Obsah (12)

§ 221§ 239§ 242§ 38§ 88§ 33§ 35§ 58§ 7§ 50§ 201§ 207

4-17-2975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2975 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bret

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 242

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: xxx) Z.T Kodakondsus: määratlemata Aadress: xxxx E-post: xxxx Tel: xxxx Töökoht: OÜ xxxx Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi on 2 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Triinu Riigor Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Z.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,005072 osaliselt, s.t karistuse määra osas. 4-17-2975
6. Mõista Z.T-le

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut ehk 200 (kakssada) eurot.

1. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,005072 muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 2 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
3. KAEVATAV OTSUS 04.05.
4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv üldmenetluse otsuse (KVM tl 7, 8) väärteoasjas nr 2302,17,005072 Z.T suhtes. Otsusega karistati Z.T liiklusseaduse (edaspidi:

) § 242 lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 242

lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 221lg 1 järgi selle eest, et ta 11.04.2017.

a kell 14:42 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 16 juures ja Peterburi tee reguleeritud ülekäigurajal suunaga Suur-Paala tänava poole juhtis mootorsõidukit (Renault Master registreerimismärgiga xxxx), kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Isikut on varem karistatud sellise teo eest. Juhtis mootorsõidukit, kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale, foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Z.T sellise tegevusega

§ 38

lg-s 2,

§ 88

lg-s 1,

§ 33

lg-s 3 ja lg 11 p-s 1 ning

§ 35

lg-s 10 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 242

lg 1 (kahe erineva teo puhul),

§ 239

lg 2 ja

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. KAEBUS 26.05.
2. a on Z.T esitanud Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,005072

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi (kohtu tl 1-3).

Menetlusalune isik ei nõustunud temale esitatud väärteoetteheidetega ning 2 4-17-2975 selgitas juhtunu osas järgmist. Tema seisis xxxx parklas, kui politseinik xxxx tuli tema auto juurde ja lõi rusikaga vastu autot ning isevaldselt avas autoukse. Menetlusalune isik tunnistas, et ta unustas oma rahakoti koos dokumentidega tööle. Seda seletas ta ka politseiametnikule. xxxx kutsus ta politseiautosse, kus teised politseiametnikud süüdistasid teda veel teistes rikkumistes. Kohtuväline menetleja ei tutvunud liiklusjärelevalve teostamise käigus salvestatud heli- ja videosalvestusega. Samuti ei saanud menetlusalune isik enda sõnul politseilt seletust xxxx seadusvastase tegevuse kohta. 18.09.

1. a toimunud kohtuistungil täpsustas menetlusalune isik enda kaebust ning selgitas, et ta soovib kogu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, sest ta ei ole nõus esitatud etteheidetega (kohtu tl 20 pöördel).
2. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t vaid karistuse määra osas. 3.
3. Tõendid Kohtuvälises menetluses on tunnistajana üle kuulatud xxxx (KVM tl 3-3 pöördel) ning menetlusalune isik Z.T (KVM tl 4-4 pöördel). Mõlemad isikud kutsus kohus kohtuistungitele. 18.09.
4. a kohtuistungil andis ütlusi menetlusalune isik (kohtu tl 20 pöördel-21 pöördel) ning 19.10.
5. a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja xxxx (kohtu tl 3738 pöördel). Kuivõrd menetlusalust isikut Z.T ja tunnistajat Karin Mikku kuulati üle kohtumenetluses, siis ei saa kohus väärteoasjas lahendit tehes tugineda nende isikute kohtuvälises menetluses antud ütlustele, vaid ainult nende kohtus antud ütlustele. Ühtlasi saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvatele dokumentaalsetele tõenditele, mis kohtus avaldati ja uuriti. Nendeks on: isikusamasuse tuvastamise protokoll (KVM tl 2; kohtu tl 22), kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll (KVM tl 5; kohtu tl 22 pöördel), Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (KVM tl 6; kohtu tl 22 pöördel), Z.T karistusregistri väljavõte (KVM tl 9; kohtu tl 22 pöördel, 24) ning videosalvestus (asub eraldi ümbrikus CD-R plaadil; kohtu tl 21 pöördel22). 3.
6. Koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod 3.2.
7. Fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja ületamine keelava kollase tulega (

§ 221

lg 1) Objektiivne koosseis

§ 221

lg 1 kohaselt on karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine.

§ 35

lg 10 näeb ette, et kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.

§ 58

lg 3 näeb ette, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

§ 7

lg 1 p-de 3-5 kohaselt keelavad kollane ja punane tuli nii eraldiseisvalt kui ka korraga liikuda. Sealjuures on kollase tule osas märgitud

§ 7

lg 1 p-s 3, et peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu 3 4-17-2975 ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, siis tuleb samuti liikumist jätkata. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist (KVM tl 5) nähtub, et vanemliikluspolitseinik xxxx on 11.04.

1. a teostanud liiklusjärelevalvet Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 16 juures (paremal pool). Protokolli kohaselt on politseiametnik tuvastanud, et Peterburi tee reguleeritud ülekäigurajal on kell 14:42 liikumissuunaga Suur-Paala tänava poole toime pandud õigusrikkumine mootorsõidukiga Renault Master registreerimismärgiga xxxx, mille juht on olnud Z.T . Protokolli kohaselt on õigusrikkumine seisnenud selles, et Z.T juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal, kuigi liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Ühtlasi on protokolli kohaselt kasutatud järelevalve ajal video/helitehnikat. Väärteoasja materjalides olevast videost nähtub, et selles sõidusuunas, millele on suunatud kaamera, on enne valgusfoori 3 sõidurada, milles kõige parempoolsem on foori juures olevate liiklusmärkide kohaselt ühissõidukirada ning keskmine ja vasakpoolne on mõeldud teistele sõidukitele otsesõidukuks. Sealjuures nähtub videost, et peale valgusfoori natukene maad hiljem (peale ühissõidukipeatust) ühissõidukitele mõeldud
2. rada kaob ära, s.t sõidusuunas jääb liiklemiseks vaid 2 sõidurada. Videost nähtub selgelt, et tegemist on fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäigurajaga. Video kestvuse
3. sekundil hakkab fooris roheline tuli vilkuma. Video kestvuse
4. sekundil põleb fooris kollane tuli ning video
5. sekundil ületab fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja kollase tule põlemise ajal vasakpoolsel sõidurajal valge väikekaubik sinise veetilga disainiga kaubiku küljel ja tagaosas. Video
6. sekundil ületab kollase tule põledes ülekäiguraja veel ka keskmisel real sõitev pikem üleni valge kaubik. Peale seda on videost kuulda selgelt, kuidas politseiametnik annab info edasi, et kinni tuleb pidada valge Renault kaubik numbriga xxx, mis tuleb esimeses sõidureas. Arvestades, et peale ühissõiduki peatust muutus 3-sõidurajaga tee 2-sõidurajaga teeks, leiab kohus, et politseiametnik andis korralduse oma kolleegidele kinni pidada pikem valge kaubik, mis ületas fooriga reguleeritud ülekäiguraja viimasena ehk video
7. sekundil. Videot peatades täpselt sel hetkel, mil valge pikk kaubik on vahetult stoppjoone ees (video
8. sekund), nähtub, et selle kaubiku registreerimismärgi number on xxx ja ka viimane täht x, mis kinnitab samuti videolt kuuldavat korraldust, et kinni tuleb pidada just valge pikem kaubik, mis ületas ülekäiguraja kahest kaubikust hiljem. Ka kohtuistungil videot uurides tuvastas kohus, et valge pikema kaubiku number on xxxx (kohtu tl 21 pöördel). Video kohaselt süttib fooris punane tuli vahetult peale seda, kui valge pikk kaubik on ületanud ülekäiguraja (video
9. sekund). Sealjuures ei olnud valget pikka kaubikut isegi mitte kaamera vaateväljas hetkel, mil fooris süttis kollane tuli (
10. sekundil). Seega ei süttinud keelav kollane foorituli hetkel, mil valge pikk kaubik registreerimismärgiga xxxx oli ülekäigurajal, vaid sel hetkel ei olnud antud sõiduk isegi mitte jõudnud ülekäigurajani, mistõttu ei tohtinud antud sõiduk liikumist jätkata peale kollase fooritule süttimist ega ületada ülekäigurada keelava fooritulega. Ehk ei esine olukorda, kus ülekäiguraja ületamine kollase tulega oleks õigustatud

§ 7lg 1 p 3 alusel.

Lisaks nähtub videost, et peale kahe valge kaubiku poolt ülekäiguraja ületamist ja sõidukitele punase tule süttimist ning ajal, kui jalakäijad ületavad juba sõiduteed, ei sõitnud vahetult kaubiku numbriga xxxx taga. Seega ei oleks Z.T poolt ka järsk pidurdamine endaga kaasa toonud liiklusohtlikku olukorda, mistõttu oli tal võimalik mootorsõiduk peatada liiklust ohustamata, sest vahetult tema taga ei sõitnud mitte ühtegi teist sõidukit. Ehk ei esinenud ka teist olukorda, mil oleks olnud lubatud ületada ülekäigurada kollase tulega tuginedes

§ 7lg 1 p-le 3.

Lisaks märgib kohus, et

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sealjuures peab 4 4-17-2975 juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Valgusfoor on selliseks õiguslikuks takistuse, mille puhul rohelise tule asendumine kollasega ja hiljem punasega on juhile ettenähtav. Foorile lähenedes peab sõidukijuht olema valmis igal hetkel fooritule muutumisele reageerima ja vajadusel peatuma. Menetlusalune isik Z.T tunnistas, et juhtis väärteoprotokollis etteheidetud ajal valget värvi sõidukit Renault Master (kohtu tl 21). Menetlusaluse isiku sõnul sõitis ta ristmikule rohelise tulega ning seisis keset ristmikku ja lasi mööda teisi autosid ning kohe peale ristmikku oli parklas (kohtu tl 21). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ülekäiguraja ületamise kohta foori rohelise tulega on lükatud täielikult ümber nii kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli kui ka videosalvestusega. Sealjuures ei nähtu videolt, et peale kollase tulega ülekäiguraja ületamist oleks menetlusalune isik sellel ajal või peale seda ristmikul seisnud või lasknud endast mööda teisi sõidukeid. Vastupidi – video kohaselt sõidab isik ilma peatumata üle ülekäiguraja ning temale ei järgne mitte ühtegi teist sõidukit. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd menetlusalune isik peeti kinni rikkumise toimepanemise kohast hiljem, siis võis menetlusalune isik ajada ütlusi andes segamini rikkumise toimepanemise koha ning kinnipidamise koha. Ehk Z.T võis tõepoolest peale Peterburi tee 16 juures jalakäijate ülekäiguraja ületamist foori kollase tulega, ületada mõne järgneva foori rohelise tulega, kuid see ei mõjuta mitte mingil viisil tema poolt varem, s.t Peterburi tee 16 juures, toimepandud rikkumist. Seda, et Z.T ajab segamini (ka peale kohtuistungil Peterburitee 16 ülekäiguraja juurest tehtud video vaatamist) rikkumise toimepanemise koha ning enda kinnipidamise koha, kinnitavad tunnistaja xxxx ütlused (kohtu tl 37 pöördel). Nimelt kirjeldas tunnistaja xxxx, et nad tegid Peterburi teel eriülesannet, mis tähendab, et üks inimene filmib rikkumist ja teises kohas võetakse sõiduk maha. Ühel hetkel tuligi valget värvi kaubik/buss Renault Master, mis rikkus Peterburi teel foori keelavat kollast tuld, järgmise foori juurde, kus ta jäi seisma. Tunnistaja oli peataja rollis, s.t kui sõiduk oleks tema juurde tulnud, siis oleks ta sõiduki peatanud ja parklasse suunanud, kus menetlejad oleksid siis isiku üle võtnud. Valge kaubik seisis siis selle järgmise foori juures ning keeras sealt kohe ära paremale ja tuli paralleelselt Peterburi teega nende (s.t tunnistaja ja menetlejate) suunas. Tunnistaja kõndis talle vastu ja püüdis sõidukit peatada ning parklasse suunata. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Z.T juhtis 11.04.

1. a kell 14:42 mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga xxxx ning ületas foori keelava kollase tule ajal jalakäijate ülekäiguraja. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.T pani antud väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kirjeldab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Z.T ei ole kollase tulega ülekäiguraja ületamise kohta kohtus selgitusi andnud, vaid on leidnud, et tema ületas ülekäiguraja rohelise tulega. Samas leidis kohus eelnevalt, et tegelikult räägib Z.T rikkumise toimepanemise kohale järgnevast foorist. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvat arvestades leiab kohus, et Z.T ületas 5 4-17-2975 Peterburi tee 16 juures fooriga reguleeritud ülekäigurada kollase tulega kavatsetult. Nimelt nähtub videosalvestuselt, et fooris hakkab roheline tuli vilkuma juba video
2. sekundil ning
3. sekundil süttis kollane tuli. Seega nähes fooris rohelist tuld vilkumas, peab sõidukijuht koheselt alustama sõiduki peatamisega, et foori ees seisma jääda. Video kohaselt ületas Z.T ülekäiguraja video
4. sekundil. Ehk rohelise tule vilkuma hakkamisest kuni Z.T poolt ülekäigurajani jõudmiseks kulus 4 sekundit. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik nägema selle aja jooksul fooris muutunud tuld ning oleks jõudnud selle aja jooksul ka adekvaatselt fooritule vahetumisele reageerida ehk sõiduk peatada ülekäiguraja ees. Samas ei nähtu videost, et Z.T oleks isegi kiirust vähendanud. Video kohaselt on hinnatav, et sõiduki kiirus enne ülekäiguraja ületamist ning peale seda jäi muutumatuks. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega enda juhitud sõiduki peatamiseks, kuid Z.T seda ei teinud, vaid jätkas liikumist tavalisel kiirusel. Selline käitumine saab olla vaid sõidukijuhi teadlik valik/otsus. Seega ületas Z.T teadlikult ülekäiguraja keelava kollase fooritulega. Sama liikumiskiirusega sõitmise jätkamine ning 4 sekundit reageerimisaja olemasolu viitab omakorda sellele, et Z.T ei soovinudki keelava tule süttides sõidukit peatada, vaid ilma peatumata oma teekonda jätkata. Seega pidas Z.T ka võimalikuks, et selleks ajaks, kui ta jõuab ülekäigurajani, on fooris süttinud juba keelav tuli ning kui ta ei ole varasemalt alustanud pidurdamist, siis ületab ta ülekäiguraja keelava tulega, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Z.T ületas fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäigukoha keelava kollase fooritulega kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Seega on Z.T täitnud

§ 221lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

3.2.2. Korduv turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine (

§ 239

lg 2) Objektiivne koosseis

§ 239

lg 2 kohaselt on karistatav turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi või sõitja poolt, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest.

§ 33

lg 3 näeb ette, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmist kajastavad väärteoasjas vaid kaks tõendit – tunnistaja Karin Miku ning menetlusaluse isiku Z.T ütlused. Sealjuures kõige objektiivsem tõend, mis on väärteoasjas kogutud - videosalvestus – antud rikkumist ei kajasta, kuivõrd kaamera on sellise vaatenurgaga, kus on näha vaid mööduvate sõidukite juhi kõrvalistujapoolset külge ning tagumist osa. Ehk Z.T juhitud sõiduki puhul nähtub videolt läbi kõrvalistujapoolse akna vaid kõrvalistuja koht (mis oli tühi), kuid mitte juhipoolne külg ega sõidukijuht. Tunnistaja xxxx andis kohtus ütlusi (kohtu tl 37 pöördel-38), mille kohaselt peatas ta valget värvi sõiduki Renault Master põhjusel, et raadio teel anti talle teada, et isik oli rikkunud kollast foorituld. Enne sõiduki peatamist nägi ta aga veel ise lisaks, et sõidukijuhil ei ole turvavööd ka peal. Tunnistaja selgitas, et ta nägi juhi poolt turvavööta sõitmist 20-25 meetri kauguselt alates foorist, kus isik keeras Peterburi teelt paremale väiksele tänavale ja seejärel parklasse ning sõiduk liikus tema suunas, s.t talle vastu. Tunnistaja sõnul selgitas ta peale peatamist isikule tema rikkumisi, sh turvavööta sõitmist ning suunas isiku edasi menetlejate juurde, kes temaga edasi tegelesid. Sealjuures ei olnud sõidukijuhil ka peatamise hetkel turvavööd peal. Menetlusalune isik Z.T andis kohtus aga ütlusi, mille kohaselt oli tal sõidu ajal turvavöö peal (kohtu tl 21). Turvavöö oli ta kinnitanud enne sõitma hakkamist ning avanud siis, kui peatus (kohtu tl 21). Turvavöö oli lahti juba sel hetkel, kui politseiametnik autoukse avas (kohtu tl 21). 6 4-17-2975 Seega nähtub eeltoodust, et tunnistaja sõnul ei olnud menetlusalusel isikul sõidu ajal foori juurest kuni kinnipidamiseni turvavööd peal, kuid menetlusaluse isiku sõnul oli tal sõidu ajal turvavöö peal ning ta avas selle alles siis, kui ta oli juba peatunud. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist n-ö sõna-sõna vastu olukorraga, kus peaks in dubio pro reo põhimõtte tõttu muude tõendite puudumise korral tõlgendama olukorda menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetluse antud väärteoetteheites lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimelt leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused turvavöö kasutamise osas on ebausaldusväärsed ning tuleb jätta tõendikogumist välja. Esmalt nähtub tunnistaja xxxx ütlustest, et temale menetlusalune isik tunnistas ilma turvavööta sõitmist, kuid lõplikku tulemust ta ei tea, sest ta suunas menetlusaluse isiku kohe peale rikkumiste isikule tutvustamist edasi menetlejate juurde (kohtu tl 37 pöördel). Sealjuures ei küsinud tunnistaja menetlusaluselt isikult, kas ta tunnistab rikkumiste toimepanemist, vaid ainult selgitas, milles rikkumised seisnesid (kohtu tl 37 pöördel). Samas kohtumenetluses (ja ka kohtuvälises menetluses menetleja poole üle kuulamisel) Z.T turvavööta sõitmist ei tunnistanud (kohtu tl 21; KVM tl 4 pöördel). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et tunnistajal ei ole põhjust anda menetlusalust isikut süüstavaid ütlusi, kuivõrd tema väärteoasja ei menetlenud, vaid ainult peatas isiku ning selle käigus märkas veel täiendavaid rikkumisi, sh turvavööta sõitmist. Sealjuures nägi tunnistaja toimunut pealt 20-25 meetri kauguselt ning menetlusalune isik ei pannud alguses tähelegi politseiametnikku ega tema peatumismärguannet. Muid kokkupuuteid selle väärteoasja väliselt ei ole tunnistajal menetlusaluse isikuga olnud (kohtu tl 37). Samas on menetlusalune isik varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Nimelt on Z.T praegusel hetkel kaks kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusrikkumiste, sealhulgas ka

§ 239

lg 1 p 1 eest ehk sõidukijuhi poolt sõidukijuhti turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest (KVM tl 9-9 pöördel; kohtu tl 24). Seega on põhjendatult alust arvata, et menetlusalune isik on huvitatud sellest, et teda ei karistataks praegusel juhul taaskord väärteokorras. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et menetlusalune isik ei peatunud koheselt märguande peale, vaid tema tähelepanu saamiseks oli tunnistaja sunnitud auto poole liikuma ning lisaks ka autole koputama (vt kohtu tl 37 pöördel-38). Samuti tundus tunnistajale, et menetlusalune isik püüdiski foori juurest kohe paremale keerates vältida politseini jõudmist (vt kohtu tl 37 pöördel-38). Lisaks eeltoodule leiab kohus, et menetlusaluse isiku äärmiselt negatiivset ja üleolevat suhtumist politseisse väljendab ka tema poolt 18.09.

1. a kohtuistungil öeldu: Selleks, et tõde välja selgitada, ma leian, et ma ei ole süüdi, räägin tõtt, taotlen tunnistaja vahetut ülekuulamist kohtuistungil, rusikaga peksis vastu autot, hakkas minu peale karjuma, olgu tal hea meel, et mul ei ole aega teda kohtusse anda /…/ (kohtu tl 22 pöördel). Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed, vaid on ennastõigustavad, mistõttu jätab kohus tema ütlused turvavöö kasutamise osas tõendikogumist välja. Seega tugineb kohus turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise puhul vaid tunnistaja xxxx ütlustele, millega on tõendamist leidnud menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine ehk see, et Z.T ei kasutanud üldse turvavööd. Z.T karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna 19.05.
2. a otsusega väärteoasjas nr 231513004252 karistatud

§ 239

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (KVM tl 9 pöördel; kohtu tl 24). Antud karistus oli väärteo toimepanemise ajal 11.04.2017. a ning on ka käesoleva kohtuotsuse tegemise hetke seisuga kehtiv karistus. Seega on Z.T varem karistatud samuti sõidukijuhina turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, mistõttu on tõendamist leidnud, et Z.T on pannud toime

§ 239

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk juhtinud mootorsõidukit turvavööta, olles varem sellise teo eest karistatud. Subjektiivne koosseis 7 4-17-2975 Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.T pani ka antud väärteo toime kavatsetult. Iga isik tunneb seda, kas tal on turvavöö kinnitatud või mitte. Seega ei ole võimalik turvavööd kuidagi kogemata unustada peale panemast/kinnitamast. Sealjuures on üldteada, et turvavöö peab olema kinnitatud nii sõidukijuhil kui reisijatel ning seaduse kohaselt esinevad erandid näiteks jääteel sõitmise olukorras või juhul, kui arsti ettekirjutuse kohaselt on turvavarustuse kasutamine isikule vastunäidustatud. Veelgi enam, Z.T peab sõidukijuhina, kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks riikliku teooria- ja sõidueksami teadma, et

§ 33

lg 2 p 6 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Samuti on Z.T teadlik sellest, et teda on varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest. Seega sõitis Z.T teadlikult ning eesmärgipäraselt ilma turvavööd kinnitamata, kuigi see on kohustuslik ning teda on antud rikkumise toimepanemise eest ka varem karistatud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Z.T juhtis 11.04.2017. a kell 14:42 mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga xxxx, olles jätnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata ning ühtlasi olles varasemalt sellise teo eest karistatud. 3.2.3. Mobiiltelefoni kasutamine ja käes hoidmine ilma käsi vabaks jätva vahendita (

§ 242

lg 1) Objektiivne koosseis Z.T-le heidetakse väärteoprotokollis nr 20170411438302 ette lisaks ülaltoodud rikkumistele ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit ning kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, hoides sõiduki liikumise ajal telefoni käes. Väärteoprotokolli kohaselt sisustatakse Z.T-le antud

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist

§ 33

lg 11 p-s 1 sätestatud nõude rikkumisega.

§ 33

lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Eelnevalt nimetatud

§-des ei ole sätestatud vastutust sõidu ajal telefoni kasutamise eest ilma käsi vabaks jätva vahendita või telefoni käes hoidmise eest. Seega vastutab isik sõidu ajal telefoni kasutamise eest ilma käsi vabaks jätva vahendita või telefoni käes hoidmise eest

§ 242lg 1 alusel.

Sarnaselt turvavöö rikkumisele on ka selle teo puhul ainsateks tõenditeks tunnistaja Karin Miku ning menetlusaluse isiku Z.T ütlused. Tunnistaja xxxx andis kohtus ütlusi (kohtu tl 37 pöördel-38), mille kohaselt peatas ta valget värvi sõiduki Renault Master põhjusel, et raadio teel anti talle teada, et isik oli rikkunud kollast foorituld. Enne sõiduki peatamist nägi ta aga veel ise lisaks, et sõidukijuht räägib ka telefoniga. Tunnistaja selgitas, et ta nägi juhti sõitmas ja telefoniga rääkimas endast 20-25 meetri kauguselt alates foorist, kus isik keeras Peterburi teelt paremale väiksele tänavale ja seejärel parklasse ning sõiduk liikus tema suunas, s.t talle vastu. Sealjuures märkis tunnistaja, et menetlusalune isik lihtsalt sõitis ja rääkis telefoniga ning ei pannud tunnistajat isegi mitte tähele. Alles siis kui menetlusalune isik auto peatas, pani ta ka telefoni ära. Lisaks tunnistas kohtus tunnistaja menetlusaluse isiku küsimusele vastates, et ta tõepoolest koputas menetlusaluse isiku autole, aga tegi seda just seepärast, et menetlusalune isik rääkis telefoniga ja ta lihtsalt ei vaadanud tunnistaja poolegi ja tunnistaja antud peatumismärguande peale ning tunnistaja pidi enda sõnul kuidagi peatumiskohustusest märku andma juhile, sest viimane sõitis temast mööda. 8 4-17-2975 Mobiiltelefoni kasutamise kohta on menetlusalune isik Z.T andnud 18.09.

1. a kohtuistungil järgmisi ütlusi (kohtu tl 20 pöördel): Sel momendil, siis kui minu poole pöördus politseiametnik, mina seisin parkla territooriumil, mitte kuskile ei liikunud. Ma just helistasin, peale seda ma pidin autost välja minema poodi. Minu sõidu eesmärgiks see oligi ja mitte kuskile ei liikunud, ma rääkisin telefoniga, see on kõik. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimisele on Z.T vastanud, et ta võttis telefoni kätte parkla territooriumil ja sel hetkel auto seisis (kohtu tl 21). Menetlusalune isik selgitas lisaks, et tema mäletamist mööda helistas tema ise välja, see oli tööasjus ning ta rääkis juba telefoniga, kui politseiametnik tema juurde tuli (kohtu tl 21). Menetlusalune isik oli kindel, et ta telefoniga sõidu ajal ei rääkinud (kohtu tl 21). Kohtule vastuseks selgitas menetlusalune isik, et tema autol ei ole käed vaba helistamise süsteemi (kohtu tl 21-21 pöördel). Samas kohtuvaidlustes, mis toimusid 19.10.
2. a on Z.T muutnud mõnevõrra enda versiooni juhtunust öeldes, et ta peatus parkimisplatsil, siis sai kõne ja rääkis telefoniga ajal, kui auto seisis (kohtu tl 38 pöördel). Ehk kuu aega varem toimunud istungil väitis menetlusalune isik, et tema helistas ise kellelegi, kuid kohtuvaidlustes väitis, et talle helistati ja ta võttis kõne vastu. Lisaks sõnas menetlusalune isik kohtuvaidlustes talle antud repliigiõiguses järgmist: Edasi tahaksin öelda, politsei esindaja rääkis siin, et mina rääkisin telefoniga ja rikkusin liiklusnõudeid, tahan öelda, et ma väga tähelepanelikult jälgin teiste juhtide olukorda turvalisuse suhtes ja kui mul on vaja rääkida telefoni teel liiklusolukorras, siis seda just töö asjades ja ma pidin võtma telefoni vastu (kohtu tl 39). Seega nähtub eeltoodust, et menetlusalune isik on ainuüksi kohtumenetluse kestel andnud vasturääkivaid ütlusi – kord kategooriliselt eitanud sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ja sellega rääkimist ning seejärel möönnud, isegi tõdenud, et ta pidi tööasus telefoniga siiski rääkima ning ta on ka varem liiklusolukorras telefoniga rääkinud. Seega kuigi algselt vaidleb menetlusalune isik vastu asjaolule, et ta rääkis mootorsõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoniga, siis lõpuks ta möönab, et vajadusel ta seda teeb. Kohtu hinnangul toetab niisugune seisukoht tunnistaja xxxx ütlusi. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii tunnistaja xxxx ütlustega kui ka Z.T enda ütlustega, et Z.T juhtis mootorsõidukit ja kasutas samaaegselt telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita rikkudes seega

§ 33

lg 11 p-s 1 nõudeid ja pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Subjektiivse koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.T pani ka antud väärteo toime kavatsetult. Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi, et kui mul on vaja rääkida telefoni teel liiklusolukorras, siis seda just töö asjades ja ma pidin võtma telefoni vastu. Seega on tema jaoks telefoni vastuvõtmine ka liiklusolukorras aktsepteeritud tegevuseks. Sealjuures on kõikidele, mitte ainult autojuhtidele teada, et sõiduki juhtimise ajal on keelatud isegi mobiiltelefoni käes hoidmine, samuti sellega rääkimine ilma käsi vabaks jätva vahendita. Veelgi enam, Z.T isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks läbinud nii teooria- kui sõidueksami, peab olema teadlik vastavast liiklusseaduses (§ 33 lg 11 p 1) sätestatud keelust, mille kohaselt on sõiduki juhtimise ajal keelatud igasugune kõrvaline tegevus, mis võib juhtimist takistada, sealhulgas mobiiltelefoniga rääkimine ilma käsi vabaks jätva süsteemita. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Z.T pani

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Seega on Z.T täitnud

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

3.2.4. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja isikut tõendava dokumendi esitamata jätmine (

§ 242

lg 1) Objektiivne koosseis VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Lisaks eelnevalt kohtu poolt analüüsitud kolmele 9 4-17-2975 rikkumisele heidetakse Z.T-le väärteoprotokolli nr 20170411438302 kohaselt ette seda, et tal ei olnud mootorsõiduki juhina kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumendi ega ka isikut tõendavat dokumenti. Väärteoprotokolli kohaselt sisustatakse Z.T-le antud

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist

§ 88

lg-s 1 ja

§ 38

lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumisega.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel

§-s 88 (mootorsõidukijuhi puhul) ja § 145 lõikes 2 (trammijuhi puhul) loetletud dokumendid.

§ 88

lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas muuhulgas kas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 88

lg-te 2 ja 3 kohaselt olukorras, kus juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Eelnevalt nimetatud

§-des ei ole sätestatud dokumentide esitamise kohustuse rikkumise eest vastutust. Seega vastutab isik kontrollija nõudel dokumentide esitamata jätmise eest

§ 242lg 1 alusel.

Isikusamasuse tuvastamise protokollist (KVM tl 2-2 pöördel) nähtub, et 11.04.

1. a kella 14:52-st kuni kella 14:54-ni kohaldati Z.T suhtes meedet, millega tuvastati tema isikusamasus. Sealjuures nähtub protokollist, et Z.T isik ei ole tuvastatud mitte mõne dokumendi alusel, vaid andmete kontrollimise kaudu rahvastikuregistrist, võrreldes isikut andmebaasis olemasoleva fotoga ning ühtlasi kasutades ka isiku küsitlemist tema andmete saamiseks. Nende vahendite kasutamise koosmõjus on politseiametnik tuvastada õigusrikkuja isikusamasuse. Seega nähtub kirjeldatud isikusamasuse tuvastamise protokollist, et Z.T puudus kontrollijale esitamiseks isikut tõendav dokument, sest tema isik tuli tuvastada lisameetmete rakendamise teel, mitte mõne dokumendi alusel. Sealjuures on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 kohaselt isikut tõendavaks dokumendiks riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Kirjeldatud tingimustele vastab ka Eesti Vabariigis väljaantav juhiluba. Sealjuures nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et Z.T-le on 17.06.
2. a väljastatud juhiluba nr xxxx (KVM tl 6) ehk menetlusalusel isikul on olemas Eesti Vabariigis väljastatud juhtimisõigust tõendav dokument ehk juhiluba. Antud dokumendi on Z.T esitanud kohtumenetluses ka kohtule enda isiku tuvastamiseks (kohtu tl 20). Seega nähtub eeltoodust, et Z.T ei olnud 11.04.
3. a kella 14:52 ajal esitada politseiametnikule enda isiku tuvastamiseks mitte ühtegi isikut tõendavat dokumenti (sh ID-kaart, passi või juhiluba), mistõttu rikkus Z.T

§ 38

lg-s 3 ja

§ 88

lg-s 1 sätetatud nõudeid ja täidetud on

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Subjektiivne koosseis Kuivõrd Z.T ei ole kohtumenetluses ütlusi andnud antud väärteorikkumise osas, siis ei ole kohtul otsest tõendit isiku teo subjektiivse külje osas. Samas saab isiku teo subjektiivset külge hinnata teo välise avaldumise alusel. Nimelt nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et Z.T-le on 17.06.

1. a väljastatud juhiluba nr xxxx (KVM tl 6), mille isik esitas kohtule 18.09.
2. a kohtuistungil enda isikusamasuse tuvastamiseks (kohtu tl 20). Seega oli juba 11.04.
3. a Z.T olemas juhiluba ning seda, et see ei ole vahepeal kadunud, hävinud või varastatud, kinnitab lisaks Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele ka asjaolu, et isik esitas selle 18.09.
4. a kohtuistungil enda isikut tõendava dokumendina. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt ei ole Z.T politseiametnikule 11.04.
5. a esitanud mitte ühegi dokumenti, mille alusel oleks olnud võimalik tema isik tuvastada (KVM tl 2). Kohus usub, et kui Z.T oleks 10 4-17-2975 tema kinnipidamisel olnud kaasas mõni isikut tõendav dokument, siis oleks ta selle politseiametnikule enda tuvastamiseks ka esitanud. Seega saab eeldada, et Z.T oli lihtsalt unustanud dokumendi võtta sõidukisse kaasa, kui ta sõidukit juhtima asus. Seda versiooni juhtunust kinnitavad tegelikkuses ka menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused (KVM tl 4 pöördel). Samas on Z.T-le autojuhina teada

§ 38

lgs 2 ja

§ 88

lg-s 1 sätestatud kohustused kanda mootorsõiduki juhtimisel kaasas kas juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti või kui talle on juhtimisõigus väljastatud Eesti Vabariigis, siis piisab ka muu isikut tõendava dokumendi kaasaskandmisest. Seda kohustust Z.T aga kohusetundlikult ei täitnud, sest kohusetundlik ja hoolas autojuht oleks enne mootorsõiduki juhtima asumist kontrollinud üle, kas tal on ka vajalikud dokumendid kaasas või mitte. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et menetlusalune isik on antud väärteo pannud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Z.T pani

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.

Seega on Z.T täitnud

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

3.2.

1. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.T eos ei esine. Samuti on Z.T süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
2. aastal – KVM tl 2, 5, 6, 9). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.T on pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 242

lg 1,

§ 239

lg 2 ning

§ 221lg 1 järgi.

3.

1. Väärtegude kogum Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Z.T juhtis 11.04.
2. a kella 14:42 ajal mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga xxxx ning ületas foori keelava kollase tule ajal jalakäijate ülekäiguraja. Peale kollase tulega ülekäiguraja ületamist peeti Z.T järgmise foori läheduses politseiametniku poolt kinni. Kinnipidamise hetkel märkas peatumismärguannet andnud politseiametnik aga, et Z.T juhtis mootorsõidukit ka ilma turvavööd kinnitamata ning rääkis mobiiltelefoniga ehk kasutas seda sõiduki juhtimise ajal ilma käsi vabaks jätva vahendita. Peale sõiduki peatamist ja menetlejate juurde suunamist aga ei olnud Z.T esitada menetlejale ka juhtimisõigust ega isikut tõendavat dokumenti. Z.T isikusamasus tuvastati kell 14:52 (KVM tl 2) ning kollase tule eiramise rikkumise pani Z.T toime kell 14:
3. Arvestades ka seda, et kõik eelkirjeldatu toimus ajalises järgnevuses, leiab kohus, et kõik eelnimetatud neli rikkumist on omavahel sellises tihedas ajalis-ruumilises seoses, mistõttu pani Z.T kõrvaltvaataja jaoks kõik need rikkumised toime ühe n-ö käitumisaktiga. Kuivõrd kohus leiab, et kogu Z.T eelkirjeldatud käitumine oleks kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb kõiki eelpool tuvastatud väärteokoosseise käsitleda omavahel ideaalkogumis KarS § 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 221

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 239

lg 2 näeb karistuse ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 242lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

11 4-17-2975 Eeltoodust nähtub, et raskeima karistuse näeb ette

§ 221

lg 1, mistõttu tuleb Z.T-le mõista karistus lähtudes

§ 221lg-s 1 sätestatud sanktsioonist.

3.4. Karistus

§ 221lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kuivõrd

§-s 221 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Z.T-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-100 trahviühikut (s.o 12-400 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.T süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani toime kokku neli erinevat rikkumist – ületas fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori keelava kollase tulega, sõitis teist korda ilma turvavööd kinnitamata, sõiduki juhtimise ajal rääkis mobiiltelefoniga ning ei esitanud enda isiku tuvastamiseks juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Üldjuhul tuleb isiku süüd paljude rikkumiste toimepanemise puhul pidada suureks. Praeguses väärteoasjas kohus nii ei leia. Seda nimelt põhjusel, et kuigi Z.T pani toime neli erinevat liiklusrikkumist, siis nendest kahe rikkumise puhul oleks maksimaalne karistust 20 trahviühikut ning kolmanda puhul 50 trahviühikut. Vaid kollase tulega jalakäijate ülekäiguraja ületamise eest võib menetlusalusele isikule määrata kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kuivõrd Z.T-le tuleb mõista karistus kollase tule rikkumise sanktsiooni järgi, mille keskmine on 50 trahviühikut, kuid ülejäänud rikkumised isegi maksimaalse karistuse korral jääksid sellest keskmisest allapoole, leiab kohus, et praegusel juhul tuleks Z.T süüd lugeda nelja rikkumise toimepanemises

§ 221lg 1 sanktsiooni arvestades keskmiseks.

Kohus võtab arvesse ka seda, et Z.T pani kõikidest väärtegudest kolmel juhul teo toime kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise viis, ning ühel korral hooletult, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise viis. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et Z.T puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (KVM tl 7 pöördel, 8 pöördel). Z.T süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süü on keskmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik Z.T mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on Z.T kaks kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad on liiklusalaste rikkumiste eest (KVM tl 9-9 pöördel; kohtu tl 24). Nimelt on Z.T karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2014. a otsusega

§ 201

lg 2 ja

§ 207

järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ehk korduva ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on Z.T karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2013. a otsusega

§ 239

lg 1 p 1 eest ehk sõidukijuhina turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Seega on Z.T varem liiklusrikkumisi toime pannud isikuna eelduslikult raskem mõjutada seaduskuulekalt käituma võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Samas arvestab kohus siiski ka asjaolu, et need varasemad väärteokaristused on Z.T 3-4 aastat vanad. Ühtlasi võtab kohus arvesse seda, et antud väärteoasjas tuvastatud väärtegusid (v.a turvavöö kinnitamata jätmine), ei ole Z.T varem toime pannud. 12 4-17-2975 Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Antud juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista Z.T-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Z.T-le määratud rahatrahv, s.t 80 trahviühiku ehk 320 euro suurune rahatrahv, mis jääb sanktsiooni keskmise ja maksimaalse määra vahele, olles pigem maksimaalse määra lähedal, ei vasta Z.T süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele, olles liiga range. Seetõttu vähendab kohus Z.T-le määratud rahatrahvi määra ning mõistab menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras ehk 50 trahviühiku, s.o 200 euro suuruses summas. 3.5. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus osaliselt Z.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,005072, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse määra osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Z.T-le

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 (viiskümmend) trahviühikut ehk 200 (kakssada) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 13