Obsah (4)

§ 66§ 32§ 33§ 56

4-15-8977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2015 a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-15-8977 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaak

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa Büroo 08.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 940015000613, V.J-ile Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 trahviühikut s.o 800 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, esimene osa makse 63 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumise järgneva kuu

1. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 67 eurot tasuda järgnevate kuude 10.kuupäevaks.
2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, viitenumber
3. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui V.J järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Edastada kohtuotsus V.J-ile ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-15-8977 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates päevast, millal kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaevatav otsus Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo 08.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 940015000613 karistati V.J järgmise rikkumise eest - 09.06.2015 Hiiu maakond, Hiiu vald, Mudaste küla, Sigala laht teostas V.J Hiiu maakonnas, Hiiu vallas, Sigala lahel, asukohas, mis asub punktide 59°01,4'N, 22°30,9'E ja 59°01,5'N, 22°31,3'E ühendusjoonest kagupool, spinninguga kalapüüki, kasutades selleks valget veesõidukit registri numbriga VLG-
5. Oma tegevusega rikkus V.J kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel vastu võetud kalapüügieeskirja § 37 lg 1 p 14 nõudeid. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 kohaselt kehtestab kalapüügikorra kõigil veekogudel Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri" § 37 lg 1 p 14 kohaselt on kalapüük aastaringselt keelatud Sigala lahes punktide 59°01,4'N, 22°30,9'E ja 59°0I,5'N, 22°31,3'E ühendusjooneni. 10.06.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga nr 940015000613 ning 11.06.2015 koostatud tunnistaja V V ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et V.J teostas spinninguga kalapüüki Sigala lahe osas, veesõidukist registri numbriga * *. Tunnistaja V V ütlustega ja menetlusaluse isiku V.J'] 11.09.2015 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et V.J oli teadlik, et Sigala lahes, kohas kus ta kala püüdis, on kalapüük aastaringselt keelatud. Karistusseadustiku § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kalapüügiseaduse § 202 lg 2 p 2 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuslikul kalapüügil kalapüüki keelatud kohas. Kalapüügiseaduse § 11 lg 3 p 1 kohaselt on spinning harrastuspüügivahend. Teostades spinninguga kalapüüki keelatud kohas pani V.J toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise. 1 V.J karistati kalapüügiseaduse §23 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot. Kaebus V.J esitas väärteootsusele kaebuse /tl 1-2/, milles soovis otsuse tühistamist. Otsus on õigustühine, kuna tema asukoha määramisel veekogus ei ole kasutatud spetsiaalset mõõtevahendit, tema asukoht ei ole määratud koordinaatidega. Samuti on teda vääralt karistatud § 23 lg 1 p 1 järgi. Lisaks on väärteoprotokollis kirjas, et loodusele ei ole kahju tekitatud. Seega on karistatud põhjuseta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes esitas kirjaliku seisukoha kohtule /tl 17-18/. Kohtuväline menetleja teatas, et ei nõustu kaebusega. Mõõtevahendi kasutamine V.J asukoha määramisel ei ole asjakohane, sest V.J asukoht süüteo toimepanemise ajal oli üheselt arusaadav. V.J karistati teo toimepanemise ajal kehtinud kalapüügiseaduse järgi. 01.07.2015 jõustus uus kalapüügiseadus ja V.J tegevus on ka selle järgi karistatav. Seega on tegu õieti kvalifitseeritud. V.J kaebus tuleb jätta rahuldamata ja keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr 940015000613 muutmata. 2 4-15-8977 KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.J ei tunnistanud kohtuistungil end süüdi. Tunnistajad V V ja D L kirjeldasid kohtus, et 9.juunil Sigala lahe ääres olles nägid valget paati, milles olid kaks meest. Lahes on püügikeeluala. Nägid, et mehed loopisid spinningut. See olukord on näha ka fotodelt VTT tl 6-7. Edasi uurib kohus V.J ütlusi sündmuse kohta. Kohus leiab, et väärteoasjas on V.J andnud kolm erinevat selgitust. Kohtueelses menetluses on V.J kirjutanud omakäeliselt /VTT tl 3-4/, et 9.juunil oli Sigala lahes paadiga, viskas seal ka spinningut, kala ei saanud, tunnistab oma viga ja palub kergemat karistust. On kuulnud, et Sigala laht on keeluala, kuid ei tea, kust see pihta hakkab. Kohtule esitatud kaebuses on V.J vaidlustanud tema suhtes tehtud otsuse, sest tema asukoht ei ole mõõtmisega kindlaks tehtud. Kohtuistungil tunnistas V.J, et olid 09.juunil sõbraga kalal, paadi mootor läks tuksi ja tuul triivis nad Sigala lahte. Olid sügaval vees, üritasid landiga paati tõmmata madalamasse vette, et remontida mootorit. Siis tulidki inspektorid kohale. Tunnistajad V.V ja D.L rääkisid, et ei tekkinud küsimust, millega mehed paadis tegelevad, landi loopimisel liigutused olid sellised, mida tehakse tavapäraselt kala püüdmisel. Mõlemad tunnistajad tundsid paadis ära ka V.J-i. V V läks kummipükstega vette, paadile lähemale. V.V kirjeldas, et kui paat lähemale tuli, siis püügivahendid olid paadis, landid olid ritvade otsas. V.V kinnitas, et fotodel 9, 10 /VTT tl 14/ on tema isikuks, kes paadi juures vees on. Samuti on tunnistajad V.V ja D. kirjeldanud, et ajal kui mehed spinningut loopisid, seisis paat paigal. Kui V.V andis korralduse paadiga enda juurde liikuda, siis võeti köis välja, paat hakkas koheselt liikuma, seal köie otsas oli mingi metallese, see pandi paadi külge. Mingit landiga sikutamist näha ei olnud, lanti keriti sujuvalt nagu see kalapüügi ajal toimub. Fotodel VTT tl 6-7, 10-11 on näha, kuidas mehed paadis püsti seisavad, ridvad käes ja paat on ühes asendis. Ankru väljavõtmist veest ja paadi külge ankru kinnitamist V.J poolt on näha ka fotodelt 4, 4.1, 5, 5.1 /VTT tl 7 pöördel, tl 8/. Nendelt fotodelt on ka näha, et niipea kui ankur välja võeti, muutis paat asendit. Kuna paat eelnevalt püsis paigal, tähendab see, et paat oli ankrus. Hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et V.J selgitus kohtuistungil selle kohta, mis eesmärk tal spinningu loopimisel 09.juunil Sigala lahes oli, ei vasta tegelikkusele. Paat, milles V.J viibis, oli ankurdatud ja on ka igale keskmise arusaamisvõimega inimesele arusaadav, et ankurdatud paadi liigutamine landi abil ei olnudki võimalik. Nagu sündmuse tehioludest nähtub, oli sel päeval tuul, mis paati kohe peale ankru vabastamist liigutama hakkas. Seega V.J selgitus ei vasta tegelikele asjaoludele ja on ilmselgelt välja mõeldud, et ennast õigustada. V.J ütlused selles osas, mis eesmärgil ta lanti loopis, ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et tunnistajate V.V ja D.L ütlustega ning fotodega on tõendamist leidnud, et 09.06 V.J paadis loopis spinningut kala püüdmise eesmärgil. Edasi uurib kohus, kas väärteoasjas kohtule esitatud tõenditega on üheselt tuvastatav V.J asukoht spinningu loopimise ajal. V.J kohtuistungil tegelikult tunnistas, et ta oli spinningu loopimise ajal Sigala lahel. 3 4-15-8977 Tunnistaja V.V kirjeldas, et Sigala laht on konkreetne, piklik laht, kui sinna sisse sõidad, ei saa tekkida mingit kahtlust, et oled Sigala lahes. Tunnistaja D.L kinnitas, et teab täpselt, kus Sigala lahes algab keeluala kalapüügiks, mingit kahtlust selles, kas paat oli keelualas, ei tekkinud, sest nad olid keeluala algusest oluliselt seespool. Paadi asukoht on näidatud asukoha skeemil /VTT tl 15/ ja skeemil on näha nii lahe kuju kui sinise joonega märgitud keeluala algus. Skeemilt on näha, et lahesuue on konkreetne ja paat asus lahesuudmest sellises kauguses, et ei saanud tekkida mingit kahtlust, et asutakse Sigala lahes. V.J vastuväide selle kohta, et tema poolt toime pandud tegu pole tõendatud, kuna tema asukoht ei ole mõõtevahendiga kindlaks tehtud, ei ole asjasse puutuv. Kohus leiab, et ükski õigusakt ei kehtesta nõuet, et isiku asukoht kaalpüügiseaduse rikkumisel tuleb tõendada mingit kindlat liiki tõendiga nt. mõõtmisprotokolli vms. Kohus hindas esitatud tõendeid kogumis ja kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega - tunnistajate ütlustega ja asukohaskeemiga on V.J asukoht Sigala lahes kalapüügi keelualal üheselt tõendamist leidnud. Asukohaskeemil olevad koordinaadid, mis on olnud aluseks skeemile sinise joone tõmbamisele, on kokkulangevad väärteootsuses viidatud kalapüügieeskirja § 37 lg 1 p 14 nimetatud koordinaatidega, mis näitavad, kuhu maani Sigala lahes on kalapüük aastaringselt keelatud. Seega on tõendamist leidnud, et V.J 09.06.2015 püüdis spinninguga kala Sigala lahes, kus on kalapüük aastaringselt keelatud. 1 lõikes 1 (teo toimepanemise ajal V.J poolt toime pandud tegu täidab kalapüügiseaduse § 23 kehtinud redaktsioon ja alates 01.07.2015 kalapüügiseaduse § 85 lg 1) sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette ka kalapüügi keelatud alal. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 on andnud volituse Vabariigi Valitsusele kehtestada kalapüügikord kõigil veekogudel kalapüügieeskirjaga. Selle volitusnormi alusel on vabariigi valitsus kehtestanud kalapüügieeskirja, mille § 37 lg 1 p 14 kohaselt on kalapüük Sigala lahes keelatud aastaringselt. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et V.J pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. V.J teadis, et Sigala laht on kalapüügi keeluala, ta teadis, et asub Sigala lahes, kuid sellest hoolimata püüdis sealt spinningu kala. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.J on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, 1 lg 1 sätestatud väärteole, et V.J poolt toime pandud tegu vastab kalapüügiseaduse § 23 tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (sama karistuse näeb ette ka alates 01.07.2015 kehtima hakanud Kalapüügiseaduse § 85 lg 1). 1 Kohtuväline menetleja on V.J karistanud Kalapüügiseaduse § 23 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.J puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et V.J süü on keskmisest suurem. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kalapüük toimus veekogus, kus kalapüük on keelatud aastaringi. V.J ütles kohtus, et on kalapüügiga 4 4-15-8977 tegelenud juba lapsest saadik. Nii pikaajalise kogemuse olemasolul tahtlikult kalapüügieeskirjade rikkumine näitab erilist hoolimatust kehtestatud õigusnormidesse. V.J on toime pannud Kalapüügiseaduse § 202 lg 2 p 2 (alates 01.07.2015 § 71 lg 2 p 1) sätestatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise, sest püüdis kala spinninguga, mis on harrastuspüügivahend Kalapüügiseaduse § 11 lg 3 p 1 (alates 01.07.2015 § 23 lg 1 p 1) kohaselt ja seega teostas harrastuslikku kaalpüüki keelatud kohas. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest V.J oma süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 25 on väljatrükk karistusregistrist, mille andmetel teo toimepanemise ajal V.J kehtivaid karistusi ei olnud. Väärteootsuse tegemise ajal oli V.J karistatud PPA Haapsalu PJ 23.09.2015 otsusega LS § 227 lg 2, § 207 järgi rahatrahviga 160 eurot, trahv tasutud 05.10.2015. Tegemist on küll teiseliigilise süüteoga, kuid iseloomustab V.J poolt õigusnormidesse suhtumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. V.J on toime pannud süüteo, millega rikkus kalapüügiseaduse norme, püüdes kala keeleualal. Kohus leiab, et piirangud kalapüügile on kehtestatud looduliku mitmekesisuse säilitamise eesmärgil. Kui V.J püüdis kala selleks keelatud alal, siis sellega rikkus ta teiste ühiskonnaliikmete õigusele saada osa mitmekesisest loodusest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmine vastab

§ 56lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras karistuse mõistmine on põhjendatud süü suurusega, karistust kergendavate asjaolude puudumisega. Oluline on karistamisel anda signaal, et õigusnorme tuleb järgida ja nende tahtlikul rikkumisel tuleb kanda karistus. Karistust on võimalik olnud määrata maksimummäärast madalamas määras, kuna V.J ei ole eelnevalt Kalapüügiseaduse järgi karistatud. Kohtuistungil avaldas V.J, et kui otsus jääb jõusse, siis rahatrahvi tasumine ajatataks maksimumtähtaja s.o 1 aasta peale.

§ 66

lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. V.J kaebusest nähtub, et ta on *, kohtueelses menetluses on avaldanud, et sissetulek on * eurot. Kohus leiab, et kohene trahvi tervikuna tasumise kohustus võib seada V.J raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et vastavalt eelnimetatud seadusesättele tuleb anda V.J-ile võimalus tasuda rahatrahv igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, tasudes esimese osamakse 63 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks ja järgnevad 11 osamakset summas 67 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.J taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks tuleb rahuldada. Ülalpool esitatud seisukohtadest tulenevalt jätab kohus V.J kaebuse rahuldamata, jätab Keskkonnainspektsiooni 08.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 940015000613 V.J süüdi tunnistamises ja karistamises Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi muutmata. Kohus muudab kohtuvälise menetleja väärteootsust karistuse tasumise osas ja määrab rahatrahvi tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Menetluskulu Kaebuse esitaja taotles kaebuses menetluskulude kompenseerimist. 5 4-15-8977 Kohtuistungil V.J loobus taotlusest hüvitada talle menetluskulud, kuna neid tegelikkuses ei ole tekkinud. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS § 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 3, 199 lg 2, kalapüügiseaduse § 231 lg 1,

§§ 56lg 1, 66 lg 2, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6