaksu määr TuMS § 1 lõigetes 2 - 4 nimetatud maksuobjektide puhul 2003 – 2004. a 26/74, 2005. a 24/76 ja 2006. a 23/77; § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-50; Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 6 Seega aitas U.B kaasa maksuhaldurile maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, s.o pani toime
G.G süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa OÜ M A (registrikoodxxxxxxxx) juhatuse liikmete R.P ja L.T; OÜ T.M (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme J.K ning finantsjuhi A.L. OÜ B.Eh(registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme E.K; OÜ F.T.W.K (registrikood xxxxxxxx) juhatuseliikme O.P; OÜ E (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme R.L; OÜ A.L.V (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme A. L; OÜ U (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme E. R; OÜ V L (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme T. P; OÜ T Ae (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M. M; OÜ G (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme C V; OÜ J (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme J. R; OÜ W (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liikme P. U; OÜ A P (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme T. R; OÜ E E (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme A. P’; OÜ K (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete T. K ja U. H; OÜ L.E (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme K.L ; OÜ H (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.M OÜ P (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme J.P ; OÜ A (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.N ; AS T (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete M.P , T.H ja I.K ; AS RM (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme P.M ; OÜ V T (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.V ; OÜ S.K (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme A.E ; OÜ P (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.T ; OÜ E G (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme I.B ; OÜ E-A (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete J. B ja M. H; AS M I (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme U. M; OÜ Ml G (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme I.I ; AS K.H (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete I.K ja T.H ; OÜ P (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete P.V ja A.K ; OÜ B G (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikmete K.S , J.P ; OÜ T (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme I.V ; OÜ T E (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme M.S ; OÜ LAKF (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme K.A ; AS F (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme K.K ; AS K K (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme K.J L; OÜ F (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme E.H K; AS P (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liikme K.L ning OÜ P T (registrikood xxxxxxxx juhatuse liikme M.K poolt ajavahemikul 01.01.2004 kuni 01.04.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 3 - 386 lg 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale G.G-le karistuseks 1 aasta vangistust.
a, s.o. 2 kuud 14 päeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 16 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2005. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta vangistust - võrra, mõistes G.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1300 tundi (650 päeva vangistust).
G.G on nõus, et
ja 84 alusel konfiskeeritakse temalt riigituludesse süüteoga saadud vara : 1 000 000 krooni. 11
lg 3 - 386 lg 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale U.B-le karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
a, s.o. 4 kuud 16 päeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 14 päeva vangistust.
alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui U.B 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 4 alusel pandud kohustuse maksta katseaja jooksul riigituludesse temalt konfiskeeritud 250 000 krooni. U.B on nõus, et
ja 84 alusel konfiskeeritakse temalt riigituludesse süüteoga saadud vara: 250 000 krooni. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele G.G-le ja U.B-le arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
järgi kvalifitseeritud kuriteod on karistatavad ka käesoleval ajal, s.o
Kuritegude toimepanemise ajal oli võimalik konfiskeerida süüteoga saadud vara
a karistusseadustiku muudatuste kohaselt on see võimalik
21.09.2007. a on G.G poolt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise katteks tasutud riigituludesse 200 000 krooni. G.G ja U.B tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi G.G ja U.B vastu esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni. U.B menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1699 krooni (III kd tl 72). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 12 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.