4-15-4388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 4-15-4388
(930013001497)Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Irina Galnykina Avalduse esitaja Maksu- ja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Taotlus Taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga S.A suhtes Süüdlane/võlgnik S.A isikukood xxx, elukoht xxx, kontakttelefon xxx Istungil osalenud isikud Võlgnik Kohtuistungi toimumise aeg 16.07.2015, 14.10.2015, 27.01.2016, 03.03.2016 S.A RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu-ja Tolliameti taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga S.A suhtes. Asendada S.A-le Maksu-ja Tolliameti 06.09.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001497 määratud rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 (ükssada) eurot, 4 (nelja) tunni üldkasuliku tööga. Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. S.A üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemann (Rahu 38, 41588 Jõhvi, Ida-Virumaa; e-post: svetlana.eemann@politsei.ee, telefon 3372315). Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuril jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1
(4)4-15-4388 25.02.2016 kohtumäärusega nr 4-15-4388 kohaldatud S.A tagaotsimine elukoha aadressi kindlakstegemise eesmärgil täitmata. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Antud määruse ärakirjad edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks S.A-le , Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile tagaotsimise tühistamiseks, pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemannile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Asjaolud S.A karistati Maksu- ja Tolliameti 06.09.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001497 TS § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 (ükssada) eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 21.09.
- 05.06.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 06.09.2013 trahviotsusega nr 930013001497/2 S.A-le (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. 06.09.2013 trahviotsus 930013001497/2 on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 06.09.
- Võlgnikul on maksuhalduri ees 05.06.2015 seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 100 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. 05.06.2015 seisuga võlgnik ei tööta. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 08.10.2013, kuid arestimise tulemusena laekumised rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. 16.07.2015 kohtuistungile võlgnik S.A ei ilmunud. Kohtukutse aadressil xxx on jäänud kätte andmata. S.A ema sõnul asub poeg ravil rehabilitatsioonikeskuses. 14.10.2015 kohtuistungile võlgnik S.A ei ilmunud. Kohtukutse aadressil xxx on jäänud kätte andmata. S.A ema sõnul asub poeg Tallinnas rehabilitatsioonikeskuses. 27.01.2016 kohtuistungile võlgnik S.A ei ilmunud. Kohtukutse sai kätte S.A ema 19.01.
- S.A ei ole teatanud kohtule midagi enda mitteilmumise põhjuse kohta. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2016 kohtumäärusega lükati taotluse arutamine S.A-le asenduskaristuse määramiseks edasi ning kuulutati võlgnik S.A (isikukood xxx) tagaotsitavaks tema elukoha aadressi kindlakstegemise eesmärgil. 2
(4)4-15-4388 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond esitas kohtule teatise tagaotsimistoimiku alustamisest, tagaotsimistoimiku number on
- Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 03.03.2016 kohtuistungil S.A tunnistas seda, et rahatrahv on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arest iga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule S.A-le määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et S.A-le Maksu-ja Tolliameti 06.09.2013 otsusega mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 eurot, tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le
- Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 2 päeva. Kuna S.A on nõus tegema üldkasulikku tööd ning kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd, siis 3
(4)4-15-4388 tuleb S.A teostada 4 tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsioonis on küll üks päev aresti võrdne vaid ühe tunni üldkasuliku tööga, kuid samas näeb seadus ette, et minimaalne määratav üldkasuliku töö tundide arv saab olla viis tundi. Seega on kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon antud juhul võlgniku suhtes leebem ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ei oma võlgniku olukorda raskendav seadus tagasiulatuvat jõudu. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 4
(4)