2 4-15-8710 Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et esitatud vastulausega ei arvestatud, kuna korteriühistu XXX rikkus ajavahemikul 11.06.2015.a – 26.06.2015.a Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3 nõudeid, kuivõrd suurjäätmed olid vedamata rohkem kui 7 (seitse) päeva. Otsuse kohaselt oleks saanud rikkumist vältida, kui juhatuse liikmed oleks korralikult täitnud oma kohustusi. Teises episoodis 11.08.2015.a kuni 12.08.2015.a arvestati vastulauset osaliselt. 10.08.2015.a jäi mahuti tühjendamata, kuna sõidukid takistasid ligipääsu mahutile, millest teavitati jäätmevaldajat. Seega samal päeval oleks olnud korteriühistul võimalik tellida lisavedu, kuid seda ei tehtud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud, kuna suurjäätmed olid vedamata ajavahemikus 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a. Suurjäätmed tuleb vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3 nõuete kohaselt ära vedada 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul, mis on piisavalt pikk aeg, et seda teha. Kohtuväline menetleja arvestas üldmenetluse otsuse koostamisel VTMS § 73 lg 1 p 1 ning karistuse määramisel KarS § 56 lg 1 p 1 sätestatud karistuse aluseid ja KÜ XXX süüd. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust rikkus menetlusalune isik Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3, § 12 lg 2 ja § 16 lg 7 nõudeid. KÜ XXX tegu on kvalifitseeritav JäätS § 1207 lg 2 järgi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ning VTMS § 73 lg 1 p 1 otsustas kohtuväline menetleja karistada Korterühistut XXX rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) eurot. KAEBUSE SISU 13.10.2015.a esitas KÜ XXX kaebuse Harju Maakohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 4101,15,018991 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, ühes episoodis V™S § 30 kohaldamiseks ning teises episoodis V™S § 29 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Kaebuse kohaselt tuleks väärteomenetlus 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a episoodis V™S § 30 alusel lõpetada, kuivõrd süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning KÜ XXX poolt on tehtud kõik olenev, et antud olukorrad enam ei toimuks. 11.08.2015.a – 12.08.2015.a episoodis tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel,
Prügikonteinereid, mis on paigaldatud XXX juurde, kasutavad ka XXX majaelanikud, kelle trepikoja välisuks asub XXX maja pool. 11.08.2015.a kuni 12.08.2015.a episoodi osas nähtub kaebusest, et RagnSells pidi teostama prügi äravedu graafiku alusel kuid konteinereid ei olnud võimalik tühjendada, kuna prügiautol oli takistus ees. KÜ XXX leiab, et RagnSells poolt esitatud pildil fikseeritud olukord ei anna alust konteineri tühjendamata jätmiseks, kuna KÜ XXX konteiner asub 100 m edasi ja konteineri tühjendamiseks peab prügiauto tulema teiselt poolt teed. Eeltoodu alusel palub kaebaja 02.10.2015.a Tallinna Linnavalitsus? (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) väärteoasjas nr 4101,15,018991 tehtus otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus 11.06.2015.a – 26.06.2015.a episoodis V™S § 30 alusel otstarbekuse 3 4-15-8710 kaalutusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning tekitatud kahju on vabatahtlikult heastatud. 11.08.2015.a – 12.08.2015.a episoodi osas, palub kaebaja menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada,
Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja lisas, et käesolevaks ajaks on AS RagnSells’iga sõlmitud täiendav leping ebagabariitse prügi äraveoks, kuid juunikuus seda lepingut veel ei olnud. Samuti märkis kaebaja, et XXX elanikud kasutavad XXX prügikonteinerit. Esimeses episoodis palus kaebaja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, süü ei ole suur ning karistamiseks ei ole vajadust. Kaebaja märkis, et esimeses episoodis tunnistab KÜ XXX ennast täielikult süüdi, samas oleks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet võinud piirduda ka lihtsalt hoiatamisega, ei oleks pidanud koheselt trahvima. Teises episoodis tuleb menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd RagnSells tehtud piltidest nähtub, et takistus ei asu XXX territooriumil. KÜ ei saa vastutada temale mitte kuuluval territooriumil toimuva eest. Korteriühistu ei ole süüdi, et konteiner jäeti tühjendamata. KÜ on teinud enda poolt kõik selleks, et selliseid asju ei toimuks. KÜ ei saa vastutada terve Tallinna linna haldusalal asuva territooriumi eest. Tunnistaja XXXselgitas toimunud kohtuistungil, et ta töötab KÜ XXX umbes 7 aastat. KÜ XXX territooriumit koristavad 2 XXX koristajat ning XXX koristaja koristab konteinerite ümbert. Tunnistaja selgitas, et ebagabariitse prügi tekkimisel, peab ta selle koos teiste koristajatega koristama, samuti peab sellest KÜ esimeest teavitama. Samuti lisas tunnistaja, et XXX konteiner on ühiskasutuses, kuna XXX elanikud viivad ka sinna prügi. Tunnistaja märkis veel, et kõige rohkem juhtub seda, et konteinerid on üle koormatud, kuna suur auto ei pääse sinna ligi. Tunnistaja XXXselgitas toimunud kohtuistungil, et XXX on oma konteinerid, maja elanikud teavad, kus maja konteinerid asuvad ning nad on kohustatud oma prügi viima XXX konteineritesse. Tunnistaja lisas veel, et tema ei ole teadlik, et XXX oleks XXX’le esitanud mingeid arveid prügiveo teenuse osutamise eest. Samuti ei ole tema andnud XXX koristajale mingit korraldust XXX prügikonteineri ümbruse koristamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteoasjas KÜ XXX menetlustoimingud on läbi viidud õiguspäraselt. Esimeses episoodis oli ajavahemik väga pikk, kus prügikonteinereid ei tühjendatud. Teises episoodis märkis kohtuväline menetleja, et konteinerite ümbrus oli üle täitunud ja täielikult risustatud. Ei ole alust kummaski episoodis väärteomenetluse lõpetamiseks. XXX juhatuse liikmed peavad tagama juurdepääsu prügikonteineritele ja tagama selle, et need oleksid korrektselt paigaldatud, et RagnSells’il oleks neile juurdepääs. Samuti peavad juhatuse liikmed tagama selle, et prügikonteinerid oleksid paigaldatud sedasi, et prügiautole ja ka inimestele on juurdepääs tagatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et KÜ XXX kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 4101,15,018991 tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut 4 4-15-8710 süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et KÜ XXX tunnistab oma süüd episoodis, mis leidis aset ajavahemikul 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a, kuid leiab, et menetlus tuleks lõpetada V™S § 30 alusel. Episoodis, mis leidis aset 11.08.2015.a kuni 12.08.2015.a KÜ oma süüd ei tunnista ning leiab, et menetlus tuleks lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus selliste põhjendustega ei nõustu ning seda järgnevatel põhjusel. Korteriühistule XXX inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mis on koostatud 11.06.2015.a ja 26.06.2015.a ning milledest nähtub, et suurjäätmete, nagu mööblitükid, televiisori korpused, vaip, redel jne äravedu ei ole toimunud; äriregistri väljavõttega, mille kohaselt on KÜ XXX viis juhatuse liiget. Samuti nähtub märge, et MTÜ’d võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; KÜ XXX üldkoosoleku protokolliga, millest nähtuvalt 18.05.2015.a otsustati senise viie asemel valida 3-liikmeline juhatus; e-kirja vahetusega, mille kohaselt telliti KÜ XXX poolt suurjäätmete vedu 29.06.2015.a kell 08:59. Teenus osutati 30.06.2015.a kell 16:08; sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kordusprotokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt 11.08.2015.a ja 12.08.2015.a segaolmejäätmete mahuti kaaned on pooleldi avatud, mahutil on kilekotid jäätmetega kuhjas, lahtised jäätmed. Mahuti kõrval on hunnikus kilekotid jäätmetega; AS RagnSells e-kirjaga, millest nähtuvalt osutab RagnSells KÜ XXX olmejäätmete teenust igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. 10.08.2015.a teenust ei osutatud, kuna kell 08:53 oli ette pargitud auto; väärteoasjade ühendamise määrusega; väärteoprotokolliga, mille kohaselt rikkus KÜ XXX Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3, § 12 lg 2 ja § 16 lg 7 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav JäätS § 1207 lg 2 järgi; vastulausega koos fotode ja skeemidega, millest nähtuvalt 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a tuleb menetlus lõpetada V™S § 30 alusel, kuna KÜ XXX süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ja KÜ XXX poolt on tehtud kõik olenev, et antud olukorrad rohkem ei toimuks. 11.08.2015.a kuni 12.08.2015.a episoodis tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel,
lg 2 koosseis; õiendiga ning e-kirjaga, mis saadeti KÜ XXX juhatuse liikmele 10.08.2015.a kell 20:46, seoses asjaoluga, et jäätmeid ei olnud võimalik ära vedada, kuna prügiauto teel oli takistus.Seega on tuvastatud, et KÜ XXX poolt oli jäetud ajavahemikul 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a koristamata suurjäätmed. Samuti oli jäetud ajavahemikul 11.08.2015.a kuni 12.08.2015.a koristamata olmejäätmed. KÜ XXX rikkus Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3 /Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära seitsme kalendripäeva jooksul/, § 12 lg 2 /Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, kui jäätmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Üksikelamu puhul tuleb 5 4-15-8710 kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370liitrine segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses/ ning § 16 lg 7 /Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb linnaosa valitsuse loal linnamaal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel. Kinnistu või krundi piirini juurdesõiduteena kasutatava tee korrashoiul lähtutakse heakorra eeskirjast/ nõudeid. Kohus on seisukohal, et KÜ XXX poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab JäätS § 1207 lg 2 /Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot/. Kohus leiab, et KÜ XXX pani väärteo toime hooletusest, kuna ei veendunud, et tekkinud prügi on vastavalt graafikule AS RagnSells poolt äraveetud. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebaja esitatud väidet. Kaebaja on märkinud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet oleks võinud asjas piirduda hoiatusega. Kohtu hinnangul ei ole väide käesolevas väärteoasjas asjakohane. Tallinna Munitsipaalpolitsei teostab Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 2 p 2 kohaselt järelevalvet vastavalt oma põhimäärusele ja menetleb väärtegusid. See, et Tallinna Munitsipaalpolitsei otsustas kohaldada karistamist, on menetleja kaalutlusotsustus ning ei kuulu käesolevas asjas arutamisele. Kaebaja on samuti väitnud, et KÜ XXX prügikonteinerit kasutavad ka XXX elanikud. Samas on tunnistaja KÜ XXX juhatuse liige selgitanud, et XXX on oma konteinerid, kuhu XXX elanikud peavad oma prügi viima. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja kindlalt tõestanud, et tõepoolest XXX elanikud viivad prügi ka XXX konteinerisse. Kuigi tunnistaja on väitnud, et ka XXX elanikud viivad oma prügi XXX konteinerisse, on see lihtsalt väide, mis ei ole leidnud kohtus tõendamist. Samapoodi pole kohtu hinnangul leidnud kinnitamist asjaolu, et XXX oleks esitanud prügiveo teenuse osutamise eest arveid KÜ’le XXX. Jällegi on tunnistaja XXXXXX juhatuse liige, selgitanud, et tema teada ei ole ühtegi sellist arvet XXX esitatud. Kohus leiab, et on loogiline järeldada, et kõikidest KÜ’le esitatud arvetest on teadlikud kõik juhatuse liikmed. See, et kaebaja on väitnud, et raamatupidaja teeb mingeid arveid, ei ole leidnud tõendamist kohtus. Kaebaja ei ole taotlenud tunnistajana oma raamatupidaja ülekuulamist ega ka esitanud tõendina mingit asjakohast arvet või XXX arve tasumise tõendit. Lisaks kohtu hinnangul ei ole antud väide väärteoasjas asjakohane, kuna vaidlus ei ole selle üle kes esitas ja kas esitati arveid. 6 4-15-8710 Otstarbekusel lõpetamise osas leiab kohus, et see taotlus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ajavahemik 11.06.2015.a kuni 26.06.2015.a on väga pikk, mille jooksul ei ole suudetud teostada suurjäätmete äravedu. Ei ole alust arvata, et selle ajaperioodi jooksul kaebaja ei pannud tähele, et nende prügikonteineri juures valitseb selline kahetsusväärne olukord. Samas ei teinud kaebaja midagi selleks, et olukorda lahendada. Prügivedu on tellitud alles 29.06.2015.a, s.t et selline jäätmete ladu valitses KÜ XXX prügikonteineri juures 20 päeva, kuna prügivedu teostati alles 30.06.2015.a kell 16:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.