Obsah (4)

§ 123§ 87§ 31§ 23

4-17-3953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 25. september 2017. a Haapsalu kohtumaja 05.september 2017 Väärteoasja number 4-17-3953 Koh

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 2 4-17-3953 asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas N.L on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Väärteo toimepanemine on süüks arvatud juriidilisele isikule N.L-ile . Tl 15 on Äriregistri väljavõte, mis näitab, et N.L ainus juhatuse liige on M M. N.L tegevusalaks on märgitud ka kala kokkuost ja töötlemine. Tl 16-17 on kaluri kalapüügiluba * kehtivusega 15.02.2016-31.12.2016, kaluritena on loale märgitud A K ja M M. Loa omanik on N.L. Püügipiirkonnad Läänemeri Läänemaal, püügiruut 29 Läänemere keskosa, püügivahend avaveemõrd üle 3m, märgistus *, püügivahendite arv

1. Seega N.L oli augustis 2016 õigus väärtoeprotokollis näidatud kohas püüda kala kahe avaveemõrraga. Kohtus ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas oli püügil vastavalt 23.08.2016 kuus avaveemõrda märgistusega * ja 25.08.2016 neli avaveemõrda märgistusega *. Nimetatud asjaolud on tõendamist leidnud ka kohtus uuritud tõenditega. Tunnistaja A E rääkis kohtus, et 23.08 tuli hommikul info, et ühel kaluril on mõrdasid Saastna pool rohkem püügil kui lubatud. Läksid kohale, mõrdasid oli mitme märgistusega, aga märgistusega * oli 6 mõrda püügile asetatud. Tunnistajad A E ja E P rääksid kohtus, et 25.08.2016 läksid merele, siis oli Saastana sadama piirkonnas püügil 4 mõrda märgistusega *. Eemaldasid merest 2 liigset mõrda, kaks mõrda jätsid püügile. Tl 43-49 on sündmuskoha Läänemeri Matsalu laht Lääne maakond Lihula vald Saastna külaga piirnev rannikumeri vaatlusprotokoll, vaatlus teostatud 25.08.
2. Vaatluse käigus on tuvastatud ja vaadeldud meres nelja mõrda, millede koordinaadid on talletatud. Mõrrad 1 ja 2 on välja võetud ning transporditud kaldale, Saastna sadamasse. Kõik mõrrad on märgistatud rannikupoolse otsas tähisega, mille veepealne osa koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud 1 punast/valget värvi või punast värvi (mõrd 2, 4) lipp, millel numbrikombinatsioon * ning avaveepoolse otsa tähis koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud kaks punast/valget või kaks punast värvi (mõrd 1, 2) lippu, mõlemale lipule kantud numbrikombinatsioon *. Kahte rannikumerest välja toodud mõrda on 09.09.2016 asitõendina vaadeldud /tl 37-39/ ja koostatud on kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll /tl 40-41/. Tl 42 olev mõõdulindi taatlustunnistus näitab, et mõõtmiseks kasutatud mõõdulint oli taadeldud. M.M, N.L seaduslik esindaja kohtuistungil süüd ei tunnistanud, kinnitas, et N.L püüdis väärtoeprotokollis märgitud ajal ja kohas kala 2 avaveemõrraga nagu kalapüügiloas oli lubatud. N.L endal mõrdu ei olnud, mõrrad kalapüügiks rentis. N.L ei ole Matsalu lahes mõrdu kaduma läinud, küll on mingi aeg tagasi kaduma läinud lipud. Kaitsja leidis, et on olemas vaid kahtlused, ühtki otsest tõendit, et M.M isikus N.L oleks püüdnud kala, ei ole. Kahtlused tuleb KrMS § 7 kohaselt tõlgendada süüaluse kasuks.

§ 31

lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

sätestatud erisusi arvestades. Tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimused sätestab KrMS 3.peatüki 1.jagu. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu ja lõige 2 paneb kohtule kohustuse hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 3 4-17-3953 Kohus uurib ja hindab kohtule esitatud tõendeid. M.M rääkis kohtus, et 2016.a mõrrad pani püügile A M ja kui ta need püügile pani, siis ütles talle, selel järgi teadis, kus mõrrad on. Kui tema mõrdu vaatamas käis, oli püügil ainult 2 avaveemõrda, tuvastas need selle järgi, et oli tähistatud numbriga *, punased lipud, number peal musta värviga. Kohus avaldas M.M kohtueelses menetluses antud ütlused kuna need olid vastuolus M.M poolt kohtumenetluses antud ütlustega. M.M N.L seadusliku esindajana on 13.septembril kohtuvälisele menetlejale rääkinud /tl 34-35/, et 10.08.2016 asetas koos A M Matsalu lahte püügile kaks avaveemõrda. M.M selgitas kohtule, et tema oli kaasas kui A M mõrrad püügile pani, A M’l oli veel üks mees kaasas. A M asetas, tema ei oska mõrdu püügile panna. Kohtule jääb arusaamatuks, miks A M pidi siis M.M-le ütlema, et mõrrad püügile pani, kui M.M ise kaasas oli mõrdade panemisel, siin on ütlustes ilmne vasturääkivus. M.M ütles kohtus, et mõrrad võeti püügilt novembris

1. M.M kohtueelses menetluses /tl 34-35/ on rääkinud, et 24.08.2016 võttis koos A M-ga mõrrad püügilt kuna nad kasvavad täis. Saaki tol korral ei olnud. 10.09.2016 asetas kaks mõrda uuesti püügile Matsalu lahte. M.M selgitas vastuolulisi ütlusi, et ei oska öelda, võib-olla sai siis mingid mõrrad välja toodud ja mingid püügile pandud. M.M ei osanud kohtule selgitada, kuidas oli võimalik, et 25.08 oli püügil N.L 2 mõrda kui 24.08 kaks mõrda välja võttis. M.M kohtus järjekindlalt rääkis, et N.L püüdis kala 2 avaveemõrraga nagu luba ette nägi. Kohtu küsitlemise peale M.M kinnitab kindlalt, et 24.08 võttis kaks mõrda välja ja 25.08 oli kaks mõrda püügis. Oletab, et võis olla, et 24.08 toodi kaks kasvanud mõrda välja ja kaks puhast mõrda toodi püügile. Kohus leiab, et M.M on mõrdade püügilt võtmise ja püügile panemise kohta andnud vastuolulisi ütlusi. M.M kohtuistungil algul tunnistas, et 25.08 oli N.L püügil 2 avaveemõrda. Samuti tunnistas, et 24.08 käisid ja võtsid 2 N.L avaveemõrda püügilt ära. Ühtki sõna ei rääkinud sellest, et 24.08 pandi 2 mõrda uuesti püügile. Kohus leiab, et M.M poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb selgelt, et peale 24.08 kahe mõrra väljavõtmist pandi mõrrad uuesti püügile 10.09.
2. Peale seda kui kohus oli avaldanud kohtueelses menetluses antud ütlused, hakkas M.M oletama, kuidas sai olla, et 25.08 N.L 2 mõrda püügil oli. Ütleb, et ei saa selgitada seda, mida ise teinud pole, pole ise pannud mõrdu püügile. Kohus leiab, et M.M ütlused mõrdade väljavõtmise ja püügile panemise osas on väga vastuolulised, ta püüab ütlusi kohandada vastavalt kohtulikul uurimisel ilmnenud asjaoludele. Tunnistaja A E rääkis, et 23.08 kui 6 avaveemõrda märgistusega * merelt avastasid, kontrollisid ja päring näitas, et märgistus * kuulub N.L-ile , kellele püügiluba oli väljastatud kahele mõrrale. Kaardistasid ja kui tööruumidesse jõudis, võttis telefoni teel ühendust M.M-ga. Tunnistaja A E ütlusi, et ta on M.M -ga telefoni teel 23.08.2016 kell 14.02 suhelnud, kinnitab tl 27 olev kõneeristus. A E selgitas, et ütles M.M-le, et on väike pahandus ja asjad ei käi nii nagu M.M-l seal on. M.M seletas, et võib panna nii palju kui tahab, et mõrrakerede hulk on piiramatu. Seletas talle, et see ei ole Võrtsjärve teema ja mõrd mõrra jadas püügil on eraldi üksus ja siis tuli sealt mingeid järgmisi argumente, millega oma tegevust õigustas. Leppisid kokku, et 25.08 saavad Saastna sadamas kokku, selgitavad asjad ära ja eemaldavad üleliigsed püünised püügilt. Teavitas 24.08 sellest ka peainspektor E P’i, kes lubas M.M-ga ühendust võtta. Tunnistaja E P kinnitas A E sõnu ja rääkis, et A E helistas talle ja andis teada, et eelmisel päeval tuvastas Matsalu lahes püügil 6 mõrda märgistusega *. A E selgitas talle, et neil olid M.M-ga erimeelsused - M.M oli öelnud, et tegemist on 6 pärakotiga ja kaks mõrda. Võttis ka ise M.M-ga telefoni teel ühendust, et selgitada kuidas õigusakt mõrda defineerib. Ka tema leppis M.M-ga kokku, 4 4-17-3953 et 25.08 saavad Matsalus kokku, lähevad koos lahele ja vaatavad olukorra üle ja selgitavad, kuidas tohib Matsalus mõrdadega püüda ja kuidas mitte. Tunnistaja E P ütlusi, et ta on M.M-ga telefoni teel suhelnud, kinnitab tl 23-24 olev kõneeristus, millest on näha, et ta on M.M-ga rääkinud 24.08 kell 10.
3. M.M rääkis kohtus, et talle on helistatud, kõnesid on nii palju iga päev, et täpselt ei tea, mis ajal on helistatud ja millest räägitud. Sellest, et inspektsioonil on mingi menetlus seoses tema mõrdadega, sai teada kui mingi aeg septembris helistati ja kutsuti Haapsallu KKI-sse. Enne septembrit ei teadnud midagi. Enne seda kutset otseselt mingit vestlust ei ole olnud. M.M tunnistas kohtus, et 24.08 käis mõrdu välja võtmas, kaks mõrda võeti püügilt ära. Tunnistaja A J rääkis kohtus, et nägi, et M.M õhtul enne seda kui keskkonnainspektsiooni mehed tulid, käis merel mõrdu välja võtmas. KKI mehed tulid M.M-ga kohtuma, aga ta ei ilmunud välja. A E ja E P kinnitasid kohtus, et M.M kokkulepitud kohtumisele 25.08 Saastna sadamasse ei ilmunud. Hommikul ootasid M.M kõnet, et millal ta sadamasse jõuab, seda kõnet ei tulnud, M. M-ga telefoni teel ühendust ei saanud. Läksid sadamasse. Seal M.M ei olnud ja sadamas olnud A J ütles, et pole sel päeval M.M näinud. Inspektorite telefonikõnedele ei vastanud ja inspektorid said temaga ühendust kui M.M helistas sadamas olnud A Jile. A E tunnistas, et rääkis M.M -ga A J ’i teelfoniga ja M.M tunnistas, et eelmine õhtu oli ilus ilm ja võttis 2 mõrda välja, et arved peaks klaarid olema, et on Võrtsus kalal. Peale seda helistas E P M.Mle. E P kinnitas kohtus, et helistas M.M-le ja selgitas, et liigsed mõrrad eemaldatakse püügilt. Peale seda kui lõpetasid mõrdade merest välja toomise, helistas uuesti M.M-le ja teavitas, mis oli tehtud. Tunnistaja E P ütlusi, et ta 25.08 suhtles kell 13.27 ja 18.45 M.M-ga, tõendab tl 23-24 olev kõneeristus. Kohus leiab, et M M on andnud kohtus ütlusi, mis on vastuolus tunnistajate ütlustega. M.M ütles, et sai probleemidest mõrdadega Matsalu lahel teada kui septembris Haapsalusse kutsuti. Tunnistajad A E, E P kinnitavad, et telefoni teel suhtlesid sel teemal korduvalt M.M-ga kui rikkumine avastati ja leppisid temaga ka kohtumise kokku 25.08 Saastana sadamas, kuhu M.M ei ilmunud. Telefonikõnesid tõendavad ka kõneeristused. Kohus leiab, et asjaolu, et M.M käis 24.08 (s.t enne seda kui pidi 25.08 inspektoritega kokku saama) ja võttis 2 mõrda välja, näitab, et ta oli tekkinud probleemist teadlik. Kohus leiab, et eelkirjeldatud näitab, et M.M ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ning M.M on andnud vastuolulisi ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtus. M.M põhjendused selle kohta, miks ta on andnud erinevaid ütlusi kohtus ja kohtueelses menetluses (pikk ajavahemik sündmustest, tegeleb aktiivselt üle Eesti kalapüügiga, kõiki asju ei mäleta), ei ole usutavad. Kohus leiab, et M.M ütlused ei ole usaldusväärsed, M.M muutis oma ütlusi selliselt, et kohandada neid kohtus ilmsiks tulnud ümberlükkamatute asjaoludega. Kohus leiab, et M.M püüab nii vabaneda vastutusest, püüdes distantseerida end sündmustest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.M ütlused kui mitte usaldusväärsed tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kuigi tõepoolest tunnistajad ei ole näinud M.M merel kala püüdmas, uurib kohus, millised tõendid on kohtule esitatud 23.08 kuue ja 25.08 nelja avaveemõrraga tähistusega * Matsalu lahel N.L poolt M.M isikus kala püüdmise kohta. M.M avaldas kohtus, et mitte 2016.a vaid mingil eelmisel aastal on tal küll kaduma läinud lipud. Mingeid tõendeid selle kohta kohtule ei esitatud, M. M ütlused kui ebausaldusväärsed jättis kohus tõendite kogumist kõrvale. 5 4-17-3953 Kaitsja leidis, et kuna iga kalur teeb ise lippe, nende valmistamine ja kasutamine kellegi kontrolli alla ei käi, siis võis ükskõik kes teine kalur need lipud teha ja paigaldada need neli mõrda numbri * all. See, et mõrdadel oli * tähistusega lipud, ei tõenda, et N.L nendega püüdis kala. Kuna sündmuskoha vaatlusel on uuritud ka mõrdade tähistuseks olnud lippe, vaatab kohus, kas lippude paigutus ja välimus kinnitavad kaitsja üles tõstatud kahtlusi. 25.08 vaatlusel on tuvastatud, et kõik 4 mõrda on märgistatud rannikupoolse otsas tähisega, mille veepealne osa koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud 1 punast/valget värvi või punast värvi (mõrd 2, 4) lipp, millel numbrikombinatsioon * ning avaveepoolse otsa tähis koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud kaks punast/valget või kaks punast värvi (mõrd 1, 2) lippu, mõlemale lipule kantud numbrikombinatsioon *. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusest tuleneb, et mõrdadel on kas punane või punast/valget värvi lipp või mõlemat värvi lipud. Mõrral 2 on mõlemas otsas punased lipud, mõrral 3 punast/valget värv lipud ning mõrdadel 1 ja 4 on kasutatud nii punast kui punast/valget värvi lippe. Kohus leiab, et juhul kui keegi oleks ise teinud numbriga * lippe, siis need lipud peaksid eristuma M.M poolt tehtud lippudest. Kohus leiab, et neljal mõrral kasutatud lipud on sarnased, need seovad kõiki 4 mõrda ja ei toeta kahtlust, et keegi oleks lippe tähistusega * järgi teinud. Tunnistaja A J sõnade kohaselt püüdis M.M 2016.a augustis Matsalu lahel kala kuue mõrraga. Kui merel käia, siis mere peal on näha, kelle mõrrad on, M.M-l olid ühe kotiga mõrrad, kõik teavad, kelle mõrrad on, teistel ei ole neil ühe kotiga mõrdu. Vaadates saab aru kui ühe kotiga mõrrad on. Tunnistaja A E on kirjeldanud, et 23.08 vaatasid mõrdu, need olid püügile asetuselt, pikkkuselt enam-vähem sama pikad. 25.08 mõrrad olid püügil üksteise järgi 50 meetriste vahedega. Mõrrad olid ühe kerega, mõlemad välja võetud mõrrad olid peaaegu identsed. Vaatasid ka püügile jäetud mõrdasid, tõstsid kalakoti korraks üles, need olid ka sarnased. * tähistusega mõrrad olid teistest samas lahes olnud mõrdadest natuke erinevad – ühe kotiga mõrrad on seal enamuses plastikvitstest, aga nendel * oli taga koti otsas raam metallist, muidu on metallist raam kahe kotiga mõrdadel, meie kalurid selliseid ei kasuta. Samuti äratas tähelepanu, et nendel mõrdadel olid kanistrid pandud otstesse, need olid sellised rohelised ja valged, teistel ei ole tähele pannud selliseid. Nendel mõrdadel olid kõigil kanistrid küljes, üht viisi tähistatud. Asjaolu, et mõrdadel olid otstes rohelised ja valged kanistrid, kinnitab ka sündmuskoha vaatlus. Kaitsja leidis, et tunnistaja A J vaid oletab, et M.M püüdis kuue mõrraga ja kuna A J ütles, et teised ei püüa Matsalu lahel ühe kotiga mõrraga, siis A J väide on oletuslik, sest A E ütles, et ka teised püüavad ühe kotiga mõrraga. Kohus leiab, et A E ütlustest ja sündmuskoha vaatlusest tuleneb, et 23.08 ja 25.08 tähistusega * meres püügil olnud mõrrad olid sarnased (ühe metallist raamiga kotiga), nad olid lähestikku ja sarnaselt püügile asetatud. Samuti olid need kõik sarnaselt otstes tähistatud sarnaste kanistritega. Kohus leiab, et A J ütlustest ei tulene, et ta oletab, et M.M-l oli 6 mõrda sees vaid ta ütles, et tema teada oli 6 mõrda, mis väljanedab teadmist. Kohus leiab, et asjaolu, et A J kinnitas, et kohalikud kalamehed üldse ühe kotiga mõrdadega kala ei püüa, ei muuda tema ütlusi mitte usaldusväärseks. A J on täpsustanud, et merel käies on aru saada, millised mõrrad on ja kelle omad need on. M.M on tunnistanud, et kohalikest kalameestest suhtles A J-ga, seda kinnitab ka asjaolu, et 25.08 helistas M.M A J-le. A J on kohalik kalamees, kes ka ise tegeleb kalapüügiga ning kuna ta oli nn M.M kontaktisikuks kohapeal, siis kindlasti teadis ta M.M tegemistest Matsalu lahel kalapüügil täpsemalt kui mõni teine, kes ka Matsalu lahel kala püüdis. Kohus leiab, et tunnistajate A J ja A E puhul on tegemist isikutega, kellel on olnud tulenevalt oma tööst pikema aja jooksul sagedane kokkupuude mõrdadega ja seeläbi omavad mõrdadest rohkem teadmisi kui tavaline keskmine inimene. Tunnistajad on kohtu jaoks veenvalt kirjeldanud, millele toetudes nad veendusid, et tegu oli sarnaste mõrdadega. 6 4-17-3953 Kohus leiab, et KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel on tõendiks väärteo toimepanemise kohta M.M poolt A E’ile ja E P’ile 23.08 ja 24.08 telefonis räägitu. Kui tunnistajad M.M-le telefonitsi teatasid, et N.L on liiga palju mõrdu püügil Matsalu lahes, ei ole M.M tunnistajatele väitnud, et 23.08 Matsalu lahel tuvastatud märgistusega * 6 mõrda ei ole N.L mõrrad, vaid vaidlus tekkis mõlema tunnistajaga selle üle, kuidas mõrda defineerida, kuidas tohib Matsalu lahes mõrdadega püüda. Seega M.M telefonivestlustes sisuliselt tunnistas, et inspektorite poolt Matsalu lahelt märgistusega * leitud mõrrad on püügile pannud N.L, kuid ta leidis, et ta ei ole midagi rikkunud ja tal on õigus piiramatult mõrrakeresid püügile panna. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et just M.M püüdis väärteokirjelduses märgitud kohas 23.08 6 avaveemõrraga ja 25.08 4 avaveemõrraga kala. Kuna Kalapüügiseaduse § 32 lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügiõiguse kalapüügiluba, rikkus M.Murru seda normi, sest püüdis kala loal lubatust rohkemate mõrdadega ja pani toime teo, mis täidab Kalapüügiseaduse § 75 lg 2 sätestatud teo objektiivse koosseisu – kalapüük loa nõudeid rikkudes. Väärteootsuses on leitud, et M.M tegutses väärtegu toime pannes juriidilise isiku N.L huvides, millise järeldusega kohus nõustub. Kalapüügiluba oli väljastatud N.L-ile, kelle seadusliku esindajana, ainsa juhatuse liikmena M.M tegutses. Kalandus on N.L registrijärgne tegevusala, seega on väärtegu toime pandud N.L tegevusvaldkonnas. ja püüdes rohkema arvu püügivahenditega kui kalapüügiloal on ette nähtud, on selline tegevus ilmselgelt suunatud tulu teenimisele, rikkudes kalapüügiseaduse nõudeid, mis on sätestatud kalavarude kaitseks. Kohus leiab, et kuna M.M N.L juhatuse liikmena pani teo toime N.L huvides, on tegu õieti omistatud N.L-ile ja kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud Kalapüügiseaduse § 75 lg 3 järgi. Kohus leiab, et M.M N.L juhatuse liikmena pani väärteo toime otsese tahtlusega. M.M-le oli edastatud N.L kalapüügiluba, ta teadis, et N.L on lubatud kala Matsalu lahes püüda kahe avaveemõrraga. Sellest hoolimata püüdis ta kala rohkemate mõrdadega. M.M teadis, et kui paneb püügile rohkem mõrdu kui loal näidatud, rikub ta loa nõudeid ja teostab ebaseaduslikku kalapüüki. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
4. peatüki
5. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et M M juhatuse liikmena ja N.L on Kalapüügiseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M M N.L juhatuse liikme poolt toime pandud tegu vastab Kalapüügiseaduse § 75 lg 3 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi, tegu on toime pandud N.L huvides. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kalapüügiseaduse § 75 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja on N.L karistanud rahatrahviga 1500 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis N.L puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et N.L süü on keskmine – kuigi püüda oli lubatud 2 avaveemõrraga, püüdis N.L vastavalt 6 ja 4 mõrraga, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 4-17-3953 Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistanud N.L toimepandud rikkumise eest rahatrahviga 1500 eurot, leides, et kuigi see karistus on sanktsiooni miinimumi lähedal, leiab, et määratud karistus peaks ettevõtet suunama seaduskuulekale käitumisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse mõistmisel on oluline kaaluda, kuidas mõjutada isikut nii, et ta edaspidi õigusrikkumisi toime ei pane. Selleks ei pea karistama rangelt, aga tahtliku rikkumise puhul tuleb anda selge signaal, et õigusnormid on täitmiseks kohtustulikud ja rikkumistel on tagajärjed. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus N.L kaebuse rahuldamata ja keskkonnainspektsiooni 30.06.2017 otsuse väärteoasjas nr 940016000991 muutmata. Menetluskulud Kohtule on esitatud taotlus hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabi kulud riigieelarve vahenditest. Kohtule on esitatud OÜ Sikut Advokaadibüroo arved /tl 37-40/ kokku summas 867 eurot, klient N.L. Kohus leiab, et taotlus õigusabikulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest tuleb jätta rahuldamata kuna kohus ei rahulda kaebust ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega ei esine

§ 23sätestatud aluseid kaitsja tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

Otsuse tegemisel juhindub kohus Kalapüügiseaduse § 32 lg 1, § 75 lg 2, 3,

§ 23, § 132 p 1, § 133, § 134.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 8