4-15-8185/13

(4)pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. 4-15-8185 T.Z-i üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemann (Rahu 38, 41588 Jõhvi, Ida-Virumaa; e-post: svetlana.eemann@politsei.ee, telefon 3372315). KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Antud määrus edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks T.Z-ile , pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud T.Z karistati Maksu- ja Tolliameti 05.05.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014000788 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, so 360 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 20.05.

1. Samuti karistati T.Z Maksu- ja Tolliameti 18.03.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930012000692 tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, so 260 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 02.04.
2. 30.09.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avaldused nimetatud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 05.05.2014 trahviotsusega nr 930014000788, 18.03.2013 trahviotsusega nr 930012000692 määratud rahatrahvide asendamine arestiga. Seisuga 29.09.2015 on võlgnikul trahviotsus summas 260,00 eurot täielikult tasumata. Ajavahemikus 25.03.2013 kuni 31.03.2015 on T.Z-i trahvitud viiel korral kokku 2580 euro suuruses summas, mis on 29.09.2015 seisuga tasumata. Määratud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud ega suunanud isikut seadusekuulelikkuse teele. T.Z peaks iseloomustama ka asjaolu, et MTA-le on laekunud tema kohta kuue kohtutäituri arestinõuded kokku summas 15 439,46 eurot. Suhtlemisel maksuhalduriga on T.Z lubanud hakata võlga tasuma, kuid pole sellest lubadusest kinni pidanud. 24.10.2014 telefonivestluses selgitas maksuhaldur muu hulgas võlgnikule ka MTA õigust taotleda kohtult trahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga. Võlgnik ütles, et kuna tal puuduvad vahendid trahviotsuste tasumiseks, on ta nõus asenduskaristusega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: T.Z-ile kuulub kolm kolmandate isikute kasuks seatud võõrandamise keelumärgetega koormatud sõidukit ehitusaastatega 2003, 2002 ja 1997 (ühelgi pole kehtivat kindlustuspoliisi, arvatavalt on tegemist amortiseerunud varaga). T.Z-i pangakontod on arestitud alates 22.04.2013, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summa võlgniku ja 2

(4)4-15-8185 iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.10.2015 kohtumäärusega ühendati ühiseks menetluseks väärteoasjad nr 4-15-8185 ja 4-15-

1. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-15-
2. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil T.Z tunnistas seda, et rahatrahvid on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlused võlgnikule T.Z-ile määratud rahatrahvide asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahve tasuda. 3

(4)4-15-8185 Kohus on seisukohal, et T.Z-ile Maksu-ja Tolliameti 05.05.2014 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 90 trahviühikut, so 360 eurot, 18.03.2013 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 eurot tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 15 päeva. Kuna T.Z on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb T.Z teostada 15 tundi üldkasulikku tööd. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4