) § 218 lg 1 alusel 20 trahviühikuga s.o 80,00 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane U.G isikukood xxx, registrijärgne aadress xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx elukoht xxxx xx x xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx Kohtutäitur Oksana Kutšmei RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 48, §-st 69, §-st 72, TMS § 201 lg-st 1 ning VTMS §-st 2071, §-st 211, kohus määras:
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada 1 määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur esitas 30.08.2017 kohtule juhindudes
§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele U.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras 11.06.2015 väärteoasjas nr 2840,15,000398 U.G-le
Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 29.06.2015.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, alustati tema suhtes 17.07.2015 täitemenetlus. Kohtutäitur Oksana Kutšmei on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset. Menetlusosalise seisukoht 26.09.2017 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl 8), allkirjastades sellekohase nõusoleku. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava kriminaalhooldusametniku poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane U.G ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja
§-st 72 asendada 2 päevase arestiga (20:10). 2 Kuivõrd U.G on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud
lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et
Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.
lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.