) § 16 lg 2 ja
lg 1 ning majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 § 7 p 3 nõuded ja pani toime
lg 1 ja
05.11.2015.a väärteoprotokolli koostas liikluspolitseinik K.S.(lk 23-24). 05.11.2015.a väärteoprotokolli on D.E omakäeliselt kinnitanud, et V™S § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud (lk 23), mille kohta on andnud täiendavalt allkirja ka väärteoprotokollis 4 kajastatud V™S § 19 väljatrüki juurde (lk 23 pöördel all) ja protokolli lõpus, kinnitades, et on väärteoprotokolliga tutvunud(lk 24). 05.11.2015.a väärteoprotokolli on D.E omakäeliselt avaldanud: „Protokolliga olen tutvunud ja rikkumisega ei ole nõus. Minu liikluskäitumine ei põhjustanud jalgratturi kukkumist“ (lk 24). 05.11.2015.a väärteoprotokolli koostamise juures kaitsjat ei viibinud. 11.11.2015.a väärteoprotokollis (lk 21-22) märgitu kohaselt jäi D.E-le etteheidetavate väärtegude kirjeldus ja kvalifikatsioon samaks, kuid täpsustati täitmata jäetud õigusnormide loetelu ja lisati seal varasemalt kajastatud
lg 2 ja
lg 1 ning majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 § 7 p 3 nõuete eiramisele juurde
lg 4 p 4 ja
Muid erinevusi 05.11.2015.a ja 11.11.2015.a väärteoprotokollide vahel ei olegi, kui see, et 11.11.2015.a väärteoprotokolli lisandus ka
lg 4 p 4 ja
D.E-le etteheidetavate väärtegude kvalifikatsioonid
lg 1 ja
lg 1 järgi jäid ka 11.11.2015.a väärteoprotokollis endiseks, s.o samaks mis 05.11.2015.a väärteoprotokolliski. Ka 11.11.2015.a väärteoprotokolli koostas liikluspolitseinik K.S. (lk 21-22), kes 17.02.2016.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel avaldas, et 11.11.2015.a väärteoprotokoll saigi koostatud selleks, et seal kajastada esimeses protokollis kirja panemata jäänud
lg 4 p 4 ja
11.11.2015.a väärteoprotokolli koostamise juures viibis menetlusaluse isiku lepingulise kaitsjana advokaat Tanel Pürn, mida on kaitsja kinnitanud enda allkirjaga 11.11.2015.a väärteoprotokollis selle lõpus (lk 22 all). Ka 11.11.2015.a väärteoprotokolli on D.E omakäeliselt kinnitanud, et V™S § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud (lk 21), mille kohta on andnud täiendavalt allkirja ka väärteoprotokollis kajastatud V™S § 19 väljatrüki juurde (lk 21 pöördel all) ja protokolli lõpus, kinnitades, et on väärteoprotokolliga tutvunud ja täiendavalt midagi lisada ei soovi(lk 22) . 11.11.2015.a väärteoprotokolli D.E ütlusi ei andnud (lk 21-22). 26.11.2015.a vastulauses (lk 41) kinnitab selle koostanud menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Tanel Pürn, et 11.11.2015.a tutvus D.E väärteoprotokolliga koos kaitsjaga ja samal päeval toimus ka toimikuga tutvumine, kuid tutvumiseks ei esitatud väärteoprotokollis märgitud fotosid kaustas AV-328. Vastulauses avaldatakse, et D.E mõistis liiklussituatsiooni tunnistajatest erinevalt ja et pärast tunnistajate ütlustega tutvumist möönab D.E, et võis asjaoludest valesti aru saada ning seetõttu jalgratturile ette liikuda ning jalgrattur võis hiljem kukkuda ning eksimus võis muuhulgas tuleneda sellest, et jalgrattur liikus pigem mootorsõidukitele, mitte jalgrattureile, omase kiirusega (30-40 km/h). Vastulauses avaldab kaitsja, et D.E soovib ka isiklikult jalgratturi ees vabandada ning tal on juhtunu pärast kahju. Samas jääb vastulause kohaselt arusaamatuks
etteheide – jalgrattur kukkus kirjelduse kohaselt pärast D.E juhitud sõidukist möödumist 5 oma sõidurajale naastes, kuigi täpne kukkumiskoht pole selge. D.E ei näinud kukkumist ning jätkas seetõttu sõitu. Arvestades, et D.E pidi jälgima teisi ringteel liikuvaid sõidukeid, et neile teed anda, ei pidanudki ta nägema, mis juhtus väljaspool tema nägemisulatust. Kui isik ei tea, et on toimunud liiklusõnnetus, siis ei saa talle ette heita ka sellest teatamata jätmist. (lk 41) 10.12.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 17-20) märgitu kohaselt karistati D.E karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 3 alusel: •
lg 2 ja
lg 1 märgitud nõuete täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140€, riigituludesse; •
lg 5 ja
lg 4 p 4 märgitud nõuete täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160€, riigituludesse. D.E karistati selle eest, et tema, juhtides sõiduautot Volkswagen Passat reg märgiga XXX asulasisesel teel 24.09.2015.a kella 16:50 paiku Tartu linnas, liikudes Rõõmu-Viira mnt poolt Jaama-Nõlvaku-Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku suunas, ei andud eesõigusmärgi nr 221 (anna teed) kohaselt teed lõikuval teel, s.o ringristmikul Räpina mnt poolt välimise raja parempoolses servas linna suunas liikunud jalgratturile, kes kokkupõrke vältimiseks tegi järsu manöövri vasakule, põikas sõidukist möödas, kuid naastes oma sõidurajale tagasi, riivas esirattaga kõnnitee äärekivi, kaotas tasakaalu ja kukkus jalgrattalt pikali asfaltteele. VW Passat reg.nr XXX juht jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas D.E tervisekahjustuse jalgratturile L.S.ja varalise kahju L.S. jalgratta kahjustamise näol.(lk 17-20) 10.12.2015.a otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on kahetsus. 10.12.2015.a otsuses märgitakse kaitsja vastulauses avaldatule vastuseks, et
lg 2 kohaselt võib jalgrattur sõita sõidutee paremas ääres ning
lg 1 sätestab juhi üldkohustuse, et juht peab olema tähelepanelik teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja nagu jalakäija, jalgrattur ja muu selline suhtes, vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Ka
lg 1 sätestab, et juht, siinkohal D.E, ei tohi oma tegevusega ohustada jalgratturit.
lg 1 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Antud juhul D.E seda nõuet ei täitnud ja takistas jalgratturi liikumist ringristmikul. 10.12.2015.a otsuses märgitakse kaitsja vastulauses avaldatule selle kohta, et jalgrattur liikus jalgratturile mitteomase kiirusega, vastuseks, et D.E peab aru saama, et jalgrattur on liikluses samaväärne juht nagu autojuht ja antud juhul ei ole oluline, millise kiirusega ta sõiduteel sõitis, kuna
lg 2 kohaselt peavad kõik 6 liiklejad ja muud isikud järgima liiklusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. 10.12.2015.a otsuses märgitu kohaselt on karistus D.E-le mõistetud kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatuga. 10.12.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse koostas K.S.(lk 1720). 10.12.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 17-20) märgitu kohaselt on kaebuse esitamiseks tähtaja viimane päev 28.12.2015.a. Kaebus kohtuvälise menetleja 10.12.2015.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse elektroonselt 28.12.2015.a (lk 1-8) . V™S § 38 lg 1, KrMS § 171, V™S § 114 lg 1 p 2, V™S § 114 lg 4 tähenduses on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva kestel. Väärteoprotokollis (lk 22) märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.12.2015.a, otsus tehtigi 10.12.2015.a, menetlusaluse isiku kaitsja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tähtaja viimasel päeval - 28.12.2015.a. Menetlusaluse isiku D.E kaitsja advokaat Tanel Pürni 28.12.2015.a kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2015.a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,007709 taotletakse selle otsuse tühistamist, väärteoasjas menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel ja D.E-le kaitsjatasu hüvitamist. Alternatiivselt taotletakse kaebuses väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt soovib menetlusalune isik menetluses, sealhulgas istungil, osaleda koos kaitsjaga. Kaebuses viidatakse sellele, et kohtuvälises menetluses ei võimaldatud tutvuda fotodega kaustas AV-328 ja kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused vastulause arvestamata jätmiseks. Kaebuses ei nõustuta ka vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega selle kohta, et D.E on liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav. Kaebuses tõstetakse esile, et kohtupraktikas on liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukite kiirus loetud oluliseks asjaoluks, mis mõjutab asjaosaliste käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut. Kaebuse kohaselt esitatakse kohtuvälise menetleja otsuses muuhulgas väiteid jalgratturi samaväärsusest. Kaebuse kohaselt tuleb seetõttu ka jalgratturi puhul arvestada sõidukiirust. Kaebuse kohaselt võib näiteks olukorras, kus jalgrattur liigub linnas kiirusega 60km/h, kuid lubatud suurimaks kiiruseks samal lõigul on 30 km/h, väita, et teised liiklejad ei pea sellist käitumist ette nägema ja seetõttu ei saa ka vastutada tagajärgede eest. Kaebuse kohaselt on seetõttu kohtuvälise menetleja otsuse väide, et jalgratturi kiirus ei ole üldse oluline, kindlasti väär. Kaebuses vaidlustatakse jalgratturi sõidukiiruse kohta hinnangu puudumise tõttu otsus D.E suhtes liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaldamise osas. 7 Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus ka V™S § 74 lg 1 p 8 sätestatu täitmata jätmise tõttu, kuna vaidlustatud otsuses on jäetud esitamata põhjendused vastulause arvestamata jätmise kohta. Kaebuse kohaselt märgiti vastulauses, et D.E ei näinud ega pidanudki nägema, kuidas jalgrattur pärast temast möödumist kukkus. Kaebuse kohaselt tuleb seetõttu vaidlustatud otsus D.E suhtes tühistada
Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale veel ette seda, et
lg 1 järgi mõistetud karistus on suurem kui
Kaebuse kohaselt puuduvad selliste karistuste mõistmise kohta mistahes põhjendused. Kaebuses ollakse seisukohal, et kuna kahju tekitamine on primaarne tegu, siis on sellisele karistuse mõistmisele raske põhjendust leida. Lõpuks märgitakse kaebuses, et juhul kui kohus leiab, et D.E on ühes või mõlemas väärteos süüdi ega lõpeta väärteomenetlust V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, siis taotletakse asjaolusid arvestades väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja 26.01.2016.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 14-15) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Kirjalikus seisukohas selgitatakse vastuseks kaitsja etteheitele selle kohta et D.E-le ja tema kaitsjale ei esitatud kohtuvälises menetluses 11.11.2015.a tutvumiseks fotosid kaustas AV-328, et selles kaustas olevad fotod jalgrattast Scott CR 1 20 (XXXX) tehti 05.10.2015.a Tartus, Riia 132 Lõuna prefektuuris, kui jalgrattur L.S.käis ütlusi andmas (lk 14-15). Vastuseks kaitsja kaebuses esitatud etteheitele selle kohta, et otsuses puuduvad põhjendused vastulause arvestamata jätmiseks, selgitatakse kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas, et otsuses on kohtuväline menetleja piisavalt põhjendanud oma seisukohti ja otsuses on vastatud ka vastulauses esitatud küsimustele ning karistused on mõistetud mõlema rikkumise eest sanktsioonimäära esimeses kolmandikus. 17.02.2016.a kohtuistungil kaebusest loobumise soovi menetlusalusel isikul ning tema kaitsjal ei olnud ning menetlusalune isik ja kaitsja jäid täies ulatuses kaitsja koostatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik Kaido Iste taotles 17.02.2016.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. 17.02.2016.a kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle S.S., K.S., M.K,L.S.. Menetlusalune isik D.E kasutas õigust ütlusi mitte anda, keeldudes ütluste andmisest, olles seejuures teadlik, et sellisel juhul võetakse väärteoasja juurde tõenditena vastu ja avaldatakse tema kohtuvälises menetluses antud ütlused, mida kohus ka tegi. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et D.E on põhjendatult 24.09.2015.a toimepandu eest karistatud liiklusseaduse (
) § 223 lg 1 ning
Kohtul puuduvad küllaldaselt põhejndatud alused kohtuvälise menetleja 10.12.2015.a otsuse tühistamiseks. 8 10.12.2015.a kohtuvälise menetleja otsuses (lk 17-20) kajastatud asjaolud selle kohta, et D.E , juhtides sõiduautot Volkswagen Passat reg märgiga XXX asulasisesel teel 24.09.2015.a kella 16:50 paiku Tartu linnas, liikudes Rõõmu-Viira mnt poolt Jaama tn-Nõlvaku tn- Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku suunas, ei andud eesõigusmärgi nr 221 (anna teed) kohaselt teed lõikuval teel, s.o ringristmikul Räpina mnt poolt välimise raja parempoolses servas linna suunas liikunud jalgratturile, kes kokkupõrke vältimiseks tegi järsu manöövri vasakule, põikas sõidukist möödas, kuid naastes oma sõidurajale tagasi, riivas esirattaga kõnnitee äärekivi, kaotas tasakaalu ja kukkus jalgrattalt pikali asfaltteele, on tõendatud kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud andmetega avariipolitseinik S.S. (S) sündmuskohale 24.09.2015.a kella 16:53 ajal saabumise ning seal fikseeritu kohta (lk 25-26), 24.09.2015.a kiirabikaardiga patsient L.S.kohta tal tervisekahjustuste tuvastamise kohta (lk 27-28), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud jalgratturi L.S.traumapunkti saabumise kohta (lk 29), kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate S.S.a ütlustega(S.; lk 88-88 pöördel; lk 81: allkirjaleht), K.S. ütlustega (lk 88 pöördel – 89; lk 82: allkirjaleht), M.K. ütlustega (lk 8990; lk 83: allkirjaleht), L.S.ütlustega (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) ja kohtuvälises menetluses L.S.05.10.2015.a tunnistajana ülekuulamisel tema jalgrattast tehtud 4 fotot) ning 05.10.2015.a ülekuulamisel kohtuvälisele fotodega (lk 32-33: menetlejale L.S.üle antud jalgratta remondi kalkulatsiooniga Hawaii Expressist(lk 34); Maanteeametist liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükiga Volkswagen Passat Variant reg märgiga XXX kohta (lk 42), kaardiandmete väljatrükkidega JaamaNõlvaku-Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku ning selle lähipiirkonna kohta(lk kohtuvälises menetluses 43-46) ning menetlusaluse isiku D.E omakäeliselt antud ütlustega (lk 37) ja nende ütluste juurde D.E omakäeliselt koostatud skeemiga (lk 38). Väärteoasjas ei ole eelnimetatud tõenditest nähtuvalt vaidlust 10.12.2015.a otsuses etteheidetavate väärtegude kirjelduses kajastatud asjaolude osas selle kohta, et D.E juhtimisel oli sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga XXX ning L.S.juhtis jalgratast ning mõlemad sõidukid sattusid 24.09.2015.a kella 16:50 paiku Tartu linnas asuva Jaama-Nõlvaku-Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku piirkonda, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust ka selles osas, et sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli 24.09.2015.a kella 16:53 ajal sündmuskohale jõudnud avariipolitseinik S.S. tuvastatu kohaselt ringristmik püsikattega, sõidutee oli korras ning tasane, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h (lk 25). Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust ka selles, et teekate ringristmikul oli kuiv ning tegemist oli valge ajaga (lk 25). Vaidlust ei ole senini olnud ka selles, et sellel Tartu linnas asuval Jaama-Nõlvaku-Räpina mntRõõmu-Viira mnt ringristmikul toimus 24.09.2015.a kella 16:50 paiku liiklusõnnetus
p 32 tähenduses, milles kahjustada sai jalgratta juht L.S.jalgrattaga ringristmikult Jaama tänavale väljasõidul kukkumise tulemusena, saades tervisekahjustusi ja kandes jalgrattale tekkinud kahjustuste näol varalist kahju.
p 32 tähenduses on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 25-26) ja kaardiandmete väljatrükkidega JaamaNõlvaku-Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku ning selle lähipiirkonna kohta(lk 9 43-46) on tõendatud, et Tartu linnas asuva Jaama-Nõlvaku-Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmiku lähedusse jääb Annelinna Prisma, asukohaga Nõlvaku 2, Tartu (lk 43,44) ning selle ringristmikuga lõikuvad Jaama tänav, seejärel Nõlvaku tänav, siis Räpina maantee ning seejärel Rõõmu-Viira maantee ja siis algab ring uuesti otsast peale, s.t siis lõikub ringristmikuga Jaama tn jne (lk 45). Maanteeametist liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükiga Volkswagen Passat Variant reg märgiga XXX kohta (lk 42) on tõendatud, et selle helehalli värvi universaalkerega 2000.a ehitusaastaga sõiduki omanikuks registriandnmetel on D.E ja kasutajaks V.A.. Tunnistaja M.K.ütlustega (lk 89-90; lk 83: allkirjaleht) ja tema 17.02.2016.a kohtuistungil omakäeliselt eelnimetatud ringristmiku piirkonda kajastavale Tartu linna kaardiandmete väljatrükile kajastatuga (lk 45) on tõendatud, et 24.09.2015.a tema ees mööda Rõõmu-Viira maanteed liikunud hõbedast värvi sõiduauto VW Passat peatus enne Jaama-Nõlvaku- Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmikku ja lasi mööda ühe ringteel liikunud sõiduki ja sõitis siis edasi ringristmikule ringtee välimisele ehk esimesele sõidurajale ette ringteel umbes 40 km/h sõitnud jalgratturile, takistades jalgratturil väljumist ringteelt, mistõttu jalgrattur pidi tegema ümberpõike talle ette sõitnud auto esiosast, auto esiosast möödudes näitas jalgrattur parema käega suunamärguannet paremale, soovides sõita Jaama tänavale, ning autost möödudes sõitis jalgrattur ringristmikult väljudes vastu äärekivi ja siis kukkus, misjärel jalgratturile ringristmikule ette sõitnud auto sõitis edasi ja lahkus. 17.02.2016.a kohtuistungil ütlusi andes näitas tunnistaja M.K.mitmel korral, et jalgrattur näitas talle ootamatult ette sõitnud autost ümberpõiget tehes parema käega
lg 2 p 1 täheldatud märguannet, olles tõstnud enda sirge parema käe umbes õla kõrgusele kõrvale, mis tähistab suunamärguannet paremale, s.o soovi sõita ringristmikult paremale jäävale Jaama tänavale.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb juhil, kelle sõiduki ehituses pole suunatulesid ette nähtud, anda paremsuunamärguandeks märku enda parema käega, tõstes parema käe kõrvale õla kõrgusele. Asjaolul, et M.K.ütlustest nähtuvalt võis jääda jalgratturi parema käega tehtud märguandest ka mulje, et samaaegselt võis jalgrattur püüda käega ka osundada talle ootamatult ette sõitnud autojuhile etteheidet, et „mida te teete“, ei oma asja lahendamise seisukohalt olulist tähtsust, kuna tunnistaja M.K.ütluste andmise ajal mitmel korral järgi tehtud jalgratturi parema käe märguandest nähtuvalt vastas see
Tunnistaja M.K.ütluste kohaselt fikseeris ta jalgratturile ette sõitnud ja sündmuskohalt lahkunud auto numbri ja teatas sellest häirekeskusesse. Tunnistaja M.K.ütluste(lk 8990; lk 83: allkirjaleht) kohaselt jääb see ringristmik Jaama tn juurde Prisma kaupluse lähedale, jalgratturil oli tume ratas, oranž riietus, rattur kandis peas kaitsekiivrit. M.K.ütluste kohaselt (lk 89-90; lk 83: allkirjaleht) oleks ringristmikul liikunud jalgrattur saanud sujuva liiklusvoona ringristmikult edasi Jaama tänavale sõita, kui sõiduauto ei oleks jalgratturile ristmikule ootamatult ette sõitnud. M.K.ütluste kohaselt oli jalgratturi kukkumise põhjuseks talle ootamatult ette sõitnud autost tehtud ümberpõige. Tunnistaja M.K.ütluste kohaselt ei sõitnud auto ringristmikule jalgratturile ette 90-kraadise nurgaga, mistõttu pidi ringristmikule jalgratturile ootamatult ette sõitnud autojuht nägema jalgratturi kukkumist (lk 89 pöördel all). Tunnistaja M.K.ütluste kohaselt (lk 89-90; lk 83: allkirjaleht) oli valge aeg, nähtavust piiravaid asjaolusid ei olnud ning kuna jalgratturil oli ratas jalgade külge kinnitatud, 10 siis sellist kukkumist pidi jalgratturile ringristmikule ette sõitnud autojuht nägema, vähemalt pidi ta seda nägema kõrvalistuja ukseklaasist. Tunnistaja M.K.ütlustest nähtuvalt ei olnud tal endal jalgratturi kukkumise nägemisega mingeid raskusi ja takistusi ning ta nägi jalgratturi kukkumist. Kohtu hinnangul on eelkajastatud tunnistaja M.K.ütlustestega veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud, et 24.09.2015.a ei esinenud mingeid asjaolusid, mis oleksid takistanud jalgartturile ringristmikule ootamatult ette sõitnud autojuhil nägemast tema eest kokkupõrke vältimiseks ümberpõike teinud jalgratturi kukkumist. Ka tunnistaja M.K.17.02.2016.a kohtuistungil Tartu linna kaardile tehtud tähistustest jalgratturi kukkumiskoha ja kukkumise ajal sõiduauto asukoha kohta (lk 45) ilmneb veenvalt, et jalgratturile ringristmikule ette sõitnud autojuhil polnud mingeid takistusi tema auto eest kokkupõrke vältimiseks ümberpõike teinud jalgratturi kukkumise nägemiseks. M.K.kaardile tehtud tähistuste kohaselt (lk 45) ei olnud tema ees ringristmikule välja sõitnud sõiduauto (ring) teega 90-kraadise nurga all risti, vaid asus ringristmikul ringteel juba peaaegu paralleelselt ringristmiku välimise raja suunavööndiga, olles auto esiosaga jõudnud ette jalgratturile, kes soovis sõita paremale Jaama tänavale, näidates sõiduauto eest möödudes ka sellekohast paremsuunamägruannet enda parema käega. Neil asjaoludel jäi tunnistaja M.K.ütlustest ning tema kaardile tehtud tähistustest nähtuvalt jalgratturi kukkumiskoht kahtlusteta autojuhi vabasse nägemisulatusse ning jalgratturi kukkumise märkamiseks ja nägemiseks ei olnud jalgratturile ette sõitnud autojuhil vaja teha mingeid erilisi pingutusi, kuna ringtee välimisel sõidurajal toimuv jäi seal liikuva sõiduautojuhi vaatevälja. Pealegi, kuna jalgratturil võis tunnistaja M.K.hinnangul olla sõidukiiruseks 40 km/h ja jalgratturil olid jalad kinnitataud jalgratta külge pedaalidele ning jalgrattur tegi kukkudes väga suure kaare, siis sellise hooga toimunud suurt kukkumist pidi ringristmikul pärisuunavööndiga peaaegu paralleelselt asunud ning pärisuunavööndisse jõudnud sõiduauto juht nägema ja see ei saanud talle märkamatuks jääda. Tunnistaja M.K.ütlustega (lk 89-90; lk 83: allkirjaleht) on tõendatud, et jalgrattur sai kukkumisel vigastada - tunnistaja ütluste kohaselt oli jalgratturil kulm lõhki. Tunnistaja M.K.ütlustega on kooskõlas tunnistaja S.S. ütlused (S.; lk 88-88 pöördel; lk 81: allkirjaleht). Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) oli ta avariipolitseinikuna 24.09.2015.a oma ametikohustusi täitmas, kui õhtupoole kella 16:53 ajal said väljakutse Räpina mnt – Rõõmu-Viira mnt ringristmikule, kus toimus liiklusõnnetus sõiduauto ja jalgratturi vahel ning sündmuskohale jõudes olid seal kiirabi auto ja tunnistaja (s.o M.K.) auto ning liikluses osalenud sõiduk oli sündmuskohalt ära sõitnud. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) oli jalgrattur suhteliselt katki, verine. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) andis juhtimiskeskus teisele patrullile ülesande, otsida üles ära sõitnud sõiduk ja seda ka tehti ning sõidukijuht toimetati sündmuskohale, kus tehti juhile indikaatorvahendiga ka alkoholikontroll, mis oli negatiivse tulemusega, ning sündmuskohal vaadati üle ka sinna kohale toimetatud autojuhi sõiduk. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) kogus ta sündmuskohal andmed, pani need kirja sündmuskoha vaatlusprotokolli. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) ei olnud tal sündmuskohale jõudes võimalik liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohti fikseerida, kuna jalgratturi jalgratas oli koos jalgratturiga juba kiirabiautos, jalgratturil oli näo piirkonnas verd, ning teist sõidukijuhti enam 11 sündmuskohal ei olnud, lahkunud sõiduauto juht otsiti üles teise patrulli poolt ja toimetati hiljem sündmuskohale tagasi. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) viidi kannatada saanud jalgrattur sündmuskohalt kiirabiautoga minema. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) oli jalgratturil maanteeratas ja vastav tihe liibuv riietus, mitte pühapäevasõitjale omane. Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt (lk 88-88 pöördel) ei teinud ta sündmuskohal jalgrattast pilte, kuna jalgrattur oli suhteliselt katki ja vajas abi ning jalgrattur toimetati koos kiirabiautos oleva rattaga sündmuskohalt minema. 17.02.2016.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja S.S. sündmuskoha vaatlusprotokolli kirja pandud andmete õigsust, s.h seda, et jalgrattal Scott olid sadul, käigu-ja pidurieebel, väliskumm ja tagavelg kahjustatud (lk 25) selle tulemusena, et D.E juhtimisel olnud sõiduauto Volkwagen Passat reg.märgiga XXX sõitis Jaama tn-Nõlvaku tn-Räpina mnt- Rõõmu-Viira mnt ringristmikule, mille tagajärjel pidi jalgrattur autost mööda põikama ning põike lõpus sõitis äärekivisse ning kukkus(lk 2525 pöördel). Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja L.S.ütlused (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht). Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt on ta jalgrattaga sõitnud 30 aastat ja tal on väga korrekte jalgratturi varustus ning 24.09.2015.a juhtunu oli tema elus esmakordne juhtum. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt liikus ta 2 nädalat tagasi ostetud maanteejalgrattaga ning kiiver peas Tartu linnas Räpina mnt-l kesklinna suunas, lõpetas treeningut ja soovis sõita mööda Jaama tänavat koju, kui Räpina mnt-lt ringristmikule jõudes keeras talle ringristmikule ette sõiduk ja sellest autost möödapõiget tehes ja oma trajektoorile tagasi jõudes kaotas tema juhtimisel olnud jalgratas tasakaalu ja juhitavuse, sõitis vastu äärekivi ja kukkus; ringristmikult tahtis sõita Jaama tänavale. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt ei olnud tema juhitud jalgrattal kokkupuudet talle ette sõitnud sõidukiga, väikseim vahe auto ja ratta vahel võis olla pool meetrit kuni meeter. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt ei oska ta öelda, kas ta käega talle ette sõitnud auto juhile midagi näitas, kuid üldiselt annab pööret tehes käemärke. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt oli tal jalgrattuririietuse ülemine osa hästimärgatavalt neoonoranžikas, õnnetus oli enne kella 5 ja väljas oli valge, sõitis uue maanteejalgarattaga, jalatsid olid kinnitatud pedaalidele, kukkumise tulemusena oli jalgrattal sadul katki, kriimustatud, kuna ratas lohises mööda asfalti, väliskumm oli katki, lõhki, see tuli ära vahetada; jalgrattast ülekuulamise päeval tehtud fotodel ongi kumm ära vahetatud, jalgratta tagavelg oli „kaheksas“, see viskas, seda parandanud ei ole; eebliga käiguvahetaja ja pidur asusid juhtraua küljes ja said viga kukkudes, kuna läksid vastu asfalti, kahjud on senini hüvitamata; politseihoones, kui käis ütlusi andmas, siis tehti ka fotod jalgrattast (vt fotosid lk 32-33); jalgrattale lasi kahjustuste kohta hinnangu anda Hawaii Expressil, s.o sealt, kuskohast ka selle jalgratta uuena ostis ja esitas selle hinnangu ka väärteotoimikusse. 17.02.2016.a kohtuistungil kinnitas L.S., et talle näidatud leheküljel 34 asuv Hawaii Expressi rattaremondi kalkulatsioon ongi see, millest ta rääkis ja mille esitas toimiku juurde. Tunnistaja L.S.ütlustega on kooskõlas Hawaii Expressi rattaremondi kalkulatsioon selle kohta, et L.S.le kuuluva jalgratta Scott CRl 20 (XXXX) remont läheb maksma 346.80€, koosnedes käigu-ja pidurieeblist 198€, sadulast 49€, väliskummist 19.90€, tagaveljest 19.10€, töörahast 60€. 12 Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt tuli tal ristmikule paremalt ootamatult ette keeranud sõidukist teha ümberpõike manööver samuti ootamatult. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt ei olnud tal jalgaratast juhtides kiirus suur, umbes 30 km/h, kuid kuna sõiduautost ümberpõike manööver tuli teha ootamatult, siis seetõttu kukkuski; kukkus enne Jaama tänavale maha keeramist, Jaama tänavale maha keeramiseni ei jõudnudki, enne seda kukkus. 17.02.2016.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja L.S.talle toimikus lk 45 asuvale kaardile tunnistaja M.K.tehtud tähistuste õigsust ristmikule sõitnud auto asukoha ja jalgratturi kukkumise koha kohta(vt lk 90 all tunnistaja L.S.ütlused). Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt oli ta toimunust šokis ja peapõrutuse saanud, õnnetust pealt näinud härra Kaudne peatas enda auto, tuli juurde ja kutsus kiirabi ning politsei. Tunnistaja L.S.ütluste (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) kohaselt sai ta Maarjamõisa haiglas kulmule mõned õmblused ning küünarnukid, põlved ja nägu olid marrastatud, käsi oli valus, mis on tal kui muusikul peamine töövahend; käest tehti pildid, luu katki ei olnud ja lasti koju, kuid öeldi, et lähema 72 tunni jooksul tööd mitte teha, et seisund võib halveneda; siiamaani määrib kukkumisel vigastada saanud vasakut kätt, kuna see annab siiamaani tunda. Tunnistaja L.S.ütlustega (lk 90 – 90 pöördel; lk 84: allkirjaleht) tal kukkumise tulemusena terviskahjustuste tekkimise kohta on kooskõlas ka 24.09.2015.a kiirabikaardilt(lk 2728) ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatiselt (lk 29) nähtuv. 24.09.2015.a kiirabikaardiga patsient L.S. tervisekahjustuste tuvastamise kohta(lk 2728) on tõendatud, et kiirabile teatati abi vajadusest 24.09.2015.a kella 16:49 ajal, väljasõidu korralduse sai kiirabi kell 16:51. Kiirabikaardiga(lk 27-28) on tõendatud, et kiirabi väljasõit tehti seoses liiklusõnnetusega, kus esialgse info kohaselt jalgrattur olevat saanud autolt löögi ja auto lahkus Prisma poole. Kiirabikaardilt (lk 27-28) nähtuvalt sõideti välja Jaama tänavale, kohta kus Jaama tänavalt saab keerata Prisma poole ning sündmuskohal osutus patsiendiks L.S., kes oli liiklusõnnetuses jalgrattur, kuna talle oli auto ette sõitnud, auto ei andnud jalgratturile teed ja patsient kukkus vastu äärekivi, jalgratturil oli kiiver peas. Kiirabikaardilt (lk 27-28) nähtuvalt olid patsiendil L.S.l parema kulmu kohal umbes 2 cm põrutushaav, servad irvakil, ülalõuapiirkonna turse ning paremal õlal, kaelal marrastused, küünarnukil marrastus, verejooks, paremal põlve piirkonnas marrastus umbes 3x5 cm, vasaku käe esimese sõrme piirkonna haav, marrastus, II sõrmel haav, marrastus. Kiirabikaardilt (lk 27-28) nähtuvalt hospitaliseeriti eeltoodud vigastustega patsient L.S.sundmuskohalt ning tal tuvastati raviasutuses mitut kehapiirkonda haaravad vigastused – pea piirkonnas põrutushaav, paremal rangluu piirkonna marrastus, parema küünarliigese põrutus ja marrastus, parema põlve piirkonna marrastus ja põrutus, vasaku labakäe esimese sõrme põrutus ja haav, teise sõrme marrastus, põrutus. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud jalgratturi L.S.traumapunkti saabumise kohta (lk 29) on tõendatud, et 24.09.2015.a 16:48 ajal Tartus, Jaama tänavale jääva Prisma ringi juures toimunud liiklusõnnetuses sai kergeid vigastusi jalgrattur L.S., kes oli kaine ning kellel tuvastati parema kulmu haav ning alalõua, parema rangluu, õla, küünarnuki, mõlema käelaba, põlve marrastused ja põrutused ning kellele määrati ambulatoorne ravi. 13 Eelkajastatud tõenditest nähtuvalt pole kohtul kahtlust selles, et jalgrattur L.S.sai 24.09.2015.a terviskahjustusi ja kandis jalgrattale tekkinud kahjustuste näol varalist kahju. Kukkudes maanteejalgrattaga vastu äärekivi sõites sõidukiiruselt 30-40 km/h asfaldile, on loogiline ja usutav, et uuele maanteejalgrattale tekkisid asfaldiga kokkupuutest, sellel libisemisest, kahjustused. Asjaolu, et kaugvaates jalgrattast tehtud fotodel ei ole selgelt näha kõiki kannatanu loetletud vigastusi, ei anna kohtule küllaldaselt põhjendatud alust kahelda selles, et asfaldile jalgrattaga 30-40 km/h sõidukiiruselt kukkumisel tekivad uuele, ainult paar nädalat vanale, jalgrattale kahjustused. Seoses asjaoludega, et 17.02.2016.a kohtuistungil avaldas tunnistaja L.S.esmalt, et talle ootamatult ette sõitnud autost ümberpõiget tehes ei olnud tal aega käega märku anda (lk 90 all) ning mõne aja pärast ütluste andmise lõpuosas avaldas, et ta ei oska öelda, kas ta käega midagi näitas talle ringristmikule ette keeranud autojuhile, kuid üldiselt ta annab pöörates käemärke (lk 90 pöördel keskel), peab kohus vajalikuks täheldada, et kuna L.S.sai jalgrattaga küllaltki suurelt kiiruselt (30-40 km/h) asfaldile kukkudes vigastusi, sealhulgas hulgaliselt põrutusi ning viga sai ka L.S.pea (lahtiste servadega kulmuhaav, ülalõualiigese piirkonnas turse), siis peab kohus selles olukorras põhjendatumaks lähtuda ringristmikul toimunut ohutult kauguselt pealt näinud tunnistaja M.K.ütlustest selle kohta, et jalgrattur andis talle ootamatult ette keeranud sõiduautost ümberpõiget tehes parema käega märguannet, mis M.K.poolt kohtuistungil järeletehtule vastab paremsuunamärguandele. Menetlusalune isik D.E keeldus kohtumenetluses ütluste andmisest. Menetlusaluse isiku D.E kohtuvälises menetluses omakäeliselt antud ütlustest (lk 37) ja nende ütluste juurde D.E omakäeliselt koostatud skeemist (lk 38) ning vastulausest (lk 41) nähtuvalt oli ta sõiduauto Volkwagen Passat reg märgiga XXX juhina igakülgselt teadlik kohustusest, anda Rõõmu-Viira maanteel asudes teed ringristmikul liikuvatele sõidukitele. Menetlusaluse isikuna omakäeliselt ütluste andmise ajal süüdistas menetlusalune isik D.E jalgratturit esmalt selles, et too näitas käega paremale Salu teele, s.o Rõõmu-Viira mnt-le, käega paremsuunamärguannet, kuid jalgrattur paremale ei pööranud, vaid jätkas ringristmikul sõitmist. D.E omakäeliselt antud ütlustest nähtuvalt heidab ta jalgratturile ette veel ka seda, et jalgrattur ei peatunud ringristmikul liikudes, vaid jätkas sõitmist, mistõttu pidi enda juhitud autoga järsult pidurdama, kuna oli vahepeal hakanud tasapisi ringristmikule sõitma. D.E ütluste kohaselt vehkis tema auto ette jõudnud jalgrattur käega, jätkates liikumist Jaama tn suunas (lk 37). Menetlusalune isik D.E avaldas ütluste andmisel omakäeliselt muuhulgas: „Kuna jalgrattur ei peatunud, vaid jätkas ringil sõitmist, siis järsult pidurdasin (vahepeal hakkasin tasapisi liikuma ringile).“ (lk 37 pöördel). Menetlusaluse (lk 37) ei nähtu, miks oleks isiku D.E omakäeliselt antud ütlustest pidanud ringristmikul liikuv jalgrattur oma jalgrattaga ringristmikul peatuma. Menetlusaluse isiku vastulauses mööndakse, et D.E võis sündmuskohal asjaoludest valesti aru saada ning seetõttu jalgratturile ette liikuda, eksimus võis muuhulgas tulla sellest, jalgrattur liikus pigem mootorsõidukitele omase kiirusega 30-40 km/h, mitte jalgrattureile omase kiirusega. Vastulauses teatatakse, et D.E soovib isiklikult jalgratturi ees vabandada ja tal on juhtunu pärast kahju. 14 Menetlusaluse isiku D.E ütlustest (lk 37) ja nende ütluste juurde (lk 38) ning vastulausest (lk 41) D.E omakäeliselt koostatud skeemist nähtub selgelt, et D.E sõitis tema juhtimisel olnud sõiduautoga ette ringristmikul liikunud jalgratturile, kes soovis ringristmikult suunduda Jaama tänavale. D.E kohtuvälises menetluses antud ütlusi selle kohta, et jalgrattur näitas käega paremsuunamärguannet Salu teele, s.o Rõõmu-Viira mnt-le, pööramiseks, ükski teine tõend, sealhulgas ka tunnistajate M.K.ning L.S.ütlused, ei kinnita, mistõttu hindab kohus selles osas D.E ütlused ebausaldusväärseteks. Pealegi puudub loogiline põhjendus, miks pidanuks näitama jalgrattur käega suunamärguannet ringristmikult paremale Rõõmu-Viira mnt-le pööramiseks, kui tal oli soov sõita pärast treeningut mööda Jaama tänavat koju (Pärna tn-le), kuhu ta oleks saanud Räpina mnt-lt tulles ringristmikult otse edasi Jaama tänavale sõites (mitte paremale Rõõmu-Viira mnt-le pöörates). Isegi kui lähtuda D.E ütlustest selle kohta, et jalgrattur näitas käega paremsuunamärguannet Salu teele, s.o Rõõmu-Viira mnt-le, pööramiseks, ei välistaks see D.E käitumise õigusvastasust, sest tal tuli enne kõrvalteelt peateele liikuma hakkamist olla kindel ja veenduda selles, et ta ühtegi ringristmikul liikujat ei hakkaks enda juhtimisel olnud sõiduautoga ringristmikule väljasõiduga takistama. Vastulause punktis 2.3 (lk 41 pöördel) on selgelt kajastatud menetlusaluse isiku teadlikuks olemine sellest, et D.E tuli jälgida ringteel liikuvaid sõudukeid ja neile teed anda. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul käitus D.E 24.09.2015.a ringristmikule jalgartturile ette sõites ja selle jalgratturile ootamatult ettesõitmise tulemusena jalgartturi kukkumise järgselt sündmuskohalt lahkumisel ettevaatamatult, hooletult KarS § 18 lg 3 tähenduses – tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks see olnud D.E-le välditav. Väärteoasjas puuduvad D.E käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. D.E käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et jalgrattur L.S.näitas talle ringristmikule ootamatult ette pööranud sõiduauto juhile selle sõiduki eesosast mööda põigates parema käega paremsuunamärguannet paremale Jaama tänavale pööramiseks.
lg 1 p 2 ja
lg 2 p 1 kohaselt oligi L.S.jalgratta juhina kohustatud seda tegema.
lg 1 p 2 kohaselt ei tohi jalgrattur sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal.
lg 2 p 1 kohaselt peab juht, kelle sõiduki ehituses pole suunatulesid ette nähtud, andma märku käega paremsuunamärguandeks, tõstes õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe, mida L.S.tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt ka tegi. Neil asjaoludel hindab kohus põhjendamatuteks menetlusaluse isiku ning tema kaitsja poolt esitatud etteheited jalgratta juhile L.S.le selle kohta, et jalgrattur paremsuunamärguande andmise ajal juhtis jalgratast ühe käega ning ei hoidnud kahe käega jalgratta juhtrauast kinni.
lg 1 p 2 ja
lg 2 p 1 nõuete järgimine oli jalgratast 24.09.2015.a juhtinud L.S.le kohustuslik. D.E tulnuks
Nõlvaku- Räpina mnt-Rõõmu-Viira mnt ringristmikku seistes veenduda enne enda 15 juhitud sõiduautoga ringristmikule sõitma hakkamist, et see on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid.
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist ning manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Ka asjaolu, et ringristmikul liikus jalgrattur sõidukiirusega 30-40 km/h, ei välista D.E käitumise õigusvastatust.
lg 2 kohaselt võib jalgrattur sõita sõidutee paremas ääres, kus jalgrattur tunnistaja M.K.ütluste kohaselt ka liikus.
Väärteoasjas on tuvastatud, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli nimetatud ringristmiku alal ja selle lähipiirkonnas 50 km/h (vt lk 25). Jalgratturi sõidukiirus ringristmikul jäi lubatu piiridesse. Ringristmikul oli teekate korras ja kuiv ning ilmastikuolud olid head ja tegemist oli valge ajaga (vt lk 25), mistõttu ei ole põhjendatud teha jalgratturile etteheiteid selle kohta, et tema sõidukiiruseks Räpina mnt-lt ringristmikule saabudes ja seal liikudes oli 30-40 km/h. Asjaolusid, mis eeldanuks väiksemal kiirusel jalgratturi ringristmikul liikumist, väärteoasjas ei ole tuvastatud. Neil asjaoludel ei ole kohtu hinnangul põhjendatud teha jalgratturile etteheiteid selle kohta, et ta sõidukiiruseks ringristmikul liikudes oli 30-40 km/h. Sõiduauto juhina lasus D.E
lg 1 alusel kohustus, olla tähelepanelik vähemkaitstud liikleja suhtes.
lg 1 sätestab juhi üldkohustuse, et juht peab olema tähelepanelik teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja nagu jalakäija, jalgrattur ja muu selline suhtes, vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud D.E kohtuvälises menetluses antud ütlustest (lk 37 pöördel) nähtuv ootus selles osas, et hoopiski ringristmikul liikuv jalgrattur pidanuks justkui tema juhitud sõiduauto ringristmikule jõudes peatuma ning sõiduautole teed andma. Tunnistajate M.K. S.S., L.S., sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning kiirabikaardiga on kogumis tõendatud, et Rõõmu-Viira mnt-lt ringristmikule sõita soovinud autojuhil D.E tulnuks Rõõmu-Viira mnt-l enne Jaama-Nõlvaku- Räpina mntRõõmu-Viira mnt ringristmikku seistes ja enne enda juhitud sõiduautoga ringristmikule sõitma hakkamist täita
lg 2,
lg 1 ning majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 § 7 p 3 nõuded, s.o täita märk 221 „Anna teed“ nõudeid, mis kohustab juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile.
lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma liikluskorraldusvahendi nõudest, milleks käesoleval juhul oli kohustus, täita liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõuet.
lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendi nõuetest, milleks käesoleval juhul oli nõue, järgida liiklusmärki 221 „Anna teed“. Ka
lg 1 ja
lg 1 alusel lasus sõiduauto juhil D.E kohustus, olla liikluses eriliselt tähelepanelik ja arvestada liiklusoludega, sealhulgas arvestada ringristmikul liikuva jalgratturiga ning anda jalgratturile ringristmikul liikumiseks teed.
lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalgratturit.
lõikes 1 sätestatu kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. 16 Ka
lõikes 2 sätestatu kohaselt lasus D.E kohustus, järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning ta lasus kohustus tagada liikluse sujuvus, vältimaks ohtu ja kahju tekkimist.
lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Mootorsõiduki juht D.E, jättes nõutekohaselt täitmata
lg 2,
lg 1 ning majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 § 7 p 3 nõuded, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – liiklusnõuete täitmata jätmisega teisele isikule varalise kahju ning ettevaatamatusest kerge tervisekahjustuse tekitamise. Mootorsõiduki juht D.E, jättes täitmata
lg 4 p 4 ja
lg 5 sätestatu, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – liiklusõnnetusest mitteteatamise.
lg 4 p 4 ja
lg 5 sätestatu kohaselt tohtinuks mootorsõiduki juht D.E politseid liiklusõnnetusest teavitamata jätmata liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda alles pärast seda kui liiklusõnnetuses osalenud juhid oleksid saavutanud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutava isiku osas ühise seisukoha, sealhulgas nimetanud varalise kahju tekitamises vastutava isiku. Lahkarvamuse korral ning kui isikud said liiklusõnnetuses vigastada, tuleb
lg 4,5 kohaselt liiklusõnnetusest koheselt teatada politseile ja tegutseda politseilt saadud korralduste järgi.
lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõude rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17 Lähtudes mootorsõiduki juhi D.E süü ulatusest – jättis teeliikluses hooletusest jalgratturi suhtes täitmata liikluskorraldusvahendi nõude „Anna teed“, millega põhjustas tema sõiduki eest ümber põiganud jalgratturi kukkumise ning sellega varalise kahju jalgratturile jalgratta kahjustamise näol ning kerged tervisekahjustused jalgratturile, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on avaldatud kahetsus, puuduvad kohtul D.E liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldaselt põhjendatud alused D.E-le mõistetud kõige kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi, muutmiseks ja karistuse vähendamiseks. Põhikaristusena
lg 1 alusel kohaldatud rahatrahv 35 trahviühikut on niigi juba miinimumi lähedane karistus. Põhjendatud alused niigi leebe karistuse veelgi vähendamiseks väärteoasjas puuduvad. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtuväline menetleja D.E suhtes kohaldanud ei ole. Lähtudes mootorsõiduki juhi D.E süü ulatusest – jättis teeliikluses hooletusest täitmata liiklusõnnetusest politseile teatamise nõude, millise nõude täitmata jätmine olnuks hoolikama ja tähelepanelikuma liiklemise korral D.E-le välditav, jättes huvi tundmata, kas ja milliseid kahjustusi ning vigastusi sai tema juhitud sõiduauto eest kokkupõrke vältimiseks ümber põiganud jalgrattur ning tema jalgratas, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on avaldatud kahetsus, puuduvad kohtul D.E liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldaselt põhjendatud alused D.E-le mõistetud kõige kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi, muutmiseks ja karistuse vähendamiseks. Põhikaristusena
lg 1 alusel kohaldatud rahatrahv 40 trahviühikut on niigi juba miinimumilähedane karistus. Põhjendatud alused niigi leebe karistuse veelgi vähendamiseks väärteoasjas puuduvad. KarS § 63 lg 3 alusel, kuna mõlemad väärteod on toime pandud erineval ajal, esmalt
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu ja seejärel
S § 63 lg 3 alusel määranud karistused mõlema väärteo eest eraldi. Kuna jalgratturil oli hulgaliselt vigastusi, sealhulgas põrutusi, ning ta ilmselgelt vajas kohest ja kiiret arstiabi (s.h lahtiste servadega verd jooksvate haavade õmblemist) ning tunnistaja M.K.kohale kutsutud kiirabi hindas jalgratturi vigastused selliseks, et need vajasid jalgratturi sündmuskohalt kaasa võtmist, talle raviasutuses arstiabi osutamist ja seal tema terviseseisundi kontrollimist, siis on kohtu hinnangul igati põhjendatult mõistetud liikluses äärmiselt hooletule ja liikluses jalgratturi kui nõrgema liikleja suhtes äärmiselt ükskõiksele autojuhile D.E-le suurem karistus
Lähtudes jalgratturile liiklusnõuete eiramisega põhjustatud kergete terviskahjustuste ulatuslikkusest, milliste tulemusena vajas jalgrattur sündmuskohalt raviasutusse toimetamist ja seal terviseseisundi kontrollimist ja talle abi osutamist, on kohtu hinnangul toimepandud väärtegude raskusest tulenevalt välistatud käesolevas väärteoasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Toimepandud väärtegude raskusest tulenevalt esineb kohtu hinnangul väärteoasjas ka avalik menetlushuvi. Pealegi on kahjud jalgrattale põhjustatud vigastuste näol senini jalgratturile 18 hüvitamata. Ka ei nähtunud kohtuistungil, et D.E oleks enda käitumise õigusvastasust soovinud tunnistada jalgratturile, kuigi tal selleks võimalus kohtuistungil tekkis. Kohtuistungil ei avaldanud D.E jalgratturi ees toimunu pärast kahetsust ning ka ei vabandanud tema ees. Kohtu hinnangul on väärteoasjas säilinud avalik menetlushuvi, s.h ka huvitatus sellest, et jalgratturile hulgaliselt terviskahjustusi põhjustanud juht saaks tema toimepandu eest karistada. Neil asjaoludel puuduvad kohtul küllaldaselt põhjendatud ning kaalukad alused väärteoasjas otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamiseks. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.