Obsah (8)

§ 132§ 123§ 87§ 26§ 10§ 114§ 204§§ 120

4-17-4843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-4843 Kohtunik Piia Jaakso

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses /tl 13, 25-26/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. N.G on väärteootsusega karistatud selle eest, et tema 10.07.2017 kell 00.56 Käina vallas Hiiu maakonnas Suuremõisa-Käina-Emmaste mnt 6.km juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga * * asulavälisel teel kiirusega 112+/-4 km/h. Antud teelõigul on suurim lunatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus on sisult sama. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas N.G on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. N.G on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 12.07.2017 avaldanud /VTT tl 4/, et 10.07.2017 sõitis mööda Suuremõisa-Käina-Emmaste mnt . 01.00 paiku peatas teda politseiauto. Esitati süüdistus, et on ületanud sõidukiirust. Ei meeldinud, et menetlus kestis liiga kaua, autos istus 12-aastane laps, siis kiirustas selle protsessi lõpetamisega. Protokoll loeti talle ette, ei olnud prille ja siis ei saa 2 4-17-4843 kinnitada, et see, mis seal protokollis kirjas oli, oli ka tõene. Protokolli koopiat ei antud ja seepärast ei nõustunud ka allkirjastama. Ülekuulamise lõpus ja eraldi lehel on N.G kinnitanud /VTT tl 3, 4/, et 12.07.2017 on talle väljastatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli koopia, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia, tunnistaja ülekuulamise protokolli koopia ja väärteoprotokolli koopia. VTT tl 5 on tunnistaja D.L ülekuulamise protokoll, kus tunnistaja on rääkinud, et 10.07.2017 oli koos patrullpolitseinik M.P-ga Suuremõisa-Käina-Emmaste mnt 6.km, kus M.P teostas kiiruse mõõtmist Suuremõisa poolt tulevate autode suhtes. Kell 00.56 liikus suunaga Käina poole sõiduauto, mille kiirus kiirusmõõturi näidu kohaselt oli 112 km/h. Peatatud sõiduauto reg nr * *, Volvo S70, autojuht oli N.G. VTT tl 7 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll. N.G leiab, et protokoll ei ole lubatud tõend kuna seal on parandatud kuupäeva. Protokollilt on näha, et on parandatud seadme testimise kuupäeva, 10 on maha tõmmatud ja selle üles on kirjutatud number

1. Vasakul protokolli äärel on õiendus – Parandus õige „9“ ja M.P allkiri. Protokolli lõppu lahtrisse :Isiku avaldused ja allkirjast keeldumise korral selle motiivid on N.G kirjutanud – Ei saa aru tehnilistest nüanssidest ja telefoninumbri. Protokollija ja tunnistaja on protokolli allkirjastanud ja kirjutanud lõppu, et isik keeldub allkirjast. Kohus kontrollib, kas kiiruse mõõtmine, selle toimingu protokollimine ja protokolli parandamine on toimunud vastavalt õigusaktidele. Kohus leiab, et politseiametnik viis kiirust mõõtes läbi haldustoimingu Haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 mõttes. Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Liiklusseaduse § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VV 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus). Tunnistaja D.L ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks mõõteseadet Stalker II MDR nr AS
2. Liiklusseaduse § 1962 lg 1 p 10 kohaselt on politseiametnikul õigus teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel määratakse karistus väärteoasjas. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemute jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Liiklusseaduse § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VV 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. MõõteS § 7 lg 1 p 4 kohaselt metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Lõige 3 annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada paragrahvi lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Majandus ja taristuminister on 20.09.2016 selle volitusnormi alusel vastu võtnud määruse nr 57, mille § 3 sätestab, et kohtustulikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast ning olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, mõõtevahenditele on esitatud määruse lisas. Lisa punktis 8.1 on nimetatud kiirusmõõtuurid ja nende taatluskehtivusaeg on 1 aasta. 3 4-17-4843 Tl 21 on kiirusemõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi Stalker II MDR AS00 8394 taatlustunnistus, mille kohaselt kiirusmõõtur oli taadeldud 29.07.2017, seega oli kiiruse mõõtmise ajal tegemist taatluskohustuse läbinud mõõtevahendiga ja tulenevalt eelkirjeldatud normidest, on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. N.G on kaebuses avaldanud, et politseinikuga tekkis maanteel konflikt kuna talle ei esitatud kiirusemõõtmise seaduslikkust kinnitavaid dokumente. Riigikohus on lahendi 3-1-1-48-13 punktis 9.2 selgitanud, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Kohtuväline menetleja on mõõteseadme taatlustunnistuse ja tüübikinnitustunnistuse esitanud kohtule kohtu nõudmisel. Kohus leiab, et selleks, et juba kohapeal oleks võimalik menetlusalusel isikul veenduda mõõtevahendi nõuetele vastavuses, peaks liiklusjärelevalvet teostavatel politseiametnikel kaasas olema ka vastavad dokumendid, et menetlusalusel isikul oleks võimalus nendega tutvuda. Kuigi nende dokumentide sündmuskohal mitteesitamine ei muuda toimingut õigustühiseks, hoiaks dokumentide kohene esitamine ilmselgelt ära nii mõnedki vaidlused. Käesoleval juhul on kohtumenetluses leidnud tõendamist, et kiiruse mõõtmiseks kasutati nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõturit ja mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud vastavalt mõõteseadusele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 4 kohaselt menetlustoiming protokollitakse kui protokollimise kohustus tuleneb määrusest. Protokollile esitatavad nõuded on kirjas HMS § 18 lg 2,
3. Määruse § 10 sätestab mõõtetulemuse protokollimise kiiruse mõõtmisel ja seal on välja toodud erisused, mida protokollimisel tuleb kohaldada lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll sisaldab eelnimetatud õigusaktides nimetatud kohustuslikke andmeid. N.G on kinnitanud menetluses, et 12.07.2017 sai kiirusmõõturi kasutamise protokolli koopia. N.G leiab, et 12.07.2017 talle antud protokoll on võltsimise tunnustega. HMS § 59 kohaselt haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu sellise ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Kohus leiab, et M.P on protokollis parandanud kirjavea, mis ei mõjuta protokolli sisu. Parandus on tehtud korrektselt, kinnitatud ametniku allkirjaga. See parandus oli protokolli sisse viidud juba siis kui N.G 12.07.2017 protokolli koopia sai, seega on parandus N.G-le teatavaks tehtud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on lubatud tõend. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, taatlustunnistusega, tunnistaja D.L ütlustega on tõendamist leidnud, et N.G on toime pannud teo, mis talle väärteootsuses süüks arvatakse. N.G rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1 mis sätestab, et suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et N.G poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et N.G pani talle süüks arvatud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. N.G ei ole selgitanud teo toimepanemise asjaolusid. Kohus leiab, et kiiruse ületamise suurust arvestades saab väita, et N.G vähemalt pidas võimalikuks, et ületab lubatud kiirust. 4 4-17-4843 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. N.G on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et N.G poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid N.G ei ole rahul, et tema väärtegu menetles isik, kellega tal juba tee peal oli konflikt olnud.

§ 26

lg 1 kohaselt tuleb taotlus kohtuvälise mentleja ametniku taandamiseks esitada viivitamata pärast taandamise alustest teada saamist. Kohus ei näe väärteomaterjalidest, et N.G oleks esitanud kohtuvälises menetluses ametniku taandamise avaldust. Väärteotoimikus olevatest dokumentidest nähtub, et N.G-le on antud menetluse käigus võimalus omakäeliselt selgitusi kirjutada – ta on omakäeliselt kirjutanud nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lõppu kui ka eraldi kinnituse väärteomaterjalide koopiate saamise kohta, mis tähendab, et ta oli vaba taotlusi esitama. Kuna

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohtuvälise menetleja taandamiseks taotlust esitada kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni, mis on tehtud 09.08.2017, siis käesolevas kohtumenetluses taandamistaotlust kohtuvälise menetleja vastu enam esitada ei saa. N.G leiab, et kuna tema väärtegu menetlesid erinevad isikud, oleks nendest muutustest pidanud teda teavitama.

§ 10lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu.

Seadus ei sätesta, et kohtuvälises menetluses peab väärtegu algusest lõpuni menetlema üks ametnik. Väärteotoimikust nähtub, et alguses on väärteoasja menetlenud patrullpolitseinik M.P ja väärteootsuse on teinud väärteomenetleja M R. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja sisemise töökorralduse otsustuspädevus on kohtuvälisel menetlejal ja see on töökorralduse küsimus, kas väärteoasjas teeb otsuse seda alguses menetlema hakanud ametnik või on selleks teised ametnikud. N.G imestab selle üle, et kuigi politseis oli otsuse tegemiseks aega kuu lõpuni, avastas, et otsus on juba langetatud. Ei pannud tähele teavitust, et vastulause ja tõendite esitamiseks on aega vaid 15 päeva. 12.07.2017 koostatud väärteoprotokollis /VTT tl 2/, mille koopia N.G 12.07.2017 kätte sai, on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30.08.2017. Väärteootsus on tehtud 09.08.2017. Seega ei ole otsus tehtud enne seda kui oli saabunud tähtaeg, mille jooksul menetlusalusel isikul oli õigus esitada vastulause ja tõendeid, s.o 15 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist. Väärteootsuses on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 14.09.2017, seega on kaebuse esitamise tähtaega arvestatud N.G-le väärteoprotokollis teatavaks tehtud lahendi kättesaadavuse ajast s.o 30.08.2017 nii nagu

§ 114lg 4 kaebetähtaja sätestab.

Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja tegi väärteootsuse 09.08, seega varem kui väärteoprotokollis näidatud ajal, ei ole N.G menetlusõigusi sellega rikutud. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumisi, mis tingiks väärteootsuse tühistamise. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 5 4-17-4843 LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on N.G karistanud rahatrahviga 12 trahviühikut s.o 48 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis N.G puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et K.Kalmees süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud lõikes 1 ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on avaldanud otsuses, et N.G on karistamata isik. See tähendab, et eripreventiivsel eesmärgil oli ole vajadust mõista rangemat karistust. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. N.G on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult ületas kiirust. Liikluseeskirju peavad täitma kõik liiklejad ja see kohustus on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt N.G-le määratud karistus ei vasta KarS § 56 karistuse mõistmise alustele. Kiiruse ületamine oli LS § 227 lg 1 ettenähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult, karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Aga kohus ei või kaebust lahendades raskendada isiku olukorda ja seega kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tuleb muutmata jätta. Kuna N.G vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt

§ 204

lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud 09.08.2017 väärteootsuses nr 2390,17,000300.

§ 204

lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, tasumata trahvile lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N.G kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja väärteootsus muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 227 lg 1, 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1,

§§ 120lg 1, 132 p 1, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik 6