← Eesti

1-06-12062/16

Obsah (4)§ 175§ 181§ 289§ 202

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009 Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06- 12062 Kohtukoosseis kohtunik Tiit Kullerk

§ 175

lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja M T menetluskulu riigituludesse järgmiselt: kaitsjale toimiku paljundamise kulu 121,00 krooni; sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 849, 60 (kaheksasada nelikümmend üheksa, 60 sh käibemaks 18%) krooni.

§ 181alusel jätta I K menetluskulud riigi kanda.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-06-12062, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 11 959,30 (üksteist tuhat üheksasada viiskümmend üheksa, 30 sh käibemaks 18%) krooni vandeadvokaat L. Nirgi poolt süüdistatav I K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 22.04.
  2. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantselei kaudu 07.05
  3. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul so hiljemalt 22.05.2009 . Kohtuotsuse põhiosa I Süüdistuse sisu M T süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul november-detsember 2003 xxx külas I K kuuluval xxx maaüksuse metsas eraldustel 4 ja 6 pani metsaomaniku I K volitusel, teadmisel ja nõusolekul vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, kusjuures raiega alustati juba enne xxx maaüksuse kinnistusse kandmist ja ilma metsateatiseta, olles ise ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes näitas ette raie kohad ja määras ära raieliigi, korraldas metsamaterjali 2

(4)väljaveo ning metsamaterjali müügi ning tellides OÜ M ainuomanikult P V metsa lõikuse, saates metsamaterjali välja vedama traktoristid A J ja A P ning laoplatsilt metsamaterjali äravedama autojuhi G R, andes viimasele ainult sõiduajal kasutamiseks fiktiivsed veoselehed, luues töömeestele teadmise, et teostatakse seaduslikku raiet. Lasi teostada xxx maaüksuse metsas eraldustel 4, 5 ja 6 ülepinnalise lageraie, lasi teha lubatust laiema ja lubatust suurema pindalaga lageraielangi, kusjuures lageraiel eraldustel 4,5 ja 6 ei peetud kinni lubatud liitumisajast, rikkudes sellega Metsaseaduse § 30 lg 5 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi tulundusmetsade majandamisel lageraielangi laius ületada 100 meetrit ja langi pindala 5 hektarit ning Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määruse nr.40“Metsakaitse eeskiri“ punkt 2 sätteid, mille kohaselt võib lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg ei ole möödunud, teha uue lageraie 100 meetri kaugusele raiesmikust või lagedaks raiutud alast ja Metsaseaduse § 13 lg 2 ,3 sätteid selles, et raiesmiku kõrvale võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Nimetatud Metsaseaduse sätteid rikkudes lasi eralduselt 4, kus arvestuslikult oleks võinud raiuda 306,5 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 1090,8 tm kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 405057.- krooni ja eralduselt 6, kus arvestuslikult oleks olnud lubatud raiuda 281,8 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 2166,5 tm kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 407102.- krooni. Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätteid rikkudes lasi jätta eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohad koristamata, millega tekitas keskkonnale kahju summas 4350.- krooni. Ebaseadusliku lageraiega ja raiekohtade koristamata jätmisega tekitas keskkonnale kahju kogusummas 816509.- krooni, s.o. summas, mis moodustab olulise kahju taksides, millised on kehtestatud kahju sissenõudmiseks Eesti Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ p 2 , 7, 8 ning Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 sätted. Seega M T, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M T süüdistatakse selles, et tema novembris 2003 xxx külas T S kuuluvalt xxx maaüksuse metsast eraldustelt 4 ja 6 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 731 kuuske, s.o. 380,7 tm metsamaterjali koguväärtusega 244661.- krooni, tekitades kannatanule suures ulatuses varalist kahju. Seega M T, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud suures ulatuses, pani toime KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I K süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul november-detsember 2003 xxx külas temale kuuluvas xxx maaüksuse metsas eraldustel 4 ja 6 pani vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, volitades M T organiseerima kasvava metsa raie, metsamaterjali väljaveo ja metsamaterjali realiseerimise, lubades M.T metsa ülestöötamisega alustada juba enne xxx maaüksuse kinnistusse kandmist ja lastes raiet alustada ilma metsateatiseta, lastes M.T organiseerida xxx maaüksuse metsas eraldustel 4,5 ja 6 ülepinnalise lageraie ning lubatust laiema ja lubatust suurema pindalaga lageraielangi, kusjuures raiel eraldustel 4,5 ja 6 ei peetud kinni lubatud liitumisajast, rikkudes sellega Metsaseaduse § 30 lg 5 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi tulundusmetsade majandamisel lageraielangi laius ületada 100 meetrit ja langi pindala 5 hektarit ning Keskkonnaministri 09.04.199.a. määruse nr. 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 2 sätteid, mille kohaselt võib lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale , mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg ei ole möödunud, teha uue lageraie 100 meetri kaugusele raiesmikust või lagedaks raiutud alast ja metsaseaduse § 13 lg 2, 3 sätteid selles, et raiesmiku kõrvale võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Nimetatud Metsaseaduse sätteid rikkudes lasi eralduselt 4, kus 3
(4)arvestuslikult oleks võinud raiuda 306,5 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 1090,8 tm kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 405057.- krooni ja eralduselt 6, kus arvestuslikult oleks olnud lubatud raiuda 281,8 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 2166,5 tm kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 407102.- krooni. Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr. 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätteid rikkudes lasi jätta eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohad koristamata, millega tekitas keskkonnale kahju summas 4350.- krooni. Ebaseadusliku lageraiega ja raiekohtade koristamata jätmisega tekitas keskkonnale kahju kogusummas 816509.- krooni, s.o. summas, mis moodustab olulise kahju taksides, millised on kehtestatud kahju sissenõudmiseks Eesti Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ p 2,7,8 ning Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 sätted. Seega I K, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas M.T ja I.K esitatud süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi. Kohtualustele esitatud süüdistus rajaneb Keskkonnainspektsiooni poolt kohtueelsel menetlusel tehtud avaldusel ja kahjuarvestusel. Keskkonnainspektsiooni 01.10.2007. a. kohtule esitatud avaldusest nähtub järgnev: Kohtuasjas nr 1-06-12062 (ebaseaduslik metsaraie end. xxx metsas) xxx Senine keskkonnale tekitatud kahju on xxx 816 509. - krooni. Uue a xxx tekitatud keskkonnakahju suurus 677 159. 139 350.- krooni. xxx kahju suurus summas 890. - ei muutu. xxx ja xxx kehtinud metsaseaduse (Metsaseadus RT I 1998, 113/114, 1872) 1 , RT I 2006, 30, 232) ning seniseid al. Keskkonnale tekitatud xxx metsas eraldustel 4, 5 ja 6 oli tekitatud ebaseadusliku raiega keskkonnale kahju, sest raiutud lageraielank oli lubatust laiem ning lubatust suurema pindalaga. Lisaks ei peetud lageraie varasemalt tehtud lageraieid. Ebaseadusliku raiega oli rikutud raie ajal kehtinud 1 Metsaseaduse1 geraielangi suurus ulatuda kuni 3 hektarini, kuni 100 meetri laiuse langi korral aga kuni 5 hektarini. Arvestades xxx hektarit ning langi laius ulatub kuni 300 meetrini. xxx pinnal lageraie tegemisega on rikutud kehtiva Metsaseaduse1 4
(4)raie tegemisel ei peetud kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest ja maksimaalsest lubatud suurusest, on eraldustel 4, 5 ja 6 tehtud raiega tekitatud keskkonnale kahju. ehtiva lageraielankide suurust, laiust ja paiknemist, saab paigutada eraldustele niiraietena kaks kolme hektari suurust lageraielanki. Seega paikneks eraldustel 4, 5 ja 6 kokku 6 hektari suurune ala, kus oleks lageraie tegemine lubatud, ning 2,7 hektari suurune ala, kus lageraie tegemine ei oleks lubatud. Kehtiva Metsaseaduse1 arvestatakse kahju
  1. arvestades on eraldustel 4, 5 ja 6 tekitatud 2,7 hektari ebaseadusliku lageraiega keskkonnale kahju 135
  2. - krooni. xxx
  3. nitatud 1 kahjus suurus. keskkonnakahju arvestus muutu kahjude arvestus xxx tekitatud keskkonnale kahju
  4. - krooni. onnale tekitatud ei muutu. Analoogselt ei Palutakse Keskkonnainspektsiooni kasuks süüdlastelt välja mõista ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju xxx maaüksuselt kogusummas 139
  5. - krooni ning xxx maaüksuselt summas
  6. - krooni. Ülalnimetatud seadusemuudatuste tõttu palus ka prokurör teha muudatused kohtualustele esitatud süüdistustes ja vähendada tsiviilhagi suurust. Kohus nõustub prokuröri seisukohtadega ja leiab, et sellised muudatused on võimalik teha kohtualustele uut süüdistust esitamata. Kohus ei leia, et tegemist oleks kaitseõiguse rikkumisega, esitatud süüdistuste kvalifikatsioon pole muutunud, esitatud tsiviilhagi on vähenenud, sisuline etteheide kohtualustele on jäänud endiseks- raielankide lubamatu suurus ja raiekohtade koristamata jätmine. Tegemist pole mingil moel üllatusliku olukorraga kohtualuste jaoks kuna uus Keskkonnainspektsiooni kahjuarvestus esitati juba 01.10.2007.a. ja see leidis põhjalikku käsitlemist 28.05.2008.a. kohtuistungil prokuröri ja Keskkonnainspektsiooni esindaja U L poolt. Esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi M.T ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul uurimisel keeldus ta ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 2003.aasta sügisel aitas I.K viimase palvel xxx külas maa erastamisel, erastamiseks maksis 190000 tuhat krooni maavalitsuse arvele, detsembris käis koos I.K keskkonnateenistuses, et võtta välja metsateatis, asju ajas keskkonnateenistuses I.K, kes pärast andis metsateatise tema kätte, 2003.a. oktoobris või novembris tellis ta T M metsakorralduskava xxx maaüksuse kohta makstes selle eest paar tuhat krooni. Esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi I.K ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul uurimisel keeldus ta ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustest nähtub, (kahtlustatavana ülekuulamisel 06.05.
  7. tl. 40-41) et tegi valda avalduse metsamaa erastamiseks, maaüksuse nimeks sai xxx kinnistusse sai see 2003.a. detsembri 5
(4)alguses, tegi oma tuttavale M.T enne kinnistusse saamist kirjaliku volituse maaüksusel metsa raiumiseks vastavalt raiepiletile, metsakonsulent V saadud raiepileti andis T kätte, kes pidi organiseerima metsa lõikuse, väljaveo ja metsamaterjali müügi ning maksma temale raha vastavalt lõigatud kogusele, konkreetsest rahasummast juttu polnud, metsas läks lõikuseks mõni päev enne maaüksuse kinnistusse saamist, ise ta metsas ei käinud usaldas T, paar päeva enne kinnistamist käis üksi metsas, seal kedagi polnud, raie oli osaliselt tehtud, tema arvates valikraie eraldiselt 4, kogust ja pindala ta öelda ei oska, kõik raiutud puud olid metsast välja veetud, osa olid virnastatud langi serval, ütleb, et see raie oli tehtud tema tellimisel ja teadmisel. Tema ütlustest nähtub veel, et suhtles selle lõikuse ajal T, viimane teatas, et metsas töö käib ja lubas peale metsamaterjali realiseerimist raha ära maksta, T ongi temale esimese metsalõikuse eest raha ära maksnud, maksis sularahas ja mitmel korral, maksmise aegu ja summat ei mäleta. Väidab, et metsateatise nr. 01457 on täitnud tema ja sellel on tema allkiri, täitis selle 15.12.2003.a. peale esimest metsalõikust kuna töö metsas pidi jätkuma, edaspidi ta metsas ei käinud, ei tea kui palju on metsa lõigatud, T pole talle öelnud, et oleks peale metsateatise täitmist metsa lõiganud. Kahtlustatava I.K vastastamisel tunnistaja M T 20.09.
  1. (tl. 46) antud ütlustes on I.K tunnistanud, et kui metsas käis ja pärast kellegi käest ka raiest kuulis, siis arvas, et seda teeb T kellega tal selle kohta suuline kokkulepe oli, kui ta aga T raie kohta küsis vastas viimane, et pole metsas käinud, mingit raha pole ta T saanud peale selle mis oli mõeldud maaüksuse väljaostmiseks. I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamisel 21.12.
  2. (tl.57) antud ütlustest nähtub, et xxx maaüksuse hind oli 194000 krooni ning endal tal seda raha polnud, tema tuttav, metsa ülestöötamisega tegelev M.T oli nõus talle raha laenama, T maksiski oma arvelt maavalitsusele 194000 krooni, nad leppisid kokku, et T töötab metsa üles, tema müüb materjali maha ja maksab raha T tagasi. Ta kinnitab, et metsateatise võttis välja 15.12.2003., ei mäleta milline raie ja millises koguses kirjas oli. Vastuoluliselt esimesel ülekuulamisel antud ütlustele väidab, et T ei jõudnudki midagi raiuda ja temal varastati metsamaterjal ära. Kinnitab, et T on maksnud üksnes erastamise eest 194000 krooni ja mingit sularaha ta T pole saanud. I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamisel 11.07.
  3. (tl.84) antud ütlustes on ta tunnistanud, et tema raiet organiseerinud ei ole, et algul ta arvas, et tema metsas lõikas T, kuid hiljem selgus, et T seda ei teinud ja materjal varastati ära, tema pole näinud T oma metsa lõikamas, ta ei tea kas T tellis xxx maaüksuse kohta metsakorralduskava, täpsustab, et kui käis keskkonnateenistuses metsateatist saamas siis oli seal üks mees kelle nime ta ei mäleta, ta ei mäleta kas see mees oli V selle mehega rääkis T. Keskkonnainspektsiooni 30.12.
  4. kontrollaktist nr. 274 nähtub, et xxx külas xxx maaüksuse ülevaatusel tuvastati ülepinnaline lageraie, raiejäätmed langil on tükeldamata ja koristamata. Eesti Ühispanga maksekorralduste ärakirjadest nähtub, et M.T on14.10.2003.a. tasunud Lääne-Viru Maavalitsusele 848.30 krooni xxx maaüksuse maa erastamise korraldamisega seotud kulude katteks ja 13.10.2003.a. 189810.00 EVP krooni xxx maaüksuse erastamise eest. Tunnistaja T.S, keskkonnateenistuse töötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb T kuna on ühe küla mehed. Tema ütlustest nähtub, et 2003 a. lõpul tuli keskkonnaametisse informatsioon, et T teeb T maaüksusel raiet, ta helistas T, viimane selgitas, et raha saamisega oli kiire ja oli unustanud metsateatise tuua. T.S tunnistab, et käis ka kohapeal ja nägi, et raiet oli tehtud kogust ei oska öelda, värsket raiet oli tehtud ka kõrvalasuval xxx maaüksusel, peale T helistamist toodi ka metsateatis kuhu ta tegi märkuse juba tehtud raie kohta, ta ei mäleta kas metsateatise tõi T või metsaametnik, ta ei mäleta ka seda kas I.K käis keskkonnateenistuses. 15.12.2003.a. registreeritud metsateatisest nr. 01457 nähtub, et I.K kuuluval xxx maaüksusel kavandatakse raietöid sealhulgas ka lageraiet kahel hektaril eraldisel 5, teatisel on ka märge, et eraldisel 5 on raie teostatud enne metsateatise esitamist. 6
(4)Tunnistaja T T, keskkonnakaitseinspektori kohtus antud ütluste kohaselt said nad Keskkonainspektsioonis ebaseaduslikust raidest xxx vallas xxx ja xxx maaüksustel teda 2003 aasta lõpus, maaüksustel oli tehtud lageraiet, raie oli värske ning maas oli veel ca 30 tm puid, mõlemal maaüksusel oli lõigatud harvesteriga, peale ebaseadusliku metsaraie avastamist koostas ta kontrollaktid koos lisadega. Tunnitaja Ü V ütluste kohaselt tellis M.T temalt 15.10.2003 metsamajanduskava xxx ja Xxx maaüksustele, metsas käis ta koos T kes näitas maaüksuste piirid ette, kava sai koostas ta ainult Xxx maaüksuse kohta kuna xxx maaüksuse kohta ei olnud talle esitatud kõiki vajalikke pabereid ,xxx maaüksuse kohta tellis T uue kava alles 2008.a.. Tunnistaja R G ütluste kohaselt töötas a 2003/2004 OÜ-s M harvesteri operaatorina ja tema ülemuseks oli P V. R.G kohtueelsel menetlusel ja kohtus

§ 289

lg 1 alusel avaldatud ütlustest nähtub, et 2003 aasta lõpus saatis P V teda tööle Tapa lennuvälja taga olevale langile, langi näitas ette P.V ja tegema pidi ta lageraiet, materjali võis koguseliselt tulla üle 1000 tm ja lõikasid nad umbes 10 päeva, ta nägi langil kohapeal ka M.T. Tunnistaja Ma R ütluste kohaselt töötas ta 2003.a. koos M. T OÜ-s M töödejuhatajana, T keegi tööülesandeid ei andnud, ta ise otsustas, millist tööd teha, OÜ M tegeles kõigi metsa puudutavate töödega. Tunnistaja A P kohtus antud ütlustest nähtub, et 2003.a. töötas ta OÜ-s M traktoristina, 2003/2004 võis teha tööd Tapa lennuvälja lähedal, sinna langile saatis teda M.R, langi näitas ette teine traktorist, kes seal langil töötas, langile jõudes oli metsas juba puid maha võetud töö kestis langil umbes üks nädal, oli tehtud lageraiet, metsas nägi M.T, nägi ka materjali äravedamist ja autojuhiks oli nende autojuht G. Tunnistaja A J kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta 2003.a. OÜ-s M traktoristina, 2003.a. novembrist kuni 2004.a. alguseni töötas ta Tapa lennuvälja taga oleval kahel langil, kuhu teda saatis M.R, langile juhatas teda M.T ning kohapeal andis korraldusi samuti T, hiljem ega varem pole ta Tapa lennuvälja taga kunagi metsa välja vedamas käinud ning rohkem ei ole tal T mingeid kokkupuuteid olnud, kõigepealt vedas ta väiksemalt langilt ja seejärel suuremalt langilt langetatud metsamaterjali umbes 500 meetri kaugusele laoplatsile, laoplatsilt raielanki näha ei olnud, metsa minnes oli metsas juba harvester ja kaks meest tegid sellega tööd, materjali aitas laoplatsile vedada ka teine traktorist A, need kaks lanki olid üsna ligistikku, harvester kuulus isikule hüüdnimega P, T käis metsas kohal üle päeva autojuhile veoselehti andmas, mingid paberid andis T talle traktorisse ka, kuid ta ei oska öelda, mis dokumendid need olid, kellele see mets kuulus, seda ta ei tea. Tunnistaja G R kohtus antud ütlustest nähtub, et 2003 a. aprillist kuni 2005.a. aprillini töötas ta OÜ-s M metsaveoautol, 2003.a. novembris ja detsembris käis materjali ära vedamas Tapa lennuvälja taga olevalt laoplatsilt, sinna saatis teda M.R öeldes, et mine T vedama, laoplatsil T ütles kuhu materjal vedada, palkide pealt oli näha, et lõigatud on harvesteriga. Ta tunnistab, et veoselehed andis talle T, tema poolt olid täidetud omaniku andmed, omanikuks oli märgitud OÜ M, veo lähtekohaks oli märgitud xxx küla, veoselehed, mis T andis olid ainult vedamise ajaks, materjali üleandmiseks vajalikke pabereid ei olnud, vedamist oli kindlasti üle 5 päeva. Tunnitaja P V, OÜ M ainuomaniku kohtus antud ütluste kohaselt tegi ta T tööd N külas xxx vallas lepingu alusel 2004.a. detsembris, 2003.a. ta T metsa lõiganud ei ole. P.V esitas kohtule Tööettevõtulepingu metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu koondamiseks. Lepingust nähtub, et selle on sõlminud M. T tellijana ja OÜ M täitjana 10.12.2004.a. raietööde tegemiseks xxx külas asukohaga 36115 (36115 on xxx maaüksuse endine registriosa number). Vastupidiselt kohtus antud ütlustele nähtub tema

§ 289lg 1 alusel kohtus avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, et 2003 .a. lõpus tellis T temalt metsa ülestöötamise 7

(4)teenust Tapa lennuvälja taga olevalt langilt, harvesteri peal töötas P.V ise ja R.G , T oli lõikuse ajal metsas. Kohtu arvates on KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu M.T tegevuses tõendamist leidnud OÜ M töötajate A.J, G.R ja A.P ütlustega, samuti OÜ M töölise R.G ja Keskkonnateenistuse töötaja T.S ütlustega, tema poolt keskkonnale tekitatud kahju on tõendatud Keskkonnainspektsiooni kirjas oleva kahjuarvestusega. A.J ütlustest nähtub, et ta töötas 2003.a. novembrist 2004.a. alguseni traktoristina metsa väljaveol Tapa lennuvälja taga kahel lähestikku paikneval raielangil, algul väiksemal, siis suuremal, samas töötas ka samuti M töötav traktorist A.P, kohapeal kontrollis töid M.T, varem ega hiljem pole ta selles piirkonnas töötanud. A.J analoogseid ütlusi on andnud OÜ M autojuht G.R ja traktorist A.P, R.G kinnitab, et lõikas 2003.a. lõpul Tapa lennuvälja taga harvesteriga metsa u 1000 tm, langi näitas ette P.V, langil nägi ka T. Raiekoha paiknemise skeemilt nähtub, et xxx ja xxx maaüksused paiknevad lähestikku ja asuvad lennuvälja lähedal, nähtub ka see, et xxx maaüksusel on väiksem raielank, Xxx maaüksusel suurem. M.T poolt Xxx maaüksusel raie läbiviimist tõendab ka tunnistaja T.S, kellele M.T seda telefonivestluses oli kinnitanud. Olukorras, kus M.T keeldus ütluste andmisest on T.S ütlused lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. I.K on andnud kohtueelsel menetlusel erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi mistõttu saab kohus lugeda usaldusväärseks vaid neid tema ütlusi, mis ka teiste tõenditega kokku langevad. Seetõttu peabki kohus tõesteks I.K eeluurimise algul antud ütlusi selle kohta, et M.T teda maa erastamisel aitas ning ka raiet teostas. Tunnistaja P.V on kohtueelsel menetlusel ja kohtus andnud erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi ja seetõttu ei saa kohus kõiki tema ütlusi usaldusväärseiks pidada. Kohus loeb usaldusväärseiks vaid tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kus ta tunnistab T tellimusel metsa ülestöötamise teenuse osutamist 2003.a. lõpul Tapa lennuvälja taga asuval langil kuna selles osas langevad tema ütlused kokku R.G ütlustega. P.V poolt kohtule esitatud tööettevõtulepingut 2004.a OÜ M poolt T tellimusel tehtavate tööde kohta ei pea kohus asjakohaseks või M. T õigustavaks tõendiks kuna sellise lepingu olemsolu ei välista P.V ja M.T koostööd ka 2003. aastal. Kohtul on kahtlused ka esitatud lepingu kui tõendi usaldusväärsuses üldse sest sellel on ilmse võltsimise tunnused. Lepingu esimesel leheküljel on osaliselt kustutatud trükitud tekst (p 1.1.), samal lehel p 1.2. on näha fragmendid kustutatud käsikirjalisest tekstist. P.V antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka seetõttu, et Viru Maakohtu 11.09.2008 määrusest nähtub, et

§ 202alusel on lõpetatud menetlus kriminaalasjas kus P.V ja M.T süüdistati 2003.a.

juunis-juulis ühiselt toime pandud metsamaterjali varguses KarS § 199 lg 2 p 6, 7 järgi. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et ebaseadusliku metsaraie Xxx maaüksusel organiseeris M.T. M.T on esitatud süüdistus kuriteo vahendlikus täideviimises. Vahendlik täideviimine eeldab, et teo faktilisi toimepanijaid kasutatakse ära, nad viiakse eksitusse või kasutatakse ära nende eksitus. Kohtu arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis viitaksid M.T poolt teo faktiliste toimepanijate- P.V, R.G, A.P, A.J ja G.R ärakasutamist. G.R ütlustest nähtub, et T poolt temale antud veoselehtede fiktiivsusest oli ta teadlik ja seega polnud tema puhul tegemist eksitusse viimisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et M.T oleks esitanud P.V või R.G võltsitud dokumente raie seaduslikkuse kohta. Dokumente raie seaduslikkuse kohta oleks aga vähemalt P.V OÜ M juhina pidanud kontrollima. Pole ka eluliselt usutav, et M.T oleks olnud vajadus luua valeettekujutus raie seaduslikkuse osas P.V, kellega ta alles mõni kuu varem oli koos toime pannud metsamaterjali varguse. Eelnevast järeldab kohus, et M.T tegevus tuleb ümber hinnata kaastäideviimiseks koos raie faktiliste teostajatega. Selline ümberhindamine on kohtu arvates kooskõlas Riigikohtu 8

(4)lahendis 3-1-1-108-06 esitatud seisukohtadega. Õiguslikke tagajärgi raie faktiliste täideviijate osas ei kaasne kuna süütegu on nende osas aegunud. Kohus leiab, et M.T olles metsateatise läbi teadlik raie Timustest, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks pani süüteokoosseisule vastavad teod toime eesmärgipäraselt, ta oli teadlik oma tegevuse õigusvastasusest ja saabuvast tagajärjest ning tegutses seega kavatsetult. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnuste esinemine I.K tegevuses pole kohtus tõendamist leidnud. I.K on esitatud süüdistus kuriteo vahendlikus täideviimises. Vahendlik täideviimine eeldab, et teo faktilisi toimepanijaid kasutatakse ära, nad viiakse eksitusse või kasutatakse ära nende eksitus. I.K esitatud süüdistusest ei nähtu keda I.K oleks ära kasutanud või eksitusse viinud. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et M. T ärakasutamine pole tõenäoline kuna viimane oli ebaseadusliku raie keskne isik ja oli kõigist asjaoludest teadlik, tema korraldas maa erastamist ja tasus selle eest, tema käes oli metsateatis, tema oli ka metsamajandamise kava tellija. Tõendatud pole ka asjaolu, et I.K oleks ära kasutanud või eksitusse viinud raie faktilisi teostajaid s.o. OÜ M ja OÜ M töötajaid, asjas puuduvad tõendid selle kohta, et I.K oleks nende inimestega üldse kokku puutunud või nende tegevusest teadlik olnud. I.K on kohtueelsel uurimisel andnud erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi ja seega saab neis ütlustes olevatest tõenditest usaldusväärseiks lugeda vaid neid, mis ka teiste tõendiallikate poolt kinnitust on leidnud. M.T, I.K ja tunnistaja T.S ütlustega loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et metsateatise registreerimist Xxx maaüksuse kohta korraldas T, et metsateatis jäi T kätte kes seega oli ka teadlik lubatud raiekogusest ja raieviisist. Puuduvad tõendid I.K poolsest aktiivsest tegevusest seoses Xxx maaüksusega või tema kokkulepetest M.T ebaseadusliku metsaraie korraldamiseks mistõttu kohus peab usaldusväärseks tema ütlusi, et ta usaldas M.T. Ta on küll öelnud, et Xxx maaüksusel tehtud raie on tehtud tema teadmisel ja tellimisel, kuid samas on ta öelnud ka seda, et käis metsas vaid ühe korra ajal mil metsaraiega oli juba algust tehtud ning ta ei tea kui palju tegelikult metsa raiutud on. Kohtu arvates oli I.K peale metsateatise M.T kätte andmist alus eeldada, et T tegutseb metsas vastavalt metsateatisele. Ajal mil ta metsas käis polnud raie Xxx maaüksusel veel võtnud ebaseadusliku raie mõõtu. Viimast asjaolu kinnitab ka tunnistaja T.S kes ütleb, et raiega alustamisel oli rikutud vormistusnõudeid, kuid kahju looduskeskkonnale veel tekitatud polnud. Eelnevast lähtudes ei saa kohtu arvates I.K tegevust käsitleda ka kuriteo toimepanemisena kaastäideviijana. Kõne alla tuleks omanikupoolse kontrolli teostamata jätmine ehk hoolsuskohustuse rikkumine I.K poolt, kuid sellisel juhul oleks tegemist ettevaatamatusega, KarS § 356 süüteokoosseis eeldab aga tahtlust. Kohtu arvates oli I.K alus tugineda usalduspõhimõttele kui ta jättis raie teostamise M.T hooleks keda ta teadis kui metsatöötlemisega tegelevat isikut ja kelle kätte ta andis metsateatise. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et I.K tegevuses puuduvad KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnused ja ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. M.T esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6 järgi. Esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi M.T ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul uurimisel keeldus ta ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 2003.a. suvel pöördus tema poole T S kes tahtis raha laenuks kuna soovis erastada maaüksust xxx külas, ta maksiski pangas maavalitsuse arvele 50000 kroonixxxmaaüksuse erastamise eest, T.S pidi temale 3 kuu pärast raha tagasi maksma, võis olla ka selline kokkulepe, et kui ta raha tagasi maksta ei saa, siis ta maksab metsaga s.t. tehtava raiega, u kolme kuu pärast maksis T.S talle raha tagasi. Kannatanu T.S kohtus antud ütlustest nähtub, et erastas xxx maaüksuse hinnaga 141700 krooni, erastamiseks laenas T talle 45000 EVP-d ja hiljem veel 5000 krooni, edasi tasus ise 9
(4)osamakse, oli suuline kokkulepe, et T aitab metsa teha ja tema tasub puudega, kirjalikku volikirja ei teinud, raie tegemise ajast juttu polnud, asjaajamise eest maksis T, ise käis metsas koos keskkonnainspektsiooni töötaja U.L alles siis, kui talle esitati pretensioon, et on lubanud T metsa teha. Ta väidab, et tehtud raiest sai teada uurija käest, varguse avaldust ta teinud pole tsiviilhagi esitanud pole, kinnitab, et kahju arvestuse tegi uurija, ise ta raiutud metsa väärtust ja kogust ei tea, kui ta T metsa tegemise kohta küsis, küsis viimane vastu, et miks ta arvab, et see oli tema. Ta kinnitab, et on siiani T võlgu, ta arvab, et 2003.a raiega xxx maaüksusel on temale kahju tekitatud väidab, et kui kahju tekitajaks on T, siis tal mingeid nõudmisi pole, kui aga keegi teine, siis nõuab kahju sisse. Tema ütlustest nähtub veel, et T tegi tema loal raiet ka 2004/2005 aastal. Tunnistaja R T, keskkonnateenistuse töötaja kohtus antud ütluste kohaselt on ta 02.08.2004.a. allkirjastanud metsateatise nr 3620400012 millega on lubatud lageraie T S kuuluval xxx maaüksuse eraldusel 2 xxx vallas, metsateatise tõi keskkonnateenistusse M.T. M.T kaitsja poolt kohtule esitatud KK füüsilise isiku väärteoprotokollist nr RV -5743 nähtub, et 2004.a. detsembris alustas M.T Tapa vallas xxx külas T.S kuuluva xxx maaüksuse eraldusel 2 raietöid ning kasvava metsa raie ja raiutud materjali kokku- ja väljaveo tellis M.T seni tuvastamata isikutelt. KK üldmenetluse otsusest nr RV5647 nähtub, et väärteomenetluse käigus on M.T, kui kasvava metsa raie korraldaja andnud teadlikult ja tahtlikult kogu raieprotsessi kohta ebatõeseid ja eksitavaid ütlusi, mistõttu on jäänud välja selgitamata tegelikult metsa raiet teostanud isikud või firmad. Kohus leiab, et M.T poolt 2003.a. lõpul xxx maaüksusel raie korraldamine sarnastel asjaoludel kõrvalasuva Xxx maaüksuse raiega on tõendatud tunnistaja A.J, OÜ M traktoristi ütlustega millistes ta kirjeldab metsamaterjali väljavedu M.T juhtimisel kahel lähestikku paikneval raielangil Tapa lennuvälja lähedal. Samas leiab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnuste esinemine M.T tegevuses pole kohtus tõendamist leidnud. Varguse süüteokoosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist, võõra valduse rikkumist ilma senise valdaja nõusolekuta. Nimetatud kuriteoepisoodi kohta T.S kuriteoavaldust pole esitanud, M.T vastu tal tsiviilnõuet pole, ta väidab, et kahju arvestas kokku uurija ajal mil ka sel maaüksusel kahtlustati looduskeskkonnale tekitatud kahju mis hiljem ära langes, et kahju on talle küll tekitatud, kuid selle suurust ta ei tea, et juhul kui raie xxx maaüksusel tegi T, siis tal nõuet pole. T.S ja M.T ütlused omavaheliste varaliste ja rahaliste suhete kohta on vastandlikud ja napid. Tõendatud on, et M. T aitas T.S maad erastada, abistas ka rahaliselt, T. S pidi tasuma võla lubades M.T tema metsa raiuda ja sellest raha tagasi saada. Tunnistaja R.T ütluste ja Keskkonnainspektsiooni väärteoprotokolli ja väärteootsusega on tõendatud see, et kokkuleppel T.S tegi M.T raiet xxx maaüksusel ka 2004.aastal, tunnistaja Ü.V ütlustega see, et veel 2008.a. tellis M.T metsakorralduskava xxx maaüksuse kohta. T.S ja M.T ütluste napisõnalisuse ja vastuolulisuse tõttu pole võimalik usaldusväärselt selgitada, kas M. T T.S antud 50000 krooni on T.S poolt tagasi makstud või mitte, samuti see millised kokkulepped ja varalised suhted nende vahel olid ja on. Vastuolude lahendamine on komplitseeritud kuna M.T keeldus kohtus ütlusi andmast ja T.S ütluste hindamisel tuleb silmas pidada, et kohtus on ta märkinud, et käis metsa vaatamas alles siis kui talle esitati pretensioon, et ta on lubanud M.T metsa lõigata. Eelnevast nähtub, et ütluste andmisel on ta olnud olukorras, kus pidi ennast õigustama. T.S ütluste sisu mõjutas ilmselt ka asjaolu, et temaga enamvähem sarnases olukorras olnud sama küla mehele I. K käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitati. Seega jääb lahendamata küsimus, kas M. T xxx maaüksusel raiet korraldades tegutses T.S nõusolekul või viimase tahte vastaselt. Lahendamata kahtlused tõlgendab kohus M.T kasuks ja leiab, et varguse objektiivse süüteokoosseisu tunnused tema tegevuses puuduvad ning ta tuleb süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi õigeks mõista. 10
(4)III Kohtu seisukoht karistuste osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.T karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Arvestades asjaolu, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, samuti suhteliselt suure tsiviilhagi olemasolu kriminaalasjas, pole otstarbekas M.T karistada rahalise karistusega ning teda tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra T. IV Tsiviilhagid Kohus nõustub Keskkonnainspektsiooni põhjendustega Xxx maaüksusel keskkonnale tekitatud kahju kohta. Metsaseaduse § 67 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel arvestatakse kahju 50000. - krooni iga hektari eest, mis ületab raiuda lubatud ala. Arvestades asjaolu, et M. T poolt on Xxx maaüksusel eraldustel 4, 5 ja 6 tehtud ebaseaduslikku lageraiet 2,7 hektaril on lageraiega keskkonnale tekitatud kahju suurus 135 000.00 krooni Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätete alusel kuulub hüvitamisele ka eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohtade koristamata jätmisega tekitatud kahju summas 4350.- krooni. Metsaseadus § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil - või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista M.T keskkonnale tekitatud kahju katteks 139350.00 krooni. Kuna M.T xxx maaüksusel toimepandu eest õigeks mõisteti, siis tuleb Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 890.00 krooni jätta läbi vaatamata. IV Menetluskulu

§ 175

lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb M T mõista välja menetluskulu riigituludesse järgmiselt: kaitsjale toimiku paljundamise kulu 121,00 krooni, sundraha 6525.00 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 849, 60 krooni.

§ 181alusel jätta I K menetluskulud riigi kanda. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige T. Kullerkupp kohtunik 11

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.