§-st 48, §-st 69, §-st 72, ™S § 201 lg-st 1 ning VTMS §-st 207 1, §-st 211, kohus määras:
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 1 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Lääne-Harju esindusele, avaldajale, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule juhindudes
§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele O.B-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga (tl 9-10). Harju Maakohus edastas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri taotluse edasiseks lahendamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale (tl 2). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur määras 21.08.2015.a. väärteoasjas nr 2316,15,008447 isikule NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Otsus jõustus 09.09.2015. Kuna O.B ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Elin Vilippus tema suhtes 08.10.2015.a antud väärteoasjas täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 26.07.2017 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik O.B on tasunud temale määratud rahatrahvist 122,89 eurot, rahatrahvi jääk on 477,11 eurot. Menetlusosalise seisukoht 31.10.2017 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl 20), allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi. Süüdlane avaldas, et viibib hetkel juba 2 kuud ravil Viljandi haiglas ning esialgse raviplaani kohaselt kestab ravi 7-9 kuud. Süüdlane avaldas, et vaatab e-posti ja telefoni kasutamine on ravi tõttu piiratud. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. On ka varasemalt vabatahtlikku tööd teinud, kuid üldkasulikku tööd ei ole määratud. Süüdlane palub kohtult, et saaks üldkasuliku töö teha ära võimalikult ruttu või kanda aresti nädalavahetuseti, kuna tal on pere ja töö. Kui ravilt vabaneb, on tal töökoht olemas AS-is Paljassaare Kalatööstus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane O.B ei ole tähtaegselt kogu rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks.
lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus 476 eurot, s.o 119 (476:4) trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja
§-st 72 asendada 11 päevase arestiga (119:10). Kuivõrd O.B on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud
lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 11 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et
Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.
lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Lääne-Harju, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb kriminaalhooldusametnikul võimaldada süüdlasel teha üldkasulikku tööd Viljandi maakonnas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.