1-10-8636/290

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8636 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus Robert Pohlaku (ik 36401172756) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Robert Pohlaku kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli 2011 otsusega mõisteti Robert Pohlakule KarS § 257, § 121 ja § 120 järgi § 64 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu
6. detsembri 2001 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti R. Pohlaku kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust.
7. Viru Vangla esitas
8. septembril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu
10. jaanuari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Arvestades R. Pohlaku varasemat karistatust, kuritegude asjaolusid ja raskust ei pidanud maakohus kantud karistusaega piisavaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. Praegust karistust kannab R. Pohlak pärast tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist toime pandud isikuvastaste kuritegude eest. Lisaks kannab ta liitkaristusena vangistust esimese astme isikuvastaste kuritegude eest (KrK § 101 p-d 5, 7 - § 15 lg 2; § 101 p 8 - § 17 lg 4). Viru Vangla peab R. Pohlakut kõrgohtlikuks ega toeta kinnipeetava vabastamist. Eelnevast tulenevalt ei olnud ka kohtul veendumust, et R. Pohlaku käitumiskontrollile allutamine on piisav, et välistada uute kuritegude toimepanemine. Kuigi R. Pohlaku puhul on ka positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammi läbimine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning osalemine tööhõives), ei kaalu need ülesse isikut ilmestavaid negatiivseid aspekte. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Pohlaku kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaebuse kohaselt kaaluvad vabastamist toetavad asjaolud ülesse R. Pohlaku edaspidise karistuse kandmise eripreventiivsel eesmärgil. Kaitsja rõhutab, et R. Pohlak järgis enne viimase kuriteo toimepanemist rangelt kontrollnõudeid. Praegu annab R. Pohlaku muutunud väärtushinnangutest märku tõik, et viimaste aastate jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja leiab, et kinnipeetaval ei teki majanduslikke raskusi. R. Pohlak on vanglas töötanud, tema vabanemisfond on täis ning isikul on vabaduses võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX OÜ. Süüdlane asuks vabaduses koos abikaasaga elama XXX. R. Pohlakul on ka terviseprobleemid ning tema tervis on vangistuse jooksul märgatavalt halvenenud. Isikul on püsiv töövõimetus 50%, mille kinnituseks esitas kaitsja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse. Ringkonnakohtu järeldused
12. Kohtukolleegiumi arvates võttis maakohus arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning leidis õigustatult, et R. Pohlak tuleb käesolevalt jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Pohlakut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Ta kannab vangistust, kuna pani pärast tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist toime uued isikuvastased süüteod. Juba ainuüksi need seigad eeldavad väga tugevaid vabastamist toetavaid asjaolusid, kuid R. Pohlaku puhul neid ei esine. Kinnipeetaval on küll lähedaste toetus, elukoht ja võimalus asuda tööle, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole see antud juhul piisav, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastada. Vangla peab R. Pohlakut kõrgohtlikuks ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav küll tunnistab oma süüd, kui ei taha ette võtta muutusi. Sellest annab märku ka isiku eelnev elukäik. Kaitsja rõhutab, et R. Pohlak järgis eelmise kriminaalhoolduse ajal kontrollnõudeid, kuid ainuüksi nõuete järgimisest ei ole kasu, kui isik ei suuda siiski kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kuna R. Pohlaku puhul on endiselt olemas oht, et ta võib vabaduses panna toime vägivaldseid kuritegusid, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine praegu õigustatud.
13. KrMS § 425 näeb ette eraldi korra süüdimõistetu ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu. Kriminaaltoimiku materjalidest tulenevalt ei esine R. Pohlaku puhul nimetatud paragrahvis kirjeldatud eeldusi ning arstlik komisjon ei ole näinud tervislikke takistusi edasisel vangistuse kandmisel. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole R. Pohlaku tervislik seisund ka hetkel selline, mis kaaluks üles ennetähtaegset vabastamist välistavad asjaolud.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
15. jaanuari 2016 määrus muutmata, R. Pohlak vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas