, § 120, § 121 järgi ja karistuseks mõisteti
alusel 4-aastane vangistus.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. 2. R. Pohlaku kaitsja esitas 05.06.2012 Tartu Maakohtule taotluse ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ümberarvestamiseks. Taotluse esitaja leiab, et Tartu Vangla poolt arvutatud ennetähtaegse vabanemise tähtajad ei ole õiged ning lähtuda tuleb
lg-st 1, mitte
Esimese astme kohtu määruse sisu 3. Maakohus leidis, et R. Pohlaku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on seisukohal, et vangla on õigustatult lähtunud ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel asjaolust, et R. Pohlakule mõistetud liitkaristuse puhul on üheks liidetavaks olnud Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa KrK § 101 p 5, 7 - § 15 lg 2 ning § 17 lg 4 - § 101 p 8 järgi, mis oli esimese astme süütegu. Kuna liitkaristuse hulgas on esimese astme kuritegu, tuleb ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvestamisel lähtuda
4. Maakohus viitab oma seisukoha toetamiseks karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2012 määrusele nr 1-11-13347, milles ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus isik kannab karistust kahe erineva kuriteo eest, pole põhjendatud lähtuda kergema kuriteo korral kohaldatavast regulatsioonist. Sisuliselt pööratakse isiku suhtes täitmisele ka I astme kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 5. R. Pohlaku kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega määrata, et R. Pohlakule Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda
6. Kaebuse esitaja leiab, et R. Pohlak viibis enne Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega mõistetud karistust katseajal mitte
järgi, vaid
Selle otsuse kohaselt pani R. Pohlak katseajal toime teise astme kuriteod ning vaatamata liitkaristuse mõistmisele
Pohlaku poolt toimepandud kuriteod ja talle mõistetud karistus n.ö muundunud esimese astme kuritegudeks. 7. Maakohus ei andnud hinnangut kaebuse esitaja poolt toodud asjaolule, et R. Pohlaku poolt 1993-1995 toimepandud kuriteod on
lg 1 p 1, lg 6 ja lg 8 kohaselt aegunud ning neid ei saaks ka liitkaristuse kohaldamisel arvestada. Tartu Vangla märgib oma 25.04.2012 selgitustaotluses, et Tallinna Linnakohtu poolt 17.09.1998 otsusega mõistetud kuritegude eest nägi kriminaalkoodeks ette vabadusekaotuse kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vangistuse. Viimatinimetatud seisukoht on ekslik. Kriminaalkoodeksi redaktsioon, mida kohaldati
lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt on esimene ennetähtaegse vangistusest vabastamise tähtaeg vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusest ärakandmisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise regulatsiooni kohaldamist liitkaristuste puhul üldiselt. Seejärel käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid. 10.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 11. Kui isikule mõistetakse esimese kohtuotsusega karistus I astme kuriteo eest ning isik paneb toime uue II astme kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata -2- osa võrra. Seega kannab isik liitkaristuse näol sisuliselt nii eelnevalt sooritatud I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osa kui ka hiljem sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistust. 12.
lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 13. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik kannab karistust mitme erineva astme kuriteo eest, pole põhjendatud lähtuda kergema kuriteo korral kohaldatavast regulatsioonist. Sisuliselt pööratakse isiku suhtes täitmisele ka I astme kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib
14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt tuleks R. Pohlaku tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel kohaldada
Pohlak pani viimati katseajal toime II astme kuriteo.
Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 p 1, lg 6 ja lg 8 kohaselt aegunud.
lg 1 p 1 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud esimese astme kuriteo toimepanemisel kümme aastat. Ringkonnakohus selgitab, et kuna R. Pohlak mõisteti I astme kuriteos süüdi Tallinna Linnakohtu otsusega juba 18.09.1998, siis ei jäänud R. Pohlaku poolt kuriteo toimepanemise ja selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni rohkem kui kümme aastat. Seega käesolevas asjas ei ole asjakohane kaitsja poolt viidatud
§-s 81 sätestatud süüteo aegumise regulatsioon.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.