Robert Pohlak tunnistati süüdi
Robert Pohlak tunnistati süüdi
järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Robert Pohlakule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Robert Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva 2 Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm. Reaalset vanglakaristust kannab isik viiendat korda. Robert Pohlak on toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid, nii üksi kui ka grupiviisiliselt. Varasemalt on ta toime pannud kuriteo ka vangistuses viibides, käesolev kuritegu on sooritatud katseajal. Kuritegude vägivaldsuse aste ja tekitatud kahju suurus on vähenenud. Vangistuses on kinnipeetav individuaalselt läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Käesolevaks ajaks on Robert Pohlak talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ja 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasaga xxxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav koos abikaasa K P elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Ta on omandanud remondielektriku eriala Rummu erikutsekoolis. Isik on huvitatud enesetäiendamisest. Kuna isik on omanud varasemalt mitmeid ettevõtteid, siis on tal pikaajaline ettevõtte juhtimise kogemus. Eelmise vangistuse ajal töötas isik elektrikuna, käesoleval ajal töötab majandusabitöölisena hügieenipakkide komplekteerijana. Vabaduses oli isiku sissetulekuks ettevõtlusest saadud tulu, vangistuses toetab teda majanduslikult abikaasa. Kinnipeetava vabanemisfond on täis ning tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Vabanemisel on kinnipeetaval teoreetiline võimalus asuda tööle ettevõttesse xxxx. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa K P ja tütar R P. Sooritatud kuriteod annavad alust arvata, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku taustaga isikud. Sooritatud kuriteod viitavad teisi ärakasutavale elustiilile. Kinnipeetav peab kirjavahetust teistes vanglates karistust kandvate isikutega. Robert Pohlakut on varasemalt karistatud väljapressimise, ähvardamise ja dokumendi võltsimise eest, mis viitab sellele, et isik on pigem teisi mõjutav, kui mõjutatav. Isik on 1990ndate aastate alguses pannud toime kuriteod alkoholi tarvitanuna, hilisema aja osas puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamise kohta. Kinnipeetaval esineb kroonilisi terviseprobleeme. Isiku väitel on tervis vangistuses märgatavalt halvenenud, mida kinnitavad ka mitmed ravimid, mida ta peab kestva ravi tõttu igapäevaselt manustama. Kinnipeetav on operatsiooni ootel, mistõttu ka ajutiselt töötamisest vabastatud. Isik on kõrge enesehinnanguga, pidades oma positsiooni teistest paremaks. Isik on konfliktsituatsioonides korduvalt käitunud agressiivselt, on esinenud enesevalitsuse kaotust ja teiste ähvardamist oma tahtmise saamiseks. Tema käitumises võib märgata mõningast impulsiivsust, kuid ta oskab ka tegevusi planeerida (firma juhtimine). Probleemide lahendamisel on isik kasutanud ühiskonnanormidele mittevastavaid meetodeid. Positiivseks asjaoluks võib pidada seda, et kinnipeetavat ei ole viimaste aastate jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab isik ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omavoli eest, mis annab alust arvata, et isik on jätkanud oma varasemat elustiili. Mitmed kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik ise väidab, et on oma elu muutnud ning elatub eranditult legaalsel teel omandatud sissetulekust. Käesolev kuritegu on sooritatud käitumiskontrolli all olles, samas enne viimase kuriteo sooritamist täitis isik kontrollnõudeid äärmise täpsusega. Ametnike suhtes on isik erinevalt häälestatud, valides kellega ja kuidas suhtleb. Kinnipeetav tunnistab osaliselt oma süüd, kuid ei taha ette võtta muutusi. Riskihindamise alusel on Robert Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, et probleemide lahendamisel võib isik kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Robert Pohlaku puhul on uue mittevägivaldse kuriteo 3 sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 17% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Tuginedes eeltoodule ei toeta Viru Vangla Robert Pohlaku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Robert Pohlakule
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema M R ja varasematest abieludest on 2 täisealist last. Vanglas olles abiellus kinnipeetav xxxx K P, kes kinnitas, et suhtlus kinnipeetavaga on igapäevane. Abikaasa teada ei suhtle Robert Pohlak oma emaga aastaid, samuti ei suhtle kinnipeetav oma täiskasvanud lastega. Suhted on abikaasa sõnul säilinud venna R, kes elab xxxx. Korter aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda, kuulub M S. Käesoleval ajal keegi korteris ei ela. M S selgitas telefonivestluses, et tunneb kinnipeetavat varasematest aegadest ning teab tema kriminaalsest minevikust. M S selgitas veel, et kinnipeetaval on võimalus peale vabanemis t minna töövestlusele xxxx, kus ta võib töövestluse edukal läbimisel saada tööd xxxx. Töötasu saaks olema ligikaudu 800-1100 eurot kuus. Abikaasa K P elab ja töötab käesoleval ajal xxxx ning on oma sõnul toetanud kinnipeetavat viimased viis aastat nii moraalselt kui materiaalselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. Juhul, kui kohus leiab, et Robert Pohlak tuleb vabastada tingimisi ennetähtaegselt vangistusest on kriminaalhooldusametniku hinnangul otstarbekas kohustada Robert Pohlakut täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud, kuna tegemist on kõrgohtliku kinnipeetavaga. Robert Pohlak ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Operatsioon, millest vangla iseloomustuses oli juttu, ei ole toimunud, sest tal on südamekahjustus ja operatsioon on lükatud edasi, arvestades tema võimalikku vabanemist, sest siis on seda parem teostada. Jutt on põlve- ja seljaoperatsioonist, need on kaks erinevat operatsiooni. Seoses südamega on tal praegu xxxx töövõimetust ning seoses sellega võivad tekkida komplikatsioonid narkoosi alla panekul. Seetõttu ei riskita seda operatsiooni teha vanglas. Vabanemis el hakkab ta elama koos abikaasaga, kes elab praegu oma vanemate juures xxxx ja ka töötab seal. Kui ta vabaneb, siis tuleb abikaasa tema juurde. Kirjavahetus teises vanglas karistust kandva isikuga puudutab tema tuttavat naisterahvast, kes saadab talle vahel postkaarte ja tema saadab vastu. Tegemist on vaid postkaartide vahetamisega, mitte midagi enamat. Vanglas on ta läbinud programmi „Viha juhtimine“ ja hetkel ei ole talle midagi rohkemat pakutud. Kinnipeetav selgitas, et prokuröri arvamus on mõistetav, kuid ta saab kohe 52 aastat vanaks ja aastatega väärtushinnangud muutuvad. Peale insulti sai ta aru, et tema aeg hakkab otsa saama. Tal on 3 lapselast, kellest viimane teda ei mäleta. Kinnipeetav on jõudnud järeldusele, et ta on oma lastelastele midagi võlgu ja loomulikult ka oma abikaasale. Ta ei õigusta oma minevikku ja tal on häbi selle pärast, kuid see on minevik ja sinna see kõik jääb. Robert Pohlak arvas, et on ühiskonna ees oma võla maksnud, eelkõige oma tervisega. Ta sööb iga päev tablette, aga midagi paremaks ei lähe. Robert Pohlak palus kohtul suhtuda mõistvalt ja vabastada ta viimast korda, lubades, et sellesse süsteemi ta enam ei sattu. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Robert Pohlaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta 14.09.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla R. 4 Pohlaku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör märgib täiendavalt, et R. Pohlaku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga (Karistusregistri andmetel on temal seisuga 12.11.2015 kolm kehtivat ning viis arhiveeritud kriminaalkaristust). Prokurör märgib, et
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega; jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2012 kohtuotsusega nr 3-1-1-26-12) tunnistati R. Pohlak süüdi
, § 121 ja § 120 järgi ning karistati 4 aastase vangistusega.
R. Pohlakule mõistetud liitkaristuse puhul on üheks liidetavaks olnud Tallinna Linnakohtu 18.09.1998 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa KrK § 101 p 5,7 - § 15 lg 2 ning § 17 lg 4 - § 101 p 8 järgi, mis olid esimese astme kuriteod. R. Pohlakul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 17% ja 33%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R. Pohlak kõrgohtlik avalikkusele. Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsuses käsitletavad kuriteod said võimalikuks ainult seetõttu, et raskete mh I astme isikuvastaste kuritegude eest eelmainitud kohtuotsusega mõistetud vabaduse kaotust (vangistust) kandnud süüdimõistetu vabastati tingimisi 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva enne tähtaega. R. Pohlak on kuritarvitanud temale osutatud usaldust ega ole tahtnud mõista, mida tegelikult tähendab vangistusest tingimisi vabastamine kõigi kaasnevate kohustustega, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Seega ei ole R. Pohlak varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud. Tulenevalt toime pandud kuritegude tehioludest (vägivald, julmus, vägivalla, tapmise ja vara hävitamisega ähvardamine, kannatanu inimväärikuse alandamine jm) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (viimati seoses vangistusest ennetähtaegse vabastamisega) ei ole R. Pohlakule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise, isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul 5 süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lisaks märgib prokurör, et ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes R. Pohlakule
Karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 2 aastat ja 7 kuud, ning kinnipeetava käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kinnipeetav R. Pohlaku karistuse lõppaeg on alles 01.07.2018. Tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei oleks ilmselt põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rasked kuriteod toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (
Eeltoodu alusel on prokuratuur Robert Pohlaku ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Kaitsja leidis, et kui vaadata vangla iseloomustust, siis see on positiivne inimese jaoks, kes on nii kaua vanglas olnud. Kui karistusest on 2/3 ära kantud, siis võib taotleda vabastamist enne tähtaega. Selle ajaga on inimene teinud enda jaoks positiivseid järeldusi, läbinud kõik programmid, mis vangla on pakkunud. Isikul on probleeme tervisega ja tal on perekond. Iseloomustuses on kirjas, et tal on kontakt isikuga, kes kannab teises vanglas karistust, aga ta selgitas, et päris nii see ei ole, et nad lihtsalt vahetavad mõnikord postkaarte. See ei tähenda, et ta on kontaktis. Iseloomustuses on kirjutatud, et 90-ndatel aastatel oli ta kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Sellest on möödas juba pikk aeg ja hilisema alkoholi kuritarvitamise kohta andmed puuduvad. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja tal ei ole konflikte inimestega. Protsendid, mis iseloomustuses on välja toodud, on tavalised isikute jaoks, kes taotlevad enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta vabastamist, palus kaitsja Robert Pohlak enne tähtaega vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Robert Pohlak ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 8-l korral kriminaalkorras karistatud, neist karistustest on kehtivaid 3 ning arhiveerituid 5. Reaalset vanglakaristust kannab isik viiendat korda. Robert Pohlak kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsusega mõistetud 4 aastast vangistust
, 121 ja 120 järgi, kuid
lg 2 alusel suurendati temale mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime katseajal, sest teda oli vabastatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva. Väärib märkimist, et lisaks teise raskusastme kuritegudele, kannab kinnipeetav käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme isikuvastaste kuritegude eest mõistetud karistuse ärakandmata osa eest (KrK § 101 p 5,7 - § 15 lg 2 ning § 17 lg 4 - § 101 p 8). Korduv kriminaalkorras karistatus viitab isiku väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele, samuti sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal, olles karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isiku ennetähtaegne vabastamine 6 koos tema vähemalt 24 kuuks käitumiskontrollile allutamisega, oleks sel korral piisav meede, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla hinnangul on isik kõrgohtlik avalikkusele, sest probleemide lahendamisel võib ta kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kinnipeetava puhul kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 17% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis ei ole madal risk. Arvestades Robert Pohlaku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskusastet, ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 01.07.2018) ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Robert Pohlaku suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning osalenud vangla tööhõives. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.