Obsah (4)

§ 156§ 155§ 123§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 414 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi J.M kaebus Politsei- j

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 156

lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Reimo Nõmme koostas menetlusalusele isikule J.M-ile 24.12.2015 väärteoprotokolli AB 1429636, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 24.12.2015 kell 13:48 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas №rtsu teel suunaga Lennuki tn poole. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 89 km/h + /- 3 km/h asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Mõõdetud seadmega Laser Cam 4 nr LE0053, taatlustunnistus nr TTRSS- 15/
2. Juhile on videosalvestust tutvustatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas menetlusalusele isikule J.M-ile 18.01.2016 otsuse, millest nähtub, et menetlusalune isik juhtis 24.12.2015 kell 13:48 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas Nortsu teel suunaga Lennuki tn poole. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 89 km/h + /- 3 km/h asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Mõõdetud seadmega Laser Cam 4 nr LE0053, taatlustunnistus nr TTRSS- 15/
4. Juhile on videosalvestust tutvustatud. Rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
5. 22.01.2016 esitas menetlusalune isik J.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi, kuid palus kohaldada rahatrahvi ja jätta talle juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt juhtimisõiguse ära võtmise korral kaotaks ta töökoha. Vastus
6. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku J.M kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole. 2
7. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar Key Paju leidis, et J.M on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.
8. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv samaliigiline liiklusrikkumine juba ees : 26.07.2015 LS § 227 lg 2 tunnustel. Milles määrati menetlusalusele isikule kiirmenetluse korras rahatrahviks 220 EUR. Rahatrahvi oli tal aega tasuda kuni 10.08.
9. Seisuga 18.01.2016 ei olnud menetlusalune isik temale määratud rahatrahvist tasunud sentigi. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt kaotas ta ära kiirmenetluse otsuse milles oli andmed kuhu rahatrahv tasuda. Kohusetundliku kodanikuna oleks ta aga pidanud huvi tundma, et politseist küsida uus otsus mille alusel siis oma rahatrahv tasuda. Menetlusalusele isikule saadeti 19.01.2016 väärteootsus 2590,15,005121 elektronposti teel. Alles seejärel, nähes, et karistuseks on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, tasus menetlusalune isik rahatrahvi.
10. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Antud juhul peame arvestama asjaoluga, et aruteldava väärteo toimepanemisel oli tal eelmise kiiruseületamise eest rahatrahv tasumata. Samuti ei esitanud menetlusalune isik vastulauset.
11. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja J.M kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 9.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et J.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 005121 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. 3
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja videosalvestusega.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku J.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste ja s.o kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku J.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks s.o kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega, mille kohaselt mõõdeti 24.12.2015 kell 13:48 J.M poolt juhitud sõiduauto xxxx, r/m xxxx kiiruseks 89 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratus oli + /- 3 km/h. Juhile tutvustati videosalvestust.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku J.M süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta Rakvere linnas №rtsu teel sõiduautot xxxx, r/m xxxx ja ületas sõidukiirust möödasõidul, kuna eesliikuv sõiduk sõitis alla lubatud sõidukiiruse.
4. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 2 alusel määrati J.M-ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
5. Kohus leiab, et J.M pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.M juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. J.M väide, et eesliikuv mootorsõiduk sõitis alla lubatud sõidukiiruse, kinnitab, et menetlusalune isik jälgis spidomeetrit ning ületas sõidukiirust tahtlikult. Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.
6. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
7. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – 4 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
8. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust sanktsiooni keskmises määras.
9. J.M-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 15, 005121, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus- Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on J.M karistanud 26.07.2015 LS § 227 lg 2 kohaselt rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses s.o. 220 eurot. Rahatrahv on tasutud 25.01.2016, so pool aastat pärast rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada J.M hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine avalikkuse huvides on ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.
10. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku J.M kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 005121 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5