lg 2 p 3 järgi ja liitkaristuseks mõisteti
Liitkaristus moodustati Tartu Maakohtu 05.08.2008 otsusega
p 1, 4,
lg 2 p 7,
lg 2 p 1, 3,
lg 2 p 4, 7, 8,
järgi
lg 1, 3 ja
Karistuse kandmise aja algus on 09.09.2011 ja lõpp 30.11.2013. Tartu Maakohtus registreeriti 17.10.2012 Tartu Vangla taotlus R. Moori tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R. Moori ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhooldus ei ole R. Moori suhtes tema senisest elukäigust nähtuvalt sobilik meede. R. Moori senisest elukäigust nähtuvalt ei ole tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldustest ja katseaegadest mitte ükski pannud teda õiguskuulekalt käituma – kaasnenud on kas uued kuriteod või siis on lisandunud ka kontrollnõuete rikkumised. Tartu Maakohtu 17.01.2006 otsusega tunnistati R. Moor süüdi
lg 2 p 1, 3 alusel, kuid vabastati
Tartu Maakohtu 29.03.2006 otsusega tunnistati R. Moor süüdi
lg 2 p 1 alusel ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mille kandmisest vabastati
Tartu Maakohtu 05.08.2008 otsusega karistati R. Moori arvukate I ja II astme kuritegude eest
p 1, 4,
lg 2 p 7,
lg 2 p 1, 3,
lg 2 p 4, 7, 8,
järgi, millised ta pani toime kas 17.01.2006 kohtuotsuse alusel käitumiskontrollil olles või siis 29.03.2006 kohtuotsuse alusel kriminaalhooldusel olles. 17.01.2006 ja 29.03.2006 kohtuotsustega kohaldatud kriminaalhooldustest ei olnud kasu, kuna R. Moor pani ka pärast katseaja lõppemist toime 15.11.2007 uue kuriteo, kvalifitseerituna
Moori karistati 13.10.2008 kohtuotsusega. Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest on R. Moori ühel korral eelnevalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud – Tartu Maakohtu 17.01.2011 määruse alusel vabanes R. Moor vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 28.01.2011, karistuse ärakandmata osaks jäi 2 aastat 2 kuud 21 päeva. Tartu Makohtu 22.06.2011 määrusega pöörati 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust uuesti täitmisele ja selle vangistuse kandmise alguseks on 09.09.2011, kuna R. Moor ei allunud elektroonilisele valvele ja ei täitnud kohustusi mitte tarbida alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega – R. Moor kaldus kõrvale elektroonilise valve ajakavast, mille kohta tehti talle 02.05.2011 kirjalik hoiatus; 28.05.2011 eemaldas R. Moor enda küljest elektroonilise valve seadme ja lahkus elukohast Soome Vabariiki, kus tarbis alkoholi. Maakohtu hinnangul on R. Moorile antud palju võimalusi vangistuste asemel vabaduses viibimiseks, kuid ta on need võimalused ise jätnud otstarbekohaselt kasutamata ning on sisustanud antud võimalusi uute kuritegude toimepanemisega ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega. Senini ei ole ükski kriminaalhooldus osutunud R. Moori suhtes tulemuslikuks ja kohaseks meetmeks ning seda R. Moori süülisest käitumisest tingituna. Kohtu hinnangul tuleb R. Mooril enda karistus vangistuses lõpuni ära kanda, kuna kohtul puuduvad põhjendatud alused R. Moori tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Üksnes asjaolud, et R. Moor on vangistuses osalenud mõnes taasühiskonnastavas programmis, ta töötab ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ei ole eelkäsitletud asjaoludel küllaldased R. Moori uuesti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud R. Moor ja tema kaitsja. R. Moori kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada R. Moor vangistusest tingimisi enne tähtaega. -2- Kaitsja sedastab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud R. Moori isikut. Kaitsja leiab, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida ühiskond konkreetselt inimeselt soovib.
põhimõtte kohaselt soovitakse karistuse mõistmisega saavutada eripreventiivne eesmärk, mida saab saavutada isikut resotsialiseerides. Kaitsja märgib, et R. Moor on oma esimesed kuriteod toime pannud üsna noore inimesena – 18-aastasena. Tema käitumine ei ole varasemalt küll olnud eeskujulik, kuid Tartu Vangla R. Moori kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on ta seadnud realistlikke eesmärke ja teinud samme nende elluviimiseks, kuid vajab neis tegevustes tuge. Kohus jättis nimetatud olulised asjaolud tähelepanuta. Kaitsja on seisukohal, et kui tegemist on inimesega, kellel esinevad probleemid enesevalitsemisega, tuleb teda aidata. Kaitsja nimetatud arvamus on rajatud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas selgesõnaliselt sätestatule – Eesti riik on loodud muu hulgas ka eesti rahvuse säilimise tagamiseks. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine kohtuvõimu kohustus. Probleemide esinemisel peab ühiskond isikut aitama. Antud asjas on tegemist noore inimesega, kes siis kui ta vabaneb karistuse kandmisest lõplikult, jääb jälle oma probleemidega üksi. Kaitsja arvates oleks R. Moori suhtes väga otstarbekohane vabastada ta ennetähtaegselt tingimusel, et ta pöördub abi saamiseks psühholoogi poole. R. Moor on kinnitanud, et ise soovib seda, sest teadvustab, et tal esinevad enesevalitsemisega väga tõsised probleemid, mille pärast on ta korduvalt kuritegusid toime pannud. Kaitsja arvates jättis maakohus tähelepanuta, et R. Moor töötab edukalt vanglas ning alates aprillist 2012 töötab ta väljaspool vanglat. Viimane asjaolu tähendab, et ta suudab ja oskab alluda korraldustele, mida täiendavalt kinnitab ka see, et teda ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja arvates on maakohtu uurimine olnud ühekülgne, sest kohus jättis täielikult arvestamata ülalmärgitud asjaolud. Määruses põhjenduste puudumine loetakse KrMS § 339 lg 1 p 7 oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa määruse tühistamise. Määruskaebuse on esitanud ka R. Moor ise, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. R. Moor leiab, et maakohus on arvestanud vaid tema negatiivsete külgedega. Ta on täitnud kõik talle vangla poolt püstitatud eesmärgid ning maandanud võimalikke riske. R. Moor palub arvestada asjaoluga, et tal on juba võimaldatud käia tööl väljaspool vanglat. R. Moor märgib, et talle on oluline, et vabanedes oleks tal olemas tugi – kriminaalhooldus –, et elada õiguskuulekalt, kuid vangistuse täielikult ärakandmisel seadus seda ette ei näe. Samuti motiveerib R. Moori õiguskuulekalt käituma tema lähedased ja ametlik töökoht AS XXX partnerettevõttes AS Kane Metall. Samuti on tal reaalne võimalus üürida endale Tartus korter, et säiliks praegune töökoht, ning seega poleks ka uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. R. Moor tunnistab oma varasemaid eksimusi, kuid väidab, et on neist õppinud ning palub kohtul arvestada tema isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ta soovib vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna see raskendab tal uute õigusrikkumiste toimepanemist ning siis on tal olemas vajalik tugi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Moori vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. -3- Maakohus on R. Moori puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R. Moori näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus hindab R. Moori puhul lähedaste olemasolu, sotsiaalprogrammi läbimist, osalemist Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis ning töökoha omamist AS-s Kane Metall. Ringkonnakohus peab positiivseks ka R. Mooril distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Kohtukolleegium märgib, et vangistuse edasise kandmise jooksul saab R. Moor kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et eelnevalt mainitud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et R. Moori on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on R. Moori kriminaalkorras karistatud 4 korda, sh asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi, avaliku korra raske rikkumise, röövi, varguse ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. R. Moori on kuritegude toimepanemise eest karistatud eriliigiliste karistustega, vangistust kannab ta teist korda. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud R. Moori uute kuritegude toimepanemisest, leiab ringkonnakohus, et esineb oht, et R. Moor võib vangistusest ennatliku vabanemise korral hakata toime panema uusi kuritegusid. Karistusregistrist nähtuvalt on R. Moor korduvalt pannud kuritegusid toime katseajal ning kriminaalhoolduse ajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda R. Moorile soovitud mõju. Samuti on kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt R. Moori varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid R. Moor ei täitnud talle määratud kontrollnõudeid. Sellest järeldab ringkonnakohus, et R. Moor suhtub katseajasse ning kriminaalhooldusesse hoolimatult ning see ei motiveeri teda õiguskuulekalt käituma. Kuna minevikus on R. Moor rikkunud katseaja tingimusi korduvalt, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et R. Moor suudab seekord tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekalt ning läbida katseaega positiivselt, sh järgida kõiki talle kehtestatud kohustusi. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse üks eesmärkidest on selle eripreventiivne eesmärk, s.o tuleb arvestada võimalustega mõjutada isikut edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Samas on R. Moor oma käitumisega varasemalt näidanud, et talle määratud katseajad ning kriminaalhooldus ei mõjuta teda õiguskuulekalt käituma. Seega leiab ringkonnakohus, et karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt on käesoleval hetkel oluline, et R. Moor jätkaks talle mõistetud vangistuse kandmist. Lisaks, kuna R. Moori on käesoleva karistuse kandmiselt juba tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid R. Moor ei läbinud kriminaalhooldust positiivselt, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks vabastada isikut ühe karistuse kandmiselt korduvalt tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on määruskaebuses rõhutanud, et kohus peaks arvestama Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses märgituga, mille kohaselt on R. Moor seadnud endale realistlikke eesmärke, kuid vajab nende saavutamiseks tuge. Kohtukolleegium on seisukohal, et nimetatud väide ei kaalu üles seda, et käesoleval hetkel on R. Moori vabastamine kriminaalhoolduse kohaldamisega ennatlik. R. Moor saab oma positiivsete hoiakute kinnistamiseks tuge ka -4- vanglas olles, kusjuures tal on võimalus käia tööl väljaspool vanglat, mis annab talle võimaluse ennast jätkuvalt näidata positiivsest küljest. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et R. Moori tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes
lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -5- kohtumääruse muutmata ja Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.