Obsah (7)

§ 118§ 192§ 114§ 70§ 19§ 2§ 41

4-17-4355 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-4355 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse s

§ 118lg 2 p-st 1 kohtunik määras: 1.

Jätta rahuldamata P.K u esindaja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

1. Jätta P.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 07.06.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,002597 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule P.K-le ja tema seaduslikule esindajale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada 4-17-4355 kohtumäärus pooltele. Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 07.06.

1. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Mustamäe-Kristiine piirkonnagrupi noorsoopolitseinik Gevork Grigorjan väärteoasjas nr 2317,17,002597 üldmenetluse otsuse, millega karistas P.K KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 5 trahviühiku ehk 20 euro suuruse rahatrahviga (KVM tl 10-11). Väärteootsuse kohaselt karistati P.K selle eest, et ta 26.03.
2. a kell 21:18 aadressil A.H. Tammsaare tee 62 Tallinn Harjumaa läbis kaupluse Tondi Selver Express kassaderivi jättes tahtlikult tasumata kauba tudengieine, lahja rosinakohupiim (2 tk), Eat natural batoon ja küpsisekook eest koguväärtusega 13,62 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtuslike asjade vastu. Asjad on tagastatud kauplusele rikkumata (KVM tl 10). 21.08.
3. a saabus Harju Maakohtule P.K seadusliku esindaja Sergei Xxxx (isa) poolt esitatud kaebus koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 07.06.
4. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,002597 (kohtu tl 1-7). Kohtule esitatud kaebuses taotles P.K esindaja menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Ühtlasi taotles kaebaja tema poolt väärteokaristuse tasumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 38 eurot. Kaebaja on seisukohal, et menetlusalune isik ei ole toime pannud temale etteheidetavat väärtegu, väärteo menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust ning ei ole igakülgselt kogunud ja uurinud kõiki asjakohaseid tõendeid. Kaebaja selgitas, et P.K külastas kauplust koos klassikaaslasega. Kuivõrd P.K liikus karkudega, siis pidi klassikaaslane ka menetlusaluse isiku eest viimase poolt osta soovitud kaubad iseteenindusliku puldiga ära registreerima, kuid klassikaaslane seda täielikult ei teinud. Menetlusalune isik ei pööranud tasumisel ka ise tähelepanu ostusummale. Kui selgus, et osad tooted jäid puldiga lugemata, oli menetlusalune isik valmis ka nende toodete eest kohapeal tasuma, selgitades, et tegemist on arusaamatusega, kuid kaupluse juhataja keeldus olukorra rahulikust lahendamisest ning nõudis politsei väljakutsumist ja väärteomenetluse algatamist. Väärteomenetluses ei ole tunnistajana menetlusaluse isiku klassikaaslast üle kuulatud. Samuti ei ole väärteoasja materjalide juurde lisatud kaupluse videosalvestust, mis tõendaks, et menetlusalune isik ei olnud oste sooritades üksi. Ühtlasi ei ole kohtuväline menetleja teavitanud alaealise menetlusaluse isiku seaduslikke esindajaid ei väärteoprotokolli koostamisest ega edastanud seaduslikele esindajatele ka väärteoprotokolli koopiat. Kaebaja hinnangul on see oluline menetlusrikkumine, sest menetlusalusele isikule ja tema seaduslikule esindajale ei olnud tagatud võimalust esitada väärteoprotokollile vastulauset. Alaealine on piiratud teovõimega, mistõttu ei saanud ta aru, millised on tema õigused ja tagajärjed väärteoprotokolli koostamisele. Ennistamistaotluse osas märkis kaebuse esitaja, et kaebetähtaeg tuleb ennistada põhjusel, et alaealise menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat ei olnud teavitatud väärteoprotokolli koostamisest ega menetlusaluse isiku ülekuulamisele kutsumisest, samuti ei olnud 2 4-17-4355 väärteoprotokolli koopiat edastatud seaduslikule esindajale. Seetõttu puudus menetlusaluse isiku seaduslikel esindajatel info väärteomenetluse toimumise kohta, mistõttu puudus neil ka info võimaliku otsuse kuupäeva kohta. Samuti selgitati menetlusalusele isikule peale ülekuulamist, et uurimisasutusse kohapeale pole vaja enam tulla ja otsus saadetakse talle ekirja teel, mistõttu ka menetlusalune isik ise ei osanud arvata, et peab otsusele ise järgi tulema menetleja juurde. Alaealine isik ei saa oma piiratud teovõime tõttu täiel määral aru, mis võib järgneda otsuse mitte vastuvõtmisele, mitte täitmisele või õigeaegselt mitte vaidlustamisele. Menetlusalune isik P.K ja tema seaduslik esindaja Sergei Xxxx said kohtutäituri täitmisteate kätte 09.08.
5. a. Koos kohtutäituri kirjaga saadi esmakordselt kätte ka kohtuvälise menetleja 07.06.
6. a otsus. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT ENNISTAMISTAOTLUSE OSAS 31.08.
7. a saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja seisukoht P.K seadusliku esindaja esitatud ennistamistaotluse osas (kohtu tl 11). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et ennistamistaotlus tuleks jätta rahuldamata, sest ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on noorsoopolisteinik Siiri Sepa teavitanud väärteoprotokolli koostamisest alaealise P.K isa Sergei Xxxx’t 11.05.
8. a telefoni teel ning vastav märge teavitamise kohta on kantud ka väärteoprotokollile. Väärteoprotokollis märgitud Sergei Xxxx telefoninumber 5121495 on ka rahvastikuregistri andmetel Sergei Xxxx’le kuuluv mobiiltelefoninumber. Kuivõrd noorsoopolitseinik on alaealise vanemat, antud juhul isa, teavitanud väärteoprotokolli koostamisest, siis on loogiline ja iseenesest mõistetav, et Sergei Xxxx pidi olema teadlik, et poja suhtes on alustatud väärteomenetlust. Samuti pidi talle teada olema väärteootsuse kättesaamise kuupäev, otsuse edastamise viis ning ka vastulause esitamise ja materjalidega tutvumise kord. Tähelepaneliku vanemana, kui mingil põhjusel ei oleks otsus menetlusaluse isikuni jõudnud, oleks Sergei Xxxx pidanud ka ise huvi tundma, miks otsus ei ole poja poolt antud e-posti aadressile jõudnud ning võtma ühendust politseiasutusega. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik P.K avaldanud soovi, et otsus saadetaks talle tema poolt antud e-posti aadressile: xxxx. Politsei andmebaasist MIS on antud otsus väärteoasjas 07.06.
9. a P.K-le saadetud eelnimetatud e-posti aadressile ning see on ka vastuvõtja serveri poolt kätte saadud. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:

) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul

§ 114

lg-st 4, mille kohase tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kaebetähtaja ennistamistaotluse, leiab, et ennistamistaotlus tuleb jätta rahuldamata, kaebus tuleb

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada menetlusalusele isikule ja tema seaduslikule esindajale.

§ 70

lg 4 kohaselt peab üldreeglina kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.

§ 70

lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on 08.05.

1. a P.K suhtes koostatud 3 4-17-4355 väärteoprotokollis märgitud: (KVM tl 8) Väärteoprotokolli päises on nii Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kontaktid (aadress) kui ka väärteoprotokolli koostanud ametniku e-posti aadress ja telefoninumber (KVM tl 8). Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik P.K enda allkirja ja 08.05.
2. a kuupäevaga kinnitanud väärteoprotokolli ärakirja kättesaamist (KVM tl 8). Seega on menetlusalune isik saanud väärteoprotokolli kätte selle tegemise päeval ehk 08.05.
3. a. Ühtlasi on P.K väärteoprotokolli pöördel olevate

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste juurde märkinud enda allkirja. Seega on menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses. Sealjuures on

§ 19

lg 1 p 7 kohaselt üheks menetlusaluse isiku õiguseks õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend

-is sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal (rõhutused lisatud maakohtu poolt): (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).

§ 114

lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kaebetähtaja alguseks lugeda seega kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul tuleb kaebetähtaega seega lugeda alates 07.06.

1. a. Seega oli käesoleval juhul 15-päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 22.06.
2. a. P.K seaduslik esindaja Sergei Xxxx on Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitanud e-posti teel aga alles 21.08.
3. a (kohtu tl 1). Seega on käesoleval juhul kaebus Harju Maakohtule esitatud kaks kuud peale selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kuigi

§ 70

lg 4 kolmas lause näeb ette, et kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil, ei mõjuta lahendi e-postile saatmise aeg või isegi lahendi mittesaatmine siiski kohtulahendi edasikaebamise tähtaega.

§ 114

lg 4 kohaselt on kaebetähtaeg seotud eranditult vaid väärteoprotokolli kätteandmisel protokollis märgitud kuupäevaga ning menetlusalune isik peab ise näitama üles initsiatiivi saamaks kohtuvälise menetleja lahend kätte piisava ajavaruga, et esitada ka kaebus otsuse peale. Sealjuures nähtub väärteoasja materjalidest, et väärteoprotokollis on menetlusalune isik P.K soovinud otsuse edastamist enda e-posti aadressile xxxx (KVM tl 8). Seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Nimelt on kohtule kohtuvälise menetleja poolt edastatud päring ja selle vastus, millest nähtuvalt on P.K-le eelnimetatud e-posti aadressil 07.06.2017. a ehk otsuse tegemise päeval kell 09:05 edastatud e-kirjaga lahend ning see on vastuvõtja serveri poolt kätte saadud (KVM tl 13-15). Seega oli alates 07.06.2017. a P.K kohtuvälise menetleja lahendiga võimalus tutvuda ka ilma kohtuvälise menetleja juurde kohale minemata.

§ 118

lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb

§ 2kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: Kr

MS) sätteid. 4 4-17-4355 KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Kohus selgitab siinkohal esmalt, et mõjuv põhjus, mis takistab õigeaegselt kaebuse esitamist peab olema selline, mille tõttu ei olnud isikul füüsiliselt võimalik kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebust tähtaegselt esitada. Kaebetähtajad on sätestatud õigusrahu tagamise eesmärgil. Isik, kes saab teada tema suhtes tehtud lahendist, mida ta võib soovida vaidlustada, peab võtma koheselt meetmeid enda õiguste kaitseks, mitte lükkama kaebamist (ja sellele eelnevalt lahendiga reaalset tutvumist) ilma mõjuva põhjuse esinemiseta edasi määramata ajaks. Kohtule esitatud ennistamistaotluses ei ole viidatud äraolekule, mis oleks takistanud kaebuse esitamist. Seetõttu peab kohus hindama, kas ennistamistaotluses märgitud asjaolusid saab lugeda muuks mõjuvaks põhjuseks, mis takistas isikul õigeaegselt kaebust esitamast. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise põhjusena välja toonud asjaolu, et alaealise menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat ei olnud teavitatud väärteoprotokolli koostamisest ega menetlusaluse isiku ülekuulamisele kutsumisest, samuti ei olnud väärteoprotokolli koopiat edastatud seaduslikule esindajale. Seetõttu puudus kaebaja seisukoha kohaselt menetlusaluse isiku seaduslikel esindajatel info väärteomenetluse toimumise kohta, mistõttu puudus neil ka info võimaliku otsuse kuupäeva kohta ja võimalus otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kaebetähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt esiletoodud asjaolud ei ole kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Esmalt märgib kohus, et

kohaselt on kohtuvälisel menetlejal kohustus alaealise seaduslikku esindajat teavitada ainult väärteoprotokolli koostamisest. Nimelt näeb

§ 70

lg 31 ette, et kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Seda nõuet on väärteoasjas ka täidetud. Nimelt nähtub väärteoprotokollist, et 11.05.

1. a ehk 3 päeva peale väärteoprotokolli koostamist on alaealise menetlusaluse isiku P.K seaduslikku esindajat, vanemat Sergei Xxxx’t telefoni teel teavitatud väärteoprotokolli koostamisest (KVM tl 8). Väärteoprotokollis on märgitud, et Sergei Xxxx telefoninumber on 5121495 (KVM tl 8). Kohus kontrollis kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatud väidet, et sama telefoninumber on Sergei Xxxx kontaktandmetes märgitud ka rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri väljavõte kinnitab, et rahvastikuregistris on Sergei Xxxx telefoninumbriks 5121495 alates 18.12.
2. a (kohtu tl 12). Samuti kinnitab rahvastikuregistri väljavõte, et Sergei Xxxx (ik: 36007052242) on P.K (ik: xxxx) isa. Seega on menetlusealuse isiku seaduslik esindaja Sergei Xxxx esitanud kohtule väärinformatsiooni selle kohta justkui ei oleks temaga politsei poolt seoses pojale väärteoprotokolli koostamisega ühendust võetudki.

-st ei tulene nõuet, et alaealise seaduslikule esindajale peaks kohtuväline menetleja lisaks väärteoprotokolli koostamisest informeerimisele ka väärteoprotokolli koopia edastama. Seega väärteoprotokolli seaduslikule esindajale mitteedastamise etteheide on alusetu. Ühtlasi on alusetu kaebaja etteheide, mille kohaselt ei teavitatud alaealise seaduslikku esindajat alaealise isiku menetlusaluse isikuna ülekuulamisele kutsumisest ja sellega ka ülekuulamise toimumise ajast.

§ 41

lg 6 kohaselt saadetakse alla 14-aastase alaealise või psüühikahäirega isiku kutse ema vanemale või muule seaduslikule esindajale. Seega alaealisele, kes on vähemalt 14 aastat vana, ei peagi kutset edastama lisaks alaealisele endale ka veel tema seaduslikule esindajale (nt vanemale). Seda kinnitab ka

§ 41

lg 2, mille 5 4-17-4355 kohaselt antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Nimetatud säte lubab sõnaselgelt anda kutse kätte isikule, kes on vähemalt 14 aastat vana. Seega ei esinenud kohtu hinnangul praegusel juhul mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks (kahe kuu võrra). Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta P.K seadusliku esindaja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei ole ennistamistaotluses esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka P.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 07.06.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,002597 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6