TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-15-6710 (kohtueelses menetluses nr 2780,15,000891) D.D k

§ 218

lg 1 rikkumine Toomas Alp Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Kaebuse esitanud isik Väärteo kvalifikatsioon Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus nr 2780,15,000891 muutmata D.D karistamises

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Täiendavad otsustused

1. Ülalmärgituga seoses: 2.1 kohtuotsuse koopia edastada menetlusosalistele. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 väärteoasjas kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155140669; 3.2 VTMS § 203 lg 2 kohaselt kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul; 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, millede kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kuulutamisest hiljemalt
3. november 2015; kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
4. detsember 2015; kassatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta; 3.4 kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Väärteoprotokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus Väärteoprotokollist nähtuvalt leidis Viljandi linnas Riia mnt 35 asuva kaupluse Männimäe Selver kassalindi ette lauale Kristiina Tarumi poolt sinna unustatud punast värvi rahakoti ja jättis täitmata temale vastavalt Asjaõigusseaduse § 98 oleva kohustuse tagastada rahakott omanikule, politseile või kaupluse töötajale ning pööras leiu ebaseaduslikult oma kasuks omastades rahakotist 150 eurot sularaha ja seejärel viskas rahakoti kassalindi juures asuvasse prügikasti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik koos volitatud kaitsjaga on esitanud vastulause, kus ta palub väärteomenetluse lõpetada, kuna tema käitumises puuduvad väärteotunnused. Menetlusalune isik on selgitanud, et Asjaõigusseaduse § 98 lg 1 kohaselt isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Menetlusalune isik on leidnud, et kuna süüteo kirjelduse kohaselt ei olnud leitud rahakotile eraldi väärtust märgitud, ei oma tähtsust fakt, et rahakotis oli sularaha, mis ületas 50 euro piiri. Menetlusaluse isiku arvates ei saa iseenesest eeldada, et tegemist on nii väärtusliku esemega, millise leidmisel on leidja kohustatud teatama politseile, kuna leitud ese oli väga nähtaval kohal. Sellise selgitusega ei saa kohtuväline menetleja nõustuda, kuna ainuüksi leidmise koht ei saa väljendada leiu väärtust ja ei ole eluliselt usutav, et kaupluse kassast rahakotti leides saaks leidja iseenesest eeldada, et rahakotis ei ole sularaha. Samuti on menetlusalune isik jätnud tähelepanuta Asjaõigusseaduse § 98 lg 2 sisu, mille kohaselt asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Lisaks väidab menetlusalune isik, et sündmuskohal asunud valvekaamerate salvestustelt ei nähtu, kes leitud rahakoti ära võtab. Kohtuväline menetleja olles tutvunud sündmuskohal tehtud salvestustega on seisukohal, et nendelt salvestustelt on piisava selgusega tuvastatav, et menetlusalune isik leiab rahakoti, vaatab rahakotti sisse ja võtab sealt ka raha ning paneb endale taskusse. Samuti on antud väärteomenetlusega piisavalt tõendatud, et kannatanul oli rahakotis olemas kaotsi läinud summa 150 eurot. Seda tõendavad esitatud pangakontode väljavõtted. Tõsiselt võetavad ei ole väited sellest, et menetlusaluse isiku süü on välistatud, kuna kannatanu ei teadnud täpselt, millistes kupüürides raha rahakotis asus ja et reeglina omastajad ei jäta rahakotti samasse keskkonda, vaid vabanevad sellest kusagil kõrvalises kohas. Hinnates kõiki tõendeid kogumis ja tulenevalt eeltoodust jäetakse vastulause arvestamata. Karistusseadustik (edaspidi

) § 218 lg 1 sätestab süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Vastavalt

§ 44lg 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Oluline on asjaolu, et asja või varalise õiguse rahaline väärtus ei ületaks 200eurot. Kuivõrd

§ 218

lg 1 on viiteline koosseis, siis antud koosseisule vastav tegu on sätestatud

§ 201lg 1.

Seega on omastamine varavastane süütegu, mis seisneb valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud, isiku süü on antud väärteoasjas tõendamist leidnud ja 2 väärteoprotokollis tooduga, tunnistajate ütlustega, asitõendi vaatlusega ja muude dokumentidega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 218

näeb maksimaalse karistusena ette 300 trahviühikut so.1200 eurot.

56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja 30. juuli 2015 otsusega on D.D karistatud

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused D.D kaitsja Toomas Alp on esitanud kohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Agne Närripä poolt D.D karistamises

§ 218lg 1 järgi tehtud otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Kaebaja väitel väärteo kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud. Sündmusel puuduvad vahetud pealtnägijad. Kaebuse esitaja on kohtuvälisele menetlejale 15.07.2015.a. esitanud põhjaliku vastulause väärteoprotokollile ning taotlenud asja menetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on seis ukohal, et sündmuskohal asunud valvekaamerate salvestustelt ei nähtu, kes rahakoti ära võtab. Kohtuväline menetleja väidab vastupidist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et salvestustelt on piisava selgusega tuvastatav, et menetlusalune isik leiab rahakoti, vaatab rahakott sisse ja võtab sealt ka raha ning paneb endale taskusse. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustest ei järeldu üheselt, kas menetlusalune isik paneb rahakoti või selles oleva raha endale taskusse. Seevastu 01.07.2015.a. koostatud väärteoprotokollis sisalduva süüteo kirjelduse kohaselt pööras menetlusalune isik leiu ebaseaduslikult oma kasuks, omastades rahakotist 150 eurot sularaha ja seejärel viskas rahakoti kassalindi juures asuvasse prügikasti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse motiivide väitel on piisavalt tõendatud, et kannatanul oli rahakotis olemas kaotsi läinud summa 150 eurot, mida tõendavad esitatud pangakontode väljavõtted. Kaebuse esitaja jääb oma vastulauses toodud seisukohtade juurde selles, et ainuüksi asjaolu, et mõni tund enne rahakoti kaotsiminekut käis kannatanu pangaautomaadist raha välja võtmas, ei tõenda raha olemasolu rahakotis. Samuti ei tea kannatanu anda ütlusi selle kohta, millistes konkreetsetes kupüürides pidi olema rahakotis raha rahakoti kaotsimineku eelselt. Eeltoodust tulenevalt peab kaebuse esitaja vajalikuks videosalvestuse kui tõendi uurimist maakohtus. Videosalvestusest nähtuvalt hakkab kannatanu laps liikuma kaubakäru enese ees lükates kassalindist eemale, ning kannatanu tõepoolest asetab rahakoti kassalindi ette lauale ning läheb lapsele järgi. Sellest toimingust saab teha järelduse, et rahakotis ei olnud rahasummat, mille kaotsimineku pärast kannatanu võinuks muret tunda. Laps hakkas kaubakäru enese ees lükates küll väljapääsu poole liikuma, kuid väljapääsuni oli veel mitukümmend meetrit maad ning liikumine suletud ruumis ei kujutanud lapse jaoks reaalset ohtu sellisel määral, et kannatanu oleks pidanud kõik ümbritseva unustama ning kaupluse väljapääsu pole tormama. Menetlusalusele isikule inkrimineeritav süütegu on ebaõigesti kvalifitseeritud.

§ 201

lg 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Eeldatakse, et isikul on valdus vallasasjale tekkinud õiguspärastelt ( hoiuleping, vara tasuta kasutamise leping vms.) Juhul kui käsitletakse võõra vallasasja, millele isiku valdus on tekkinud ilma lepingulise vm seadusest tuleneva aluseta isiklikuks kasuks pööramist, on tegemist vargusega, mitte omastamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditaga ei ole kindlaks tehtud, et D.D 'il väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas oleks tekkinud seaduslik valdus võõrale vallasasjale 3 kannatanule kuuluvale rahakotile. Rahakoti võtmine enda valdusesse ja valduses hoidmine D.D poolt ei ole videosalvestusest tuvastatav. Liigutuse tegemine käega tasku suunas on seletatav menetlusalune isiku poolt temal käes olnud sõiduauto Fiat süütevõtme taskusse panemisega. Videosalvestuselt ei nähtu, et menetlusalune isik kaubakasti kaubalindi eelsele alusele asetamise eelselt aluselt midagi võtab või et ta teeb seda kaubakasti kauba asetamise käigus. Kuna väärteoasjas on kohtueelne menetleja teinud menetlusaluse isiku suhtes otsuse tema karistamiseks rahatrahviga faktiliselt oletuste pinnalt, kuulub väärteoasjas tehtud otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Agne Närripä otsusega on D.D-le 30.07.2015 määratud

§ 218lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 EUR.

D.D volitatud esindaja Toomas Alp on esitanud Tartu Maakohtusse kaebuse, kus ta taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sündmuskohal asunud valvekaamera salvestuselt ei nähtu, kes rahakoti ära võtab. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo menetlemisel kogutud materjalidega on piisavalt tõendatud, et kannatanul oli selline summa, 150 eurot rahakotis ja, et D.D omastas selle raha. Kaebuse esitaja on selgitanud, et kuna kannatanu asetas oma rahakoti ostulindi ette, võib sellest järeldada, et rahakotis ei olnud rahasummat, mille kaotamise pärast peaks muretsema. Samuti väidab kaebuse esitaja, et kuigi väikelaps (3 aastane) hakkas ostukäru lükates liikuma väljapääsu poole, oli veel mitukümmend meetrit enne kui laps oleks jõudnud väljapääsuni ja selline väikelapse üksi, endast tunduvalt suurema ostukäruga liikumine ei kujutanud mingit sellist ohtu, et ema oleks pidanud kõik ümbritseva unustama ja lapsele järgi tormama. Jääb arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja on võtnud endale voli otsustada, millist rahasummat keegi kaotamise vääriliseks peab ja millist mitte. Karistusseadustikus selline lähenemine puudub. Enamgi veel, kuidas saab kaebuse esitaja teada, kui suurt ohtu tajus kannatanu oma väikelapsele (3 aastane), kes liikus suure ostukäruga inimeste vahel ja kellel oli ilma ema sekkumiseta takistamatult võimalik sõita klaasist seinte vastu ja lillepottide otsa, mis on välja pandud lillepoe juurde ja on kassalintide vahetus läheduses. Veel on leidnud kaebaja, et süütegu on valesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 1 järgi, kuna valdus ei ole tekkinud õiguspäraselt ja kaebaja arvates võiks tegemist olla pigem vargusega. Riigikohtu kohtuotsuses number 3-1-1-26-04 on selgitatud, et ka vallasasja leidmist tuleb lugeda selle asja valduse tekkimise aluseks ja selline seisukoht tuleneb otseselt Asjaõigusseaduse § 98 lg-st 1. Asitõendi vaatlusprotokollist, fotol nr 4 on näha, et kassalindi juurde tulles ei olnud D.D käes ühtegi eset, seega kaebuse esitaja väide, et D.D pani taskusse sõiduauto võtmeid ei vasta tõele. Kohtuväline menetleja peab õigeks, et D.D poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritud

218 lg 1 järgi kuna D.D on rikkunud

§ 201

lg 1 nõudeid.

§ 218

lg 1 näeb ette karistuse 300 trahviühikut või aresti, varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajaloovaatlusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Kohtuväline menetleja palub mitte tühistada ega vähendada karistust määratud rahatrahvi 100 trahviühikut ulatuses, s.o 400 EUR väärteoasja nr 284015000891 otsuses. 4. Kohtu seisukohad

§ 201. Omastamine 4

§ 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

§ 218lg 1 järgi on põhjendatud.

Videosalvestustest nähtuvalt on piisava selgusega tuvastatav, et D.D leiab rahakoti, vaatab rahakotti sisse ja võtab sealt ka raha ning paneb endale taskusse. Tunnistaja X.X kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta suhtles X.X pärast rahakoti kaotust viimase poolt. Tunnistaja X.X kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et talle tõi rahakoti koristaja ja ta suhtles X.X pärast rahakoti kaotust viimase poolt. Tunnistaja X.X kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta leidis kassa tagant prügikastist koristustööde käigus rahakoti, viis selle infoletti. Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses eelmärgitud asjaolude suhtes. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et asjaolu, mille kohaselt mõni tund enne rahakoti kaotsiminekut käis X.X pangaautomaadist raha välja võtmas, tõendavad kogumis X.X poolt antud ütlustega raha olemasolu rahakotis. X.X poolt erinevate seisukohtade esitamine menetlusvälistele isikutele tema rahakotis olnud summade kohta, ei välista kuidagi X.X poolt kohtueelselt antud ütluste usaldusväärsust. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et asjaolu, mille kohaselt lapsele järele minnes ja rahakotti maha unustades ei saanud X.X jaoks rahakotis muretsemisväärivat rahasummat olla, et lapsele järele liikumine ei ole rahakotis raha olemasolu välistav asjaolu. Tunnistaja X.X kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta külastas koos D.D-ga kauplust, kust toidukaupa osteti. Nimetatud tunnistaja ütlused ei välista kuidagi D.D-le süüks arvatut. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et r ahakoti võtmine enda valdusesse ja valduses hoidmine D.D poolt on videosalvestuselt tuvastatav. Videosalvestuselt nähtub rahakoti jätmine kassa osale, D.D liginemine selle kohale, pappkasti asetamine rahakoti kõrvale selliselt, et rahakoti kukkumine prügikasti ilma välise suunatud mõjutuseta on välistatud, D.D tegevus ja liikumine, mis ei seisne ainult kaupade ladustamises pappkasti, rahakoti puudumine esialgselt kohalt. Kahtlusi, mida saaks lugeda kõrvaldamatuteks, kohtul ei tekkinud. Kaitsja selgitused seoses D.D poolt liigutuste tegemisega käega tasku suunas on mitmetimõistetavad ja seega ebausaldusväärsed. Lisaks sõiduauto Fiat süütevõtme taskusse panemisega on D.D poolt esitatud ka versioonid käeketi purunemisest ja telefoni äratuse sulgemisest. 5 Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et menetleja on teinud menetlusaluse isiku suhtes otsuse tema karistamiseks rahatrahviga faktiliselt oletuste pinnalt. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt väärteomenetlus kuuluks lõpetamisele V™S §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et D.D toimepandud tegu vastab kohtuvälise menetleja otsuses nr 2780,15,000891 märgitud väärteokoosseisule. Kohus tuvastas D.D õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud D.D süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsus on õiguspärane ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. D.D vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. D.D ei ole kriminaalkaristatust ega karistatust väärteos. Arvestades karistuseesmärke ja D.D süü suurust, leidis kohus, et D.D tuleb karistada kohtuvälise menetleja otsuses nr 2780,15,000891 märgitud määras ja tuleb jätta nimetatud otsus muutmata D.D karistamises

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6