← Eesti

1-07-5342/10

Obsah (4)§ 209§ 73§ 68§ 280

Kriminaalasi nr 1-07-5342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 28. veebruaril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-07-5342 Koh

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi Kristiina Prokurör Laas Süüdistatav R.T.

isikukood: XXXX; elukoht: XXXXX X-XX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras 12-l korral.. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi mõista R.T.

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

Kohaldada

§ 73

lg 1 sätteid ja mitte pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele.

§ 73

lg 2, 3 alusel määrata, et kohaselt ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui R.T. ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka R.T.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.02.-22.02.2008.a., s.o 3 päeva. R.T. kohe ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Karistuse kandmise aja algust lugeda R.T. vanglasse saabumisest. Tema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse asumisest. VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõista R.T. välja tsiviilhagi 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni A.S. (isikukood: XXXXX) kasuks. Tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud meede, s.o KrMS § 142 lg 1, 2, 8 alusel R.T. kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistuspiirkonnas asuva elamumaa, registriosa nr XXXX, asukohaga XXXX arestimine ja selle kohta kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke tegemine A.S. kasuks, jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud Välja mõista R.T. riigituludesse menetluskulu sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisikulud kokku 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni ja kaitsjatele toimikust koopiate väljastamise kulud kokku 106 (ükssada kuus) krooni ja 80 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asitõendid ja salvestised Asitõend - Põlva notar Kaire Salomoni 06.06.
  2. a. kinnitatud korteriomandi müügija asjaõigusleping (tl 115) -, tagastada notaribüroole kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega
  3. märtsil
  4. a. 2 Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon R.T.t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse, koos kohtueelse menetluse käigus kindlaks tegemata isikuga sai varalist kasu 450 000 krooni, s.o suures ulatuses, esitades 06.06.
  5. a. Põlva notar Kaire Salomonile valeandmeid, et korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingut müüjana sõlmima tulnud isik on A.S. , mille tõestuseks esitas koos eeluurimisel tuvastamata isikuga R.T. valdusesse sattunud A.S. isikutunnistuse ja kellel on õigus kasutada ja käsutada XXXX, luues seeläbi notar Kaire Salomonis teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusel vormistas notar Kaire Salomon oma büroos XXXX korteri XXXX , Tartu korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti R.T. kinnistusregistrisse nimetatud korteri uue omanikuna. Seega pani R.T. toime

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

grupi poolt suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid R.T. eitab kuriteo toimepanemist täielikult. Kohus leiab, et süüdistatava süü leidis kohtuistungil täielikult tõendamist järgmiste tõenditega nende kogumis. Kannatanu A.S. kohtus antud ütluste kohaselt kuulus korter Tartus X , kus ta käesoleva ajani sees elab,

  1. a. suvel temale. Seda kinnitab ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriandmete väljatrükk (tl 110-111).
  2. a. aprillis tutvus ta R.T. ning toimus see tema arvates tema maja lähedal poes (aga see võis olla ka M.T. nimelise naise juures, toimunust möödunud aja tõttu ei mäleta ta täpselt). Nad hakkasid rääkima ning süüdistatav pakkus talle ehitustöid Tallinnas. Järgmine kord kohtusid nad mõne päeva pärast, et tööasju ajada. R.T. ütles, et lubatud tööga läheb aega, kuid andis talle pooleks päevaks tööd Vitamiini tänavas, kus ta tassis vanu ehitusmaterjale. Ta andis R.T. tema tööle vormistamise jaoks oma ID kaardi, kuna teine tahtis sellest koopiat teha. Süüdistatavale rääkis ta ka, et tahab oma korterit maha müüa ja väiksemat asemele osta. Võibolla rääkis ta ka korteri kommunaalmaksete võlgadest. R.T. avaldas soovi korter ära osta ning nad sõlmisid süüdistatava initsiatiivil käsiraha lepingu. Kannatanu mainitud käsiraha lepingu ärakiri asub tl 5, millelt nähtub, et müüja A.S. ja ostja R.T. sõlmivad lepingu, et ostja annab müüjale sularahas 250 kr müüja omanduses oleva X , Tartu korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise kavatsuse tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. 3 A.S. tunnistab, et lepingul olev allkiri on tema oma. Seda 250 kr ta aga ei saanud. Lepingu tähendust mõistis tema nii, et kui nad hinnas kokku lepivad, siis vormistatakse asi ametlikult notari juures. Hinnast neil aga juttu ei olnud ja see käsiraha leping teda millekski ei kohustanud. Süüdistatavat ta potentsiaalseks ostjaks üldse ei pidanud, kuna mees tundus talle jutupaunikuna. Peale käsiraha lepingu koostamist ta R.T. enam ei näinud ning tema ID kaart jäi mehe kätte. Ta ei osanud süüdistatavat kuskilt otsida ka, kuna teadis tookord vaid mehe eesnime. Kohtus hinnatud tõendid näitavad, et korteri müümise soovist rääkis A.S. ka oma õele H.V. . Õde pidi aitama kannatanul korteri müügiga tegeleda. H.V. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta sellega seoses teada, et A.S. oli enda tööle vormistamiseks oma ID kaardi andnud kellelegi A nimelisele mehele. Hiljem selgus, et selleks meheks oli R.T.. Kriminaalasjas omab tähtsust asjaolu, milline inimene kannatanu
  3. a. aastal oli. Tõendatud on, et tal olid alkoholiga probleemid ning alalist töökohta tal ei olnud. Õde H.V. on kannatanut kirjeldanud järgmiselt.
  4. a. hakkas ta vennaga tihedamalt suhtlema. Vennal olid probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning
  5. a. aprillist juunini oli suurem alkoholi tarbimise periood. Vend jõi iga päev.
  6. a. juuni alguses nägi A.S. kole välja, s.t habe oli lõuani, juuksed õlgadeni, riided mustad, ise määrdunud ning haises. Vennal püsivat töökohta ei olnud ning vend elatus taara otsimisest ja müümisest ning temalt iganädalaselt laenatud rahasummadest. H.V. poolt antud kirjeldus ühtib sellega, kuidas A.S. ise on ennast eeluurimisel kirjeldanud. Tema avaldatud ütlustest nähtub, et
  7. a. juunis olid tal väljakasvanud õlgadeni juuksed, pikk habe, ta oli alati pesemata ning arvatavasti ka haises mustuse ja alkoholi järele. Ta ei usu, et ükski notar oleks teda üldse sellisena jutulegi võtnud, rääkimata lepingu sõlmimisest (tl 7). Kohtuistungil on kannatanu katsunud end paremas valguses näidata, öeldes, et uurijale ta ei valetanud, kuid nii pikki juukseid ja habet tal olnud ei ole, alkoholiprobleemi tal pole ning notar oleks ta vastu võtnud küll, kui ta läinud oleks. Ta arvab, et ta nägi välja suhteliselt samasugune kui tl 47 asuval ID kaardi koopial, ehkki juuksed ja habe võisid olla pikemad. Kohus leiab ,et antud juhul hakkab toimima inimlik faktor ,kus kannatanu isikuna , kes on oma eluga sattunud pahuksisse ja joomise tagajärjel allakäigu teele , kaotanud töö ja elatub õelt saadud laenude või mõne juhusliku töö eest saadud rahade eest, püüab ikka kainetel perioodile vältida enda kohta halba ütlemast. Seega ei saa lugeda tema ütlusi veel ebausaldusväärseteks ja neid mitte arvestada tõenditena. Selleks, et kannatanule uut ID kaarti teha, saatis H.V. venna enda ütluste kohaselt vanni, lõikas vennal juukseid, pani riidesse ning nad läksid koos Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. Õe sõnul ütles A.S. seal ametnikele, et vana kaart on kadunud, kuid A.S. ise väidab end olevat öelnud, et tema kaart on varastatud. Igatahes tehti talle uus ID kaart. Sellest, et tema korter on maha müüdud, sai A.S. teada 14.08.
  8. a., mil ta läks koos H.V. Tartu Maakohtu kinnistusosakonda Tartu X tn korteri kohta kinnistusregistri väljavõtet võtma. Seal selgus, et korteri omanikuks on hoopis R.T.. H.V. 4 ütluste kohaselt näidati neile ka tehingu aluseks olnud korteri ostu-müügilepingut. Lepingus oli venna elukohaks märgitud Järvamaa X küla, kus vend pole päevagi elanud. A.S. kinnitas ise ka, et seal majas ta elanud ei ole, kuid tunnistas, et R.T. oli ta jutuajamise käigus maininud, et tal on õega kahepeale kinnistu X külas Paide kandis. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nimetatud leping on sõlmitud 06.06.
  9. a. Põlva notar Kaire Salomoni poolt, kelle büroo asus Räpinas. Tegemist on korteriomandi müügija asjaõiguslepinguga, millega A.S. väidetavalt müüs korteri X , Tartu R.T. 250 000 kr eest. Hinna on ostja müüjale lepingu allakirjutamise momendiks täielikult sularahas tasunud. Lepingust nähtub, et notar on A.S. isiku tuvastanud ID kaardi XXXX alusel (tl 52-56, 60-62, 63, 52-56). A.S. kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole notari juures käinud, korterit kellelegi müünud ega süüdistatavalt korteri eest raha saanud. Ka H.V. tõendas istungil kannatanu sõnu, öeldes, et vend on kogu aeg kindlalt väitnud, et ei ole oma korterit maha müünud ega notari juures käinud. Samuti mäletab ta, et 06.06.
  10. a. käis A.S. tema juures ning sai temalt 30 kr. Ta on selle kohta teinud märke kalendrisse, mida näitas ka uurijale. Vend ei rääkinud tol päeval notari juurde minemisest või seal käimisest midagi. Käsiraha lepingust ta teab, sest nägi seda A.S. juures aknalaual. See ajas teda naerma. Vend ütles, et mis siis, kui selline leping tehtud sai, et tegi selle raha saamiseks ning et see ei kohusta millekski. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingul olev allkiri ei ole kirjutatud A.S. poolt, vaid temana on lepingu sõlmimisel esinenud ja tema eest lepingu allkirjastanud eeluurimisel tuvastamata isik, kes käis notari juures koos R.T.. Nimelt nähtub ekspertiisiaktidest 06.12.
  11. a. ja 28.02.
  12. a., et korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingul olev kirje „A.S. “ ja kirje järel olev allkiri ei ole kirjutatud A.S. poolt. Seda, kas sellel lepingul olev kirje „A.S. “ ja kirje järel olev allkiri on kirjutatud R.T. poolt, aktis antud arvamuse kohaselt määrata ei ole võimalik. Samas on viiteid, et nimi ja allkiri real MÜÜJA võivad olla kirjutatud mõne muu isiku poolt, mitte R.T. poolt (tl 74-78, 88-91) Kohus on seisukohal, et tõendid näitavad, et A.S. ei saanud
  13. a. suvel enda kasutusse suuremat rahasummat. H.V. on kinnitanud, et ei ole mingeid märke, et vend oleks saanud suurema summa raha. Ta otsis venna korteri ükskord ka põhjalikult läbi, aga mingeid rahasid ta ei leidnud. Vend sai elamisraha nii, et ta ise laenas A.S. iganädalaselt väikesi rahasummasid, märkides need üles kalendrisse. Vend sai raha ka ühe võlgniku käest. Nimelt oli A.S. kunagi välja laenanud osa vanematelt pärandiks saadud korteri müümise rahast (ühe osaga rahast ostis Tartus X tn korteri) ja võlgnik maksis seda raha tagasi järkjärgult, kandes selle tema arvele. Tunnistaja selliseid ütlusi on kinnitanud ka kannatanu. H.V. kinnitas kohtus ka, et kui nad A.S. käisid Räpinas notari juures müügilepingust koopiat saama, siis ei teadnud vend, kus büroo asub, vaid nad otsisid seda pool päeva ning lõpuks neid juhatati sinna. 5 Kohtuistungil on üle kuulatud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlminud notar Kaire Salomon. Tema ütluste kohaselt toimus 06.06.
  14. a. tehing, kus müüjaks oli A.S. ja ostjaks R.T.. Aja leppis kokku ja tehingu tegemiseks vajalikud andmed edastas ostja. Toodi ka korteriühistu tõend selle kohta, et müüjal on kommunaalteenuste eest võlgnevusi. Tehingu tegemisel hinna määramisel probleeme ei tekkinud, selle suuruseks öeldi kohe 250 000 kr. №taril ei ole õigust keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus näidatud objekti väärtus on alla turuhinna. №tar saab vaid pooltele asjaolusid selgitada. Müüja isikusamasuse tuvastas ta ID kaardi alusel, kontrollides selle kehtivust ja seejärel tuvastades isiku vaatluse teel, võrreldes pildil kujutatud isikut vastas oleva isikuga. Müüja ja ID kaardi pildil olev isik olid samasugused. Kontrollimise hetkel oli ta täiesti kindel, et tema juures käis õige A.S. . Müüja oli kas haige või veidi elu hammasrataste vahele jäänud isik, s.t kurnatud ja silmad olid aukus; muidu oli välimus täiesti korralik. Müüja oli kaine, ilma alkoholi tarvitamise tunnusteta. Lepingu punkte läbi rääkides tekkis tal küsimus, miks oli müügisumma tasutud sularahas. Pooled selgitasid, et see pole korraga makstud, vaid varem mitmes osas. Ta ei saa kindlalt väita, et isik, kes käis müüjana lepingut sõlmimas ja isik, kes hiljem soovis koopiat lepingust, on üks ja sama inimene, kuna nimede põhjal ei tulnud nende näod enam meelde. A.S. ütles hiljem lepingut otsimas käies, et pole seda teinud. №tari ütlustest nähtub, et lepingut sõlmima tulnud pooled esitasid talle tõendi kommunaalteenuste võlgnevuse kohta. Kohus on istungil avaldanud OÜ Ropka Elamu teatise, et korteri X , Tartu võlgnevus kommunaal-, hooldus- ja remonditeenuste eest KÜle XXX seisuga 01.05.
  15. a. oli 4820.80 kr. Kohtuistungil on A.S. ja viimase õe ütlustest selgunud, et kui H.V. käis enne korterimüügi pettuse avastamist korterivõlga maksmas, siis sai ta teada, et R.T. oli seda juba maksta üritanud, kuid seda ei ole vastu võetud. A.S. kinnitas, et tema korterivõla maksmisest ei ole süüdistatavaga rääkinud. Kohtuistungil uuritud tõenditest selgub ka, et 08.08.
  16. a. müüs R.T. korteri Tartus X talle endale kuuluvale äriühingule F. OÜ ning korterile seati hüpoteek ja alates 23.11.
  17. a. on korteri omanikuks OÜ R. (tl 96-101, 110-111). Süüdistatav R.T. eitab kelmuse toimepanemist. Ta tunnistab A.S. tutvumist poe juures, väites, et kannatanu koputas tema autoaknale ja küsis 25 kr. Ta andis ja pakkus mehele ehitustööde tegemise võimalust oma korteris. A.S. oligi huvitatud. Sellest ei tulnud aga midagi välja, kuna iga kord, kui ta mehele järele läks, et korteri peale viia, oli kannatanul enda sõnul kas pohmell või ei olnud meest kodus. See oli nii 3-4 korda. A.S. küsis temalt iga kord ka raha. Lõpuks aitas kannatanu teda vaid Vitamiini tn platsi koristustöödel. Tallinnasse ta kannatanule tööd ei pakkunud ja mehe ID kaart ei ole kunagi tema käes olnud. R.T. tunnistab soovi kannatanu korter ära osta. A.S. rääkis, et tahab korterit müüa ja et korteril on võlad peal. Nad leppisidki kokku, et ta ostab korteri 250 000.00 kr eest. Nad sõlmisid käsiraha lepingu. Ta tasus kohe kannatanule 250.00 kr. Summa oli selline, sest kannatanut see rahuldas ja rohkem ei olnud mõtet maksta. Tema leppis kokku notariaja ning edastas enda ja müüja andmed. Kokkulepitud kuupäeval oli A.S. purjus ja ta tühistas notariaja. №tari juurde läksid nad sellest nädal 6 või paar hiljem, s.o 06.06.
  18. a. Ta võttis A.S. X tn XX maja eest peale ja nad sõitsid notari juurde. Tol korral olid kannatanul juuksed ja habe pikemad. Lepingusse sai kirja, et kogu raha on sularahas tasutud, kuna ta ei saanud kogu summat korraga maksta ja A.S. leppisid nad nii kokku. Tegelikult maksis ta kannatanule 50 000.00 kr, milline summa oli üle antud enne notari juurde minemist. Lepingut nad osamaksete tasumise kohta ei teinud ja selleks, et ülejäänud raha saada, oleks kannatanu ise tema arvates pidanud teda üles otsima ja raha küsima. Eeluurimisel on süüdistatav tehingu hinna kohta andnud teistsuguseid ütlusi. Avaldatud ütlustest nähtub, et ta leppis A.S. kokku, et ta maksab A.S. korteri eest 50 000 kr sularahas ning maksab ära ka võlad korteriühistu ees. Tema kasu seisnes selles, et ta ostis korteri odavalt 50 000 kr eest ning võttis sellele peale hüpoteegi 180 000 kr, seega jäi talle vaba raha 130 000 kr (tl 19). Ostumüügilepingusse panid nad kirja, et ta ostab X , Tartu korteri ära 250 000 kr, kuna väiksema summa kohta ei olnud notar nõus tehingut tegema (tl 20). Peale avaldamist jäi süüdistatav selle juurde, et lepingu hind oli 250 000 kr, aga reaalselt sai kannatanu tema käes 50 000 kr. A.S. võis jääda sinna korterisse elama ega pidanud tasuma kommunaalmakseid. Lepingusse sellekohast märget ei saanud. Korteri müüs ta edasi enda äriühingule, kuna laenu võttis ta äriühingu nimele. OÜ F. müüs korteri edasi OÜ-le R. kasumi eesmärgil. Tema huvi tehingust seisnes selles, et ta võttis korterile hüpoteegi. Kohus, hinnates tõendeid nende kogumis, leiab, et süüdistatava ütlused oma süü eitamise kohta on paljasõnalised ning antud enda süüst vabastamiseks. Tema tunnistused on vastuolus kannatanu ja H.V. ütlustega ning eelpool kirjeldatud ekspertiisiaktidega. Kohus hindab A.S. ja H.V. ütlused tõepärasteks ja usaldusväärseteks. Nende ütlused on loogilised ning üksteist kinnitavad. A.S. tunnistustes esineb küll teatud ebatäpsusi, s.o osas, kuidas ta tutvus süüdistatavaga, milline ta
  19. a. suvel välja nägi ja kuidas ta põhjendas ID kaardi kadumist Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kohus leiab, et sellised ebakindlused on seletatavad kuriteost möödunud ajaga. Selles, et ta ei ole kunagi oma korterit süüdistatavale müünud, notari juures käinud ega mingit raha saanud, on tema ütlused olnud alati ühesugused. Ka H.V. tunnistus näitab, et kannatanu ei saanud
  20. a. suvel suuremat rahasummat, vaid käis ikka temalt väikeseid summasid laenamas. Süüdistatava kaitsja on kohtuistungil seadnud kahtluse alla ekspertiisiaktide tõepärasuse, leides, et kuivõrd A.S. tarvitas
  21. a. suvel ohtralt alkoholi, siis notaribüroos antud allkiri ja kirjutatud sõnad võisidki erineda ekspertiisi tegemiseks esitatud võrdlusmaterjalides toodud sõnadest ja allkirjadest. Samuti tuleb kaitsja meeles arvestada, et isiku käekiri on erinev sõltuvalt sellest, kas ta kirjutab istudes või püsti seistes. Kohus leiab, et kaitsja sellised argumendid ei ole asjakohased. №tar Kaire Salomoni ütlustega on tõendatud, et korteri müünud isik oli tema juures viibides kaine ning ekspertiisid läbi viinud eksperdi hinnangul olid ekspertiisiks esitatud materjalid piisavad ja usaldusväärsed. R.T. enda ütlusi hinnates selgub aga, et tema väited korteri ostu-müügitehingu tingimuste kohta on vastuolulised ja ebaloogilised. Ta on andnud erinevaid ütlusi ka selle kohta, millise hinnaga ta korteri omandas. Tema eeluurimisel 7 avaldatud ütlusi puudutavalt tuleb märkida, et neis on ta väitnud, et korteri hinnaks sai lepingus 250 000 kr, kuna muidu ei oleks notar tehingut teinud. Kaire Salomon süüdistatava selliseid ütlusi aga ei kinnitanud, öeldes, et notar sõlmiks sellise tehingu küll, kuid hoiataks eelnevalt pooli. R.T. poolt koostatud käsiraha lepingu kohta leiab kohus järgmist. Nimetatud lepingu sõlmimisega on süüdistatav tahtnud näidata kannatanu soovi müüa korter temale. A.S. ütlused tõendavad, et tema sai aru nii, et leping kinnitab vaid temal korteri müümise soovi olemasolu, mitte aga seda, et korter on lubatud süüdistatavale. Siinjuures tuleb märkida, et käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis, milles peab olema vormistatud põhileping (VÕS §11 lg 3). Käsiraha üheks funktsiooniks on tõendada lepingu sõlmimist, mistõttu ei ole käsirahaleping kehtiv, kui tagatav põhileping ei ole nõuetekohaselt sõlmitud. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et A.S. ei sõlminudki aga hilisemat korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingut. Seda, kuidas R.T. kätte sai kannatanu ID kaart, mis võimaldas hilisemal tehingul teoks saada, näitavad A.S. ütlused. Süüdistatav pettis kannatanult välja tema isikuttõendava dokumendi, lubades töötule inimesele tööd anda. Inimest, kes on sageli joobes ning kes selle tõttu ei taju tegelikke asjaolusid alati adekvaatselt, on kerge petta ja seda kasutas R.T. ka ära. R.T. edasine tegevus näitab, et tema eesmärgiks oli korter koheselt võõrandada tema enda äriühingule, korteri tagatisel laenu võtta, seda raha omaks tarbeks kasutada ja korter edasi müüa kolmandale isikule.

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 näevad ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise, suures ulatuses ja grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Kaire Salomoni kohtuistungil antud ütlused näitavad, et lepingu sõlmimise hetkel oli ta veendunud, et korteri müüjaks on õige isik, s.o A.S. , kes tahab oma korterit maha müüa. Seega jättis R.T. koos eeluurimisel tuvastamata isikuga notarile mulje, et temaga kaasas olnud isik on A.S. , pettes sellega Kaire Salomoni. Petmise tagajärjel tegutseski notar lepingut sõlmides esimuses. Seega pettus õnnestus – notar jäi tema juures olevaid isikuid uskuma. Kelmuse tulemusena kannatas kahju A.S. ning kasu sai R.T., kes omandas kannatanu korteri. Kohus leiab, et R.T. sai kuriteo tulemusena varalist kasu suures ulatuses, s.o ta sai kannatanu korteri, mille väärtus on 450 000 kr, s.o ületab kuriteo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus rohkem kui sajakordselt. Nimelt sätestab karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, et suure varalise kahjuga on tegemist siis, kui kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 8 Kohtus hinnatud tõendid kinnitavad, et kuriteo pani süüdistatav toime grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga. Kuivõrd R.T. on varem karistatud varguse eest, siis on süüdistus talle esitatud õigesti ja ta tuleb

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi süüdi tunnistada.

Kohus on seisukohal, et R.T. pani kuriteo toime kavatsetult. Tema eesmärgiks oli saada endale A.S. korter ja ta pettis selleks eelnevalt välja kannatanult ID kaardi ja viis notari tehingu tegemiseks eksimusse. A.S. soovib tsiviilhagi 450 000 kr hüvitamist, kuna leiab, et selline on korteri väärtus. Hagisumma ütlemisel lähtub ta turusituatsioonist ning arvestab asjaolu, et tema korter vajab remonti. H.V. on kohtuistungil samuti leidnud, et korteri väärtuseks on 450 000 kr. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.T. ja eeluurimisel tuvastamata isiku tegevuse tulemusena jäi A.S. ilma oma korterist. Süüdistatava tegevuse tulemusena on korter müüdud heausksele omanikule ning seega ei ole kannatanule korterit võimalik tagastada. Kriminaalasja materjalide seas olevast kinnisvaraportaali city24 väljavõttest 23.04.

  1. a. nähtub, et sarnaste ühetoaliste korterite turuhinnad olid vahemikus 525 000-545 000, s.t sellelt nähtub, et X tn XX müüdi korterit 545 000 kr eest ning XXXX tn 530 000 kr ja 525 000 kr eest (tl 108-109). A.S. poolt soovitud hagisumma on toodutest madalam, kuna korter vajab remonti. Kohus on eeltoodud asjaoludel seisukohal, et kannatanu poolt nõutud hagisumma on põhjendatud. Kannatanu poolt soovitav tsiviilhagi võimaldaks tal omandada väljapetetud korteri asemele uus samaväärne elamispind. A.S. nõue tuleb rahuldada ning R.T. tuleb välja mõista A.S. kasuks tsiviilhagi 450 000 kr. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas on R.T. toime pannud teise astme kuriteo. Kuritegu oli hoolikalt ette kavandatud ning selle tulemusena jäi kannatanu ilma oma kodust. Hinnates süüdistatava käitumist kuriteojärgselt, selgub, et ta ei ole oma tegu 9 kahetsenud ega tunnistanud. Ta pole valmis maksma ka kannatanu poolt soovitud tsiviilhagi ning leiab, et väljanõutav summa on ebaõiglaselt suur. Tema käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ja karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.T. on kriminaalkorras karistatud ka varem kahel korral (tl 22-24, 27, 28-30):
  2. Jõgeva Maakohtu 18.03.
  3. a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o 7000 krooni;
  4. Jõgeva Maakohtu 07.05.
  5. a. otsusega

§ 280lg 1 järgi mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni.

Väärteokorras on teda karistatud 11 korral. Karistatuse õiendist nähtuvalt ei ole varasemad rahalised karistused temale positiivset mõju avaldanud.

§ 209lg 2 sätestab karistuseks ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Üldpreventiivsetel kaalutlustel, arvestades lisaks eeltoodud asjaoludele ka tema kuritegeliku käitumise intensiivsust ja teo toimepanemist kavatsetult, peab kohus vajalikuks mõista R.T. karistuseks 2 aastat vangistust. Eripreventiivselt on kohtu arvates võimalik R.T. mõjutada, kohaldades tema suhtes šokivangistust ja jätta ülejäänud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Teda on varem kriminaalkorras küll kahel korral karistatud, kuid reaalset vanglakaristust ei ole ta seni kandnud. Seega võib lühiajaline vangistuses viibimine olla tema jaoks piisav motivaator edaspidisele õiguskuulekale elamisele. Samuti arvestab kohus siinjuures asjaolu, et viimase 1,5 aasta jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. R.T. oli kahtlustatavana kinni peetud 20.02.-22.02.2008.a., s.o 3 päeva (tl 16-17), milline aeg

§ 68lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka.

Menetluskulud R.T. tuleb välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 kr; - ekspertiisikulud kokku 3060 kr; - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 106.80 kr. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks Põlva notar Kaire Salomoni 06.06.2006. a. kinnitatud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping (tl 115). Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.