Obsah (4)

§ 156§ 155§ 123§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 7997 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi F.D kaebus Polits

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 156

lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx J S koostas menetlusalusele isikule F.D-le 20.09.2016 väärteoprotokolli AB 1461867, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.09.2016 kell 16:12 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Triigi külas, maja nr 51 juures, liikus Simuna suunas. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 85 km/h + /- 3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiiruseks 82 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS
2. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule F.D-le 13.10.2016 otsuse, millest nähtub, et menetlusalune isik juhtis 20.09.2016 kell 16:12 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Triigi külas. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 85 km/h + /- 3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 82 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS
4. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.
5. 03.11.2016 esitas menetlusalune isik F.D Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüd i, kuid palus kohaldada rahatrahvi ja jätta talle juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt juhtimisõiguse ära võtmise korral kaotaks ta töökoha. Igakuise sissetuleku tagajärjel kannatavad enim tema ülalpeetavad, viis last, kellest neli on alaealised. Varasemad trahvid on jäänud lõppastmes tasumata, kuna kohtutäiturid on kontod arestinud. Vastus
6. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku F.D kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole. 2
7. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx M E leidis, et F.D on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab, et ei näinud asula märki, kuna päike paistis esiklaasi ja pimestas. Spidomeetrit ei jälginud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist ) arvestama ka süüdase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 9 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, nende eest määratud rahatrahvid on tasumata. Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd need ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist.
8. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.
9. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, eelpool toodut ning, asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 3 (kaheks) kuuks. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja F.D kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 8.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja k ohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et F.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 004672 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 20.09.2016 kell 16:12 F.D poolt juhitud sõiduauto xxxx, r/m xxxx kiiruseks 85 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 3 km/h. Kiirust mõõdetud kõrvalteelt seistes. Protokoll on isikule tutvustatud.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü tõendatuks veel tunnistaja V M ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos xxxx J S liiklusjärelevalvet Triigi külas. 20.09.2016 kell 16: 12 peeti kinni sõiduauto xxxx, reg. märgiga xxxx, mille kiiruseks mõõtis J. S 85 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. F.D väitus, et ta ei näinud asula märki, kuna päike oli teda pimestanud. Antud väide ei ole õige, kuna päike paistis paremalt küljelt ja päike ei saanud menetlusalust isikut pimestada.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 4 Triigi külas sõiduautot esmakordselt, spidomeetrit ei jälginud, päike paistis esiklaasi ja pimestas.
5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 2 alusel määrati F.D-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.
6. Kohus leiab, et F.D pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. F.D juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. F.D väide, et ta ei jälginud spidomeetrit, kinnitab, et menetlusalune isik suhtus liiklusnõuete täitmisesse hoolimatult ja pidas võimalikuks, et ta ületab sõidukiirust. Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.
7. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
8. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
9. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmist määra.
10. F.D-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 16, 004672, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on üheksa kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, sh mitu analoogse väärteo eest, rahatrahvid on tasumata. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada F.D hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta 5 ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.
11. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku F.D kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 004672 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6