Obsah (5)

§ 118§ 192§ 114§ 70§ 2

4-17-4714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-4714 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse s

§ 118lg 2 p-st 1 kohtunik määras: 1.

Jätta rahuldamata ennistamiseks. R.A esitatud taotlus ) kaebetähtaja

1. Jätta R.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.08.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,008282 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule R.A-le peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada kohtumäärus pooltele. Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast 4-17-4714 kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 09.08.

1. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juht politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin väärteoasjas nr 2302,17,008282 üldmenetluse otsuse, millega karistas R.A liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 215 trahviühiku ehk 860 euro suuruse rahatrahviga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks (KVM tl 12-13). Väärteootsuse kohaselt karistati R.A selle eest, et ta 16.07.
2. a kell 08:40 Järvevana teel Tallinnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit Hyundai i20 reg. märgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg (KVM tl 12). 11.09.
3. a saabus Harju Maakohtule R.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.08.
4. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,008282 (kohtu tl 1-2). 12.09.
5. a edastas kaebaja maakohtule kaebuse täienduse, milles oli esitatud ennistamistaotlus kaebetähtaja ennistamiseks (kohtu tl 3-4). Kohtule esitatud kaebuses taotles R.A temale kohaldatud lisakaristuse tühistamist. Kaebaja selgitas kaebuses, et oli hilisõhtul suvilas saunas tarbitud õlu jääknähtudega, kahetseb juhtunut siiralt ning enda vabandamiseks ei ole muud lisada. Oma kehakaalu tõttu ei tajunud, et ei ole veel kaine. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kaebajal on kehtiv karistus KarS § 424 eest, kuid kaebaja hinnangul ning ka väärteoprotokolli koostanud politseiametniku sõnade kohaselt isikul ei ole enam antud rikkumise eest karistus kehtiv. Samuti lisas kaebaja, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses enda töökohutuste täitmisega, mis seisneb Tallinnas ja Harjumaal ehitusobjektidel tööohutusalase järelevalve teostamist. Ennistamistaotluse osas märkis kaebaja, et ta sai väärteomenetluse otsuse kätte 09.08.
6. a, kuid seda ei olnud võimalik dekrüpteerida ehk avada. Kaebaja teatas sellest ka Politsei- ja Piirivalveametit, kust talle vastati, et kuna kaebaja on ID-kaardi sertifikaate uuendanud, ei olegi dokumendi dekrüpteerimine võimalik. 20.08.
7. a algas kaebaja sõnul tal korraline puhkus, mille ta veetis suvilas. Puhkus kestis kuni 04.09.
8. a ning pärast puhkust läks kaebaja koheselt Politsei- ja Piirivalveametisse ja sai paberkandjal otsuse kätte, mis oli aga jõustunud 5 päeva tagasi. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:

) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul

§ 114

lg-st 4, mille kohase tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 2 4-17-4714 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, leiab, et kaebus tuleb

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada R.A-le.

§ 70

lg 4 kohaselt peab üldreeglina kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.

§ 70

lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on 16.07.

1. a R.A suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud: (KVM tl 1) Väärteoprotokolli lõppu on menetlusalune isik R.A märkinud enda allkirjaga kinnitades, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud
2. juuli
3. a ehk selle tegemise päeval. Ühtlasi on R.A sama allkirjaga kinnitanud ka seda, et talle on tehtud teatavaks

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal (rõhutused lisatud maakohtu poolt): (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).

§ 114

lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kaebetähtaja alguseks lugeda seega kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul tuleb kaebetähtaega seega lugeda alates 15.08.

1. a. Seega oli käesoleval juhul 15-päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 30.08.
2. a. R.A on Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitanud avaliku e-toimiku süsteemi kaudu aga 11.09.
3. a (kohtu tl 1). Seega on käesoleval juhul R.A esitanud kaebuse Harju Maakohtule 12 päeva peale selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist.

§ 118

lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb

§ 2kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: Kr

MS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Kohus selgitab siinkohal esmalt, et mõjuv põhjus, mis takistab õigeaegselt kaebuse esitamist peab olema selline, mille tõttu ei olnud isikul füüsiliselt võimalik kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebust tähtaegselt esitada. Kaebetähtajad on sätestatud õigusrahu tagamise eesmärgil. Isik, kes saab teada tema suhtes tehtud lahendist, mida ta võib soovida vaidlustada, 3 4-17-4714 peab võtma koheselt meetmeid enda õiguste kaitseks, mitte lükkama kaebamist (ja sellele eelnevalt lahendiga reaalset tutvumist) ilma mõjuva põhjuse esinemiseta edasi määramata ajaks. R.A on kaebuse maakohtule hilinenult esitamist põhjendanud sellega, et kuigi kohtuväline menetleja saatis talle tehtud otsuse e-posti teel 09.08.

1. a, siis ei olnud tal võimalik lahendi sisuga tutvuda, sest antud lahendifaili ei olnud võimalik dekrüpeerida ehk avada tulenevalt asjaolust, et ta oli enda ID-kaardi sertifikaate uuendanud. Samuti viibis kaebaja enda sõnul perioodil 20.08.
2. a – 03.09.
3. a puhkusel, kuid koheselt peale puhkust ehk 04.09.
4. a läks Politsei- ja Piirivalveametisse, kuid selleks hetkeks oli kohtuvälise menetleja lahend juba 5 päeva tagasi jõustunud. Kohtule edastatud kohtuvälise menetleja toimikust nähtub, et R.A on kohtuvälise menetleja otsuse kohtuvälise menetleja juurde isiklikult kohale minnes tõepoolest kätte saanud 04.09.
5. a (KVM tl 13). Siinkohal märgib kohus, et R.A-le 16.07.
6. a kätte antud väärteoprotokollis oli sõnaselgelt märgitud järgmist: (KVM tl 1). Seega oli R.A ’le teada antud juba 16.07.
7. a, et kohtuvälise menetleja otsuse edastamine eposti või e-toimiku teel ei mõjuta kaebetähtaega, vaid seda hakatakse lugema ikkagi kuupäevast, mis oli märgitud väärteoprotokolli kui kohtuotsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemise päev. Sealjuures nähtub praegusel juhul nii kaebaja esitatud ennistamistaotlusest (kohtu tl 3) kui ka kohtuvälise menetleja otsusest (KVM tl 13), et menetlusalusele isikule edastas kohtuväline menetleja lahendi selle tegemise päeval ehk 09.08.
8. a, kuigi kohtuvälise menetleja lahend pidi kättesaadav olema alles 15.08.
9. ast. Ehk teisisõnu, kohtuväline menetleja koostas lahendi enne väärteoprotokollis märgitud tähtaega, kuid see ei mõjuta isiku edasikaebeõigust, sest edasikaebetähtaja algust loetakse

kohaselt ikkagi alates 15.08.

1. a-st, mitte 09.08.
2. a-st. Seega oli menetlusalusel isikul tavapärase 15-päevase edasikaebetähtaja asemel tegelikkuses aega maakohtule kaebus esitada koguni 21 päeva (10.08.
3. a – 30.08.
4. a) jooksul. Kohtu hinnangul ei saa mitte ühtegi kaebaja poolt väljatoodud põhjustest pidada selliseks mõjuvaks põhjusteks, mis oleksid takistanud menetlusalusel isikul kaebust maakohtule esitamast tähtaegselt. Seoses kohtuvälise menetleja poolt lahendi saatmisega e-posti teel krüpteeritud kujul, mida ei olnud võimalik isikul avada, on kohus juba eelnevalt avaldanud seisukoha, mille kohaselt e-postiga isikule lahendi saatmine või mittesaatmine ei mõjuta

kohaselt edasikaebetähtaega. Samuti nähtub kaebusest, et kuigi menetlusalune isik helistas kohe 09.08.

1. a e-postiga lahendi saamisel kohtuvälisele menetlejale ning kurtis probleemi, et tal ei ole võimalik lahendit avada, siis sellele järgnevalt ei võtnud menetlusalune isik enne 04.09.
2. a ette muid reaalseid samme lahendi sisust teadasaamiseks mõnel muul viisil, s.t eelkõige lahendile ise järgi minnes. Kohtu hinnangul ei ole Eestisisesel puhkusel suvilas viibimine mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Puhkuse ajal on isikul just aega ja võimalust muudeks tegevusteks, sh minna oma lahendile isiklikult järgi. Seega ei saa puhkust pidada selliseks isiku äraolekuks, mis oleks takistanud kohtuvälise menetleja juurde minemast. Mõjuvaks kaebetähtaja ennistamise põhjuseks peaks kohus näiteks eelnevalt (s.t enne väärteoprotokolli koostamist) etteplaneeritud välisreisi, mis kestab kogu edasikaebetähtaja perioodi ning e-posti teel saadetud lahendiga ei ole tehnilistel põhjustel võimalik tutvuda. Samuti oleks mõjuvaks põhjuseks näiteks kaebetähtaja jooksul viibimine haiglas. Selliste olukordadega käesoleval juhul aga tegemist ei ole. Ühtlasi oli kaebajal 4 4-17-4714 võimalus kohtuvälise menetleja lahendile järgi minna ka enne puhkuse perioodi ehk 09.08.
3. a – 20.08.
4. a, kuid ka seda kaebaja ei teinud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta R.A esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei ole ennistamistaotluses esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka R.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.08.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,008282 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5