KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2017, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5420;kohtuvälises menetluses nr 2315,14,004239 täiteasi 034/2014/805 Lahend

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Sissenõudja avalduse esitajana Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Süüdlane H.G (isikukood xxx; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Kristiina Feinman RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (

) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211, kohus määras:

1. Rahuldada PPA Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada H.G-le kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri
3. mai 2014.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 100 trahviühikut arestiga 10 (kümme) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 10 (kümme) tundi.
4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
5. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.
6. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäiturile.
7. Saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Ida-Harju esindusele. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
8. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.
9. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna IdaHarju esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 612 77 58 või saata e-kiri aadressil harjukrho.onfo@just.ee).
10. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt

§ 69

lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud 11.10.2017 Harju Maakohtule avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Harju Maakohtu 24.10.2017 määrusega on edastatud PPA Põhja prefektuuri taotlus H.G-le väärteoasjas nr 2315,14,004239 asenduskaristuse kohaldamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 19.07.2014. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 17.07.2017 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 100 trahviühikut - 400 eurot. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega. Süüdlane avaldas, et viibib hetkel ravil Viljandi haiglas. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha. Süüdlane avaldas kohtule oma andmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. 2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus seadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. V™S § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

§ 72

lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

§ 69

lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 100 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§ 72alusel asendada asenduskaristusena arestiga 10 päeva.

Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud

§ 69

kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele 3 pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4