← Eesti

1-11-3658/217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3658 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandikohtumaja)
  3. augusti
  4. a määrus süüdimõistetu Reiko Madi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Reiko Madi (isikukood 38202196020) ja tema kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON
  7. 3.1 3.2 3.3 Tartu Maakohtu
  8. augusti
  9. a määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole LMP makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Reiko Madile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Reiko Madilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Reiko Madil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Reiko Madi, 1-11-3658, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Ringkonnakohus
  11. augusti
  12. a otsusega tunnistas Reiko Madi (varasemalt Meinhard Suur) süüdi KarS § 113 järgi, jättes seejuures muutmata temale Tartu Maakohtu
  13. aprilli
  14. a otsusega mõistetud karistuse 8 aastat vangistust. Reiko Madi karistusaeg algas
  15. detsembril
  16. a ja lõpeb
  17. detsembril
  18. a
  19. Tartu Vangla esitas
  20. juunil
  21. a Tartu Maakohtule materjalid Reiko Madi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
  22. Reiko Madi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Maakohtu määrus
  23. Tartu Maakohus
  24. augusti
  25. a määrusega jättis Reiko Madi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus luges esmalt positiivseks selle, et Reiko Madil on vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Samuti tõi kohus välja, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda,“ väljendanud sõnaliselt motivatsiooni muutumiseks ja alkoholitarvitamisest loobumiseks, osaleb vangla tööhõives ja õpib Kroonuaia Kooli
  26. klassis. Eelmärgitu tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks piisav aga ei ole. Reiko Madi osas esineb ka negatiivseid asjaolusid, mis annavad alust järeldada, et ta võib toime panna uued kuriteod. Taolisele negatiivsele prognoosile osundab see, et Reiko Madit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja hetkel kannab ta reaalset vangistust tapmise eest. Teda on varasemalt mitmel puhul määratud kriminaalhooldusele ja rakendatud on ka üldkasulikku tööd, kuid ta on katseaegadel sooritanud uued kuriteod. Vägivallakuriteod on süüdimõistetu toime pannud alkoholijoobes. Reiko Madil on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt esineb Reiko Madi puhul kõrge risk uue kuriteo toimepanemise osas - oht seisneb füüsilises ründes ja kehavigastuste tekitamises, samuti varalise kahju põhjustamises. Määruskaebused
  27. Määruse peale esitas määruskaebuse Reiko Madi, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. 5.
  28. Enda kaebuses märgib kinnipeetav, et põhjendatud ei ole arvestada vangla arvutatud riskiprotsenti ega tema ohtlikkusele antud hinnangut. Oma seisukoha kinnituseks toob ta Tartu Maakohtu
  29. märtsi
  30. a määruses (kriminaalasi nr 1-09-2625, Herman Simmi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jätmine) väljenduva kohtuniku vastava positsiooni. 5.
  31. Veel märgib Reiko Madi, et tema teo osas kaaskinnipeetava ründamises (s.o distsiplinaarkaristuse aluseks olnud rikkumine) puudub kohtulahend, s.o tema kaebus on halduskohtu menetluses (nr 3-17-930). 5.
  32. Reiko Madi heidab ka ette, et maakohus on välja toonud tema arhiveeritud karistused (nende arvestamise lubamatus tuleneb Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-15-16 p-s 20). Need kuriteod oli ta toime pannud noorena ning neid ei saa talle ette heita. 5.
  33. Reiko Madi toonitab sedagi, et tal on elu- ja töökoht, ta on lõpetanud
  34. klassi, läbinud sotsiaalprogrammid, töötanud vanglas 4 aastat, tasunud võlgasid ja teda ootab vabaduses tüdruksõber. Ka väljendab ta soovi minna autokooli ja ehitust õppima.
  35. Kohtumääruse vaidlustas ka Reiko Madi kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, taotledes samuti selle lahendi tühistamist. 6.
  36. Kaitsja hinnangul on põhjendatud vabastada Reiko Madi vanglast ning kohus ei ole tema vangistusse jätmist piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhistanud. Reiko Madi on saanud aru oma tegude tagajärgedest ja otsustanud teha elus muudatused. Tal on vabanemisel olemas elukoht, toetavad 2 lähedased ja töökoht. Reiko Madi on vanglas töötanud 4 aastat ja omandab põhiharidust. See näitab tema motiveeritust enda eluga seaduskuulekalt edasi minna. Alkoholi ta tarvitama ei hakka ja on nõus minema ravile. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et ta hakkaks uuesti kuritegusid toime panema. 6.
  37. Kaitsja leiab, et ei ole põhjendatud jätta Reiko Madi karistuse kandmiselt vabastamata, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ainuüksi selle pinnalt ei saa teha oletust, et ta ei ole muutunud ning hakkab toime panema uusi kuritegusid. Oluline on arvestada, et vangla keskkond mõjutab seal viibivaid inimesi väga tugevalt ning selle pinnalt ei saa teha oletusi isiku käitumise kohta tulevikus. 6.
  38. Kaitsja toonitab oma arvamust, et kui inimene tõepoolest tahab, siis ta on võimeline muutuma. Mineviku pinnalt ei saa teha oletusi tuleviku kohta. 7 aastat vanglas on piisavalt pikka aeg, et isik saaks aru temale mõistetud karistuse vajalikkusest ja teeks omad järeldused. Isoleerides Reiko Madi veel ligi aastaks ühiskonnast, muutub tema rehabiliteerimine raskemaks. Sellisel juhul ei oleks tal enam tagatud elu- ja töökohta, mis teeks uue eluga alustamise väga raskeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
  40. Tartu Maakohtu määruse põhjendused on veenvad, piisavad ja asjakohased. Kohtu kaalutlusviga, mis oleks tinginud Reiko Madi ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, ringkonnakohus ei tuvastanud. Tegelikult nõustub kriminaalkolleegium täielikult esimese kohtuastme seisukohaga, et kinnipeetava kuriteo asjaolud, varasema karistatuse kohta käiv teave ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu annavad aluse prognoosida tema kuritegeliku käitumise jätkumist ning mõningad positiivsed asjaolud seda ohtu ei pisenda.
  41. Nimelt tuleb kõigepealt tähele panna, et Reiko Madi kannab käesolevalt karistust raske kuriteo – tapmise – eest. Tegu oli toime pandud isikute grupis, kannatanut peksti käte ja jalgadega valimatult pähe ning kehasse, kahel korral visati teda telekaga pähe ja kannatanu palveid selline peksmine lõpetada ei kuulatud. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub siit, et kinnipeetava kuritegelik käitumine võib võtta eluvastase kuriteo mõõtmed, mistõttu on tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine võimalik üksnes siis, kui tema uue kuriteo riski saaks hinnata väiksena. Nagu juba märgitud, sellist järeldust Reiko Madi puhul teha ei saa.
  42. Selgub ju järgmiseks, et Reiko Madit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Seejuures olgu kohe ära öeldud, et ringkonnakohus ei pea võimalikuks vaadata täielikult mööda kinnipeetava nüüdseks kustunud karistustest, s.o kuigi kehtivaid karistusi on tal kaks, lisanduvad neile koguni viis kehtetut karistust. 10.
  43. Kriminaalkolleegium leiab nimelt, et otsustades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise üle, ei saa olematuks lugeda tema kustunud karistusi. Taolist seisukohta põhistades juhib ringkonnakohus kõigepealt tähelepanu sellele, et KarS § 76 lg 4 näeb kohtule ette kohustuse arvestada süüdlase eelneva elukäiguga. Varasema elukäigu all tuleb mõelda isiku eelnevat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Vaadates süüdimõistetu senist elukäiku ja tehes selle pinnalt prognoosi tulevikuks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige piiritleda seda karistusregistri seaduse (KarRS) §-s 24 sätestatud tähtaegadega. Osundatud paragrahv toob nimelt välja tähtajad, millal isiku karistusandmed registrist kustutatakse ja arhiivi üle kantakse. 10.
  44. Ringkonnakohus möönab, et selline lähenemine võis olla põhjendatud varasemalt, s.o ajaliselt välja tuues kuni
  45. septembrini
  46. a. Nimelt nägi kuni selle ajahetkeni kehtinud KarRS § 25 lg 5 ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue kuriteo, siis 3 eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi kuritegude eest. 10.
  47. Siinkohal lisab ringkonnakohus veel niipalju, et kuigi karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes KarRS § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel, tuleb tähele panna sedagi, et selle sätte regulatsioon ei muutunud
  48. oktoobril
  49. a, s.o KarS § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamisel. Seega võib järeldada, et selles lõikes toodud loetelu baseerub jätkuvalt seisukohal, et isiku karistusandmed ei kustu, kui ta on enne nende kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uue kuriteo. 10.
  50. Alates
  51. oktoobrist
  52. a kehtiva KarS § 25 redaktsiooni kohaselt uue kuriteo toime panemine karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemist enam ei katkesta. Ehk siis erinevalt varasemast võib tekkida näiteks olukord, kus isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, aga kuna ta kannab pikaajalist vangistust viimase kuriteo (tapmise) eest, siis tema eelnevad karistused sel ajaperioodil kustuvad ja uusi kuritegusid ei lisandu. Tuleb ju ka tõdeda, et kinnipidamisasutuses ongi kuritegelikult käitumise võimalused oluliselt piiratumad kui vabaduses. See tähendab edasi aga seda, et arutades sellise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise üle, peaks kohtud vaatama teda kui isikut, keda on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral (s.o tegemist oleks justkui süüdimõistetuga, kes on kuriteo toime pannud vaid ühel korral). Taoline lähenemine ringkonnakohtu hinnangul õige kindlasti ei ole. Sellise süüdimõistetu suhtumine õiguskorda väljendub tema eelnevas elukäigus tervikuna, st tema vangistusaegses käitumises, aga kindlasti ka tema kustunud karistustes. 10.
  53. Ringkonnakohus leiab ka, et otsustades süüdlase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise üle, ei ole õige ega õiglane võrdsustada sellised süüdimõistetud, kes tõepoolest kannavad vanglas karistust oma esimese kuriteo eest ning neid, keda on karistatud korduvalt (sh kes on kandnud eelnevalt ka vanglakaristust), kuid kelle varasemad karistused on kustunud. On ju ilmselge, et teisena nimetatud kinnipeetavate puhul on retsidiivsusrisk suurem, s.o nad ei ole isikud, kes on n-ö õigelt teelt kõrvale kaldunud vaid ühel korral. Nagu eelnevalt viidatud, võib tegemist olla hoopis selliste kinnipeetavatega, kellel ei ole uusi kuritegusid juurde tulnud üksnes seetõttu, et nad viibisid raske kuriteo eest vangistuses. 10.
  54. Eeltoodud põhjendustel ei pea ringkonnakohus võimalikuks vaadelda Reiko Madit kui isikut, keda on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ta kannab vanglas pikaajalist vangistust alates
  55. detsembrist
  56. a ja ei ole sel perioodil kuritegusid sooritanud, kuid vaieldamatuks jääb, et viibides vabaduses pani ta ikka ja jälle toime uusi kuritegusid. Ehk siis Reiko Madi üldine suhtumine õiguskorda joonistub välja ka tema vangistuseelsest käitumisest. 10.
  57. Samas leiab ringkonnakohus sedagi, et isegi kui Reiko Madi puhul arvestada vaid tema kahte viimast karistust, siis osundavad tema suhtes tehtavale uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosile needki. Ka sellisel juhul on süüdimõistetu käsitatav isikuna, kes on vägivaldseid kuritegusid sooritanud juba kahel korral ja nagu juba märgitud, on viimaseks kuriteoks olnud tapmine. Tema uue kuriteo ohutegurina on siinjuures vaadeldav see, et vägivallakuriteod olid toime pandud, kui Reiko Madi oli alkoholijoobes. Tõsi, kinnipeetav ei ole vanglas viibimise ajal alkoholi tarvitada saanud, kuid päris välistada seda riskitegurit siiski ei saa.
  58. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et Reiko Madil on distsiplinaarkaristus
  59. aprillist
  60. a – s.o 7 päeva kartserit kaaskinnipeetava ründamise eest. Tõsi, Reiko Madi on vastava käskkirja vaidlustanud halduskohtus, kuid määravat tähendust sellel praeguselt ei ole. Tegemist on kehtiva haldusaktiga vaatamata sellele, et adressaat on selle peale kohtusse kaebuse esitanud. Distsipliinirikkumise toime panemine näitab aga seda, et kinnipeetav ei ole suutnud korrakohaselt ja vägivalda kasutamata käituda ka vangistuse tingimustes. Kaitsja väide, et rikkumine oli tingitud just vangla keskkonnas asumisest tingituna, on täielikult sisutühi. Samuti märgib ringkonnakohus ära, et 4 Reiko Madi jättis täitmata individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuse osaleda agressiivsuse asendamise treeningul, st ta küll alustas seal, kuid katkestas siis
  61. veebruaril
  62. a motivatsiooni puudumise tõttu. Olukorras, kus Reiko Madit on karistatud vägivaldsete kuritegude eest, tuleb nimetatud programmi tema jaoks aga vaieldamatult oluliseks pidada.
  63. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast joonistub välja Reiko Madi uue kuriteo ohuprognoos ning ta peab jätkama karistuse kandmist vangistuses. Vangla koostatud iseloomustusest selguvatele riskiprotsentide arvnäitajatele ja süüdimõistetu ohtlikkusele antud hinnangule kriminaalkolleegium seejuures mingitki määravat kaalu ei omista.
  64. Vastupidisele seisukohale ei veena ringkonnakohut ei Reiko Madi vangistuses tehtud pingutused (
  65. klassi läbimine, sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine, võlgade tasumine) ega seegi, et vabaduses on tal elu- ja töökoht ning toetavad lähedased ja ta lubab käituda seaduskuulekalt. Nimetatud positiivsed asjaolud ei pisenda Reiko Madi osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Kuivõrd süüdimõistetut on varasemalt tulemusetult allutatud käitumiskontrollile, siis tema seaduskuulekust tagavat meedet selles näha ei saa. Samuti ei ole endast ohtu kujutava kinnipeetava vabastamine võimalik põhjusel, et kogu karistusaja ärakandmisel võib tema naasmine vabadusse kujuneda raskemaks kui vabanemisel praegusel ajal.
  66. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  67. Kaitsja Gerda-Johanna Pello on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib kokku tasu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. Kriminaalkolleegium arvestab määruskaebuse mahtu ja sisu ning hindab mõlema toimingu ajakulu põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  68. juuli
  69. a määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1 tuleb kaitsja taotlus rahuldada täielikult. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Reiko Madi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.