) § 33 lg 2 p 8 nõude täitmata jätmise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 €, riigituludesse selle eest, et tema 16.07.2016 kella 16:47 ajal juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures ning paigalt liikuma hakkamisel pöördega vasakule parkimiskohalt välja, ei veendunud selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukile BMW reg nr XXX; liiklusnõuete rikkumisega põhjustas J.O kahju E.R.sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol
lg 4 p 4 ja
lg 5 nõuete täitmata jätmise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 €, riigituludesse selle eest, et tema 16.07.2016 kella 16:47 ajal juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis selgitamata välja kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile Menetlusalune isik J.O isikukood XXX elukoht XXXX 2 XXXX, emakeel XXXX FIE J.O, tegevusalaks XXXX karistusregistrisse kandmata Kaitsja kokkuleppel Artur Maljukov – lepinguline kaitsja Kohtuvälise menetleja ametnik 31.08.2017.a ja 29.09.2017.a istungil Kert Kotkas - Lõuna prefektuurist RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku J.O kaitsja advokaat Artur Maljukovi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.08.2016.a otsus väärteoasjas nr 2780,16,006232 muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.08.2016.a otsusega J.O-le karistuseks mõistetud rahatrahvid, mida on kokku 280€, tasuda kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuses nr 2780,16,006232 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus rahuldamisele ei kuulu, jätta kõik menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Kohtuotsus edastada J.O-le, tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile. EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel. V™S § 156 lg 1,1¹ ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas tehakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ning see on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.oktoobril 2017.a alates kella 3 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA 25.07.2016.a väärteoprotokollis (I, 100-101) heidetakse menetlusalusele isikule J.O-le ette seda, et tema, juhtides 16.07.2016 kella 16:47 ajal mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, paigalt liikuma hakkamisel pöördega vasakule parkimiskohalt välja, ei veendunud selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukile BMW reg nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas J.O kahju E.R.sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol. Veel heidetakse J.O-le ette seda, et tema, juhtides 16.07.2016 kella 16:47 ajal mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, osaledes liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile. Eelkirjeldatud käitumisega jättis J.O täitmata liiklusseaduse (
) § 33 lg 2 p 8,
lg 4 p 4,
lg 5 nõuded ja pani toime
lg 1 ja
Väärteoprotokollis on tõenditena kajastatud tunnistajate P.K.ja R.R.ütlused, liiklusõnnetuse akt ja fotod sündmuses osalenud sõidukitest ning menetlusaluse isiku ütlused (I, 101). Väärteoprotokollis on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku õigustega ja kohustustega tutvumist (I, 100: allkiri), ja väärteoprotokolli ärakirja kättesaamist (I, 101). Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 23.08.2016.a (I, 101). 09.08.2016.a vastulauses (I, 119-121) on menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Artur Maljukov seisukohal, et asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik on määratud ajal ja kohas pannud toime
lõikes 1 ja
lõikes 1 sätestatud väärteod.
Ka ei ole väärteoasjas üheselt ja selgelt arusaadav, et just menetlusalune isik on väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas toime pannud talle ette heidetavad väärteod. Selleks, et menetlusalune isik saaks ise toime panna
lõikes 1 ja
lõikes 1 sätestatud väärteod, peaks ta ise reaalselt ka osalema liiklusõnnetuses ehk ta peab olema liiklusõnnetusest teadlik. Menetlusalune isik peab olema teadlik sellest, et liiklusõnnetuse tagajärjel on tekkinud kahju ning kahjust teadlik olles jätma teadlikult politseile sellest teatamata. Ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik oli teadlik enda liiklusõnnetuses osalemisest ja selle tagajärjel kahju tekkimisest, mistõttu ei saa menetlusalusele isikule ette heita
lõikes 1 ja
Vastulause kohaselt ei ole väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt liiklusõnnetuse toimumine väärteoprotokollis toodud viisil ja kohas sõidukite vahel üldse võimalik. Ka väärteoprotokollile lisatud tunnistajate ütlused ei vasta valdavas osas tunnistaja ütlustele esitatavatele nõuetele. Vastulause kohaselt on väärteoasjas hoopiski tuvastatud asjaolud, mis viitavad sellele, et väidetavat varalist kahju saanud sõiduki juht on väidetava liiklusõnnetuse ajal rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mis oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. Vaatamata sellele on väärteomenetlus alustatud ainult menetlusaluse isiku suhtes ja jäetud BMW reg nr 4 XXX juhi poolt liiklusseaduse rikkumised tähelepanuta. Selline olukord võib viidata erapoolikule väärteomenetlusele. Menetlusalune isik juhib tähelepanu, et menetlus mitte ainult ei pea olema erapooletu, vaid ka näima erapooletu. Vastulauses märgitakse lõpetuseks, et tulenevalt ülaltoodust puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt märgitakse vastulauses, et V™S § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Olukorras, kus maksimaalne võimalik kahju on 100 – 150 eurot ja väärteomenetluse jätkamiseks ilmselgelt puudub avalik menetlushuvi, on igal juhul mõistlik ja põhjendatud väärteomenetlus lõpetada (I, 120). 23.08.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (I, 98-99) väärteoasjas nr 2780,16,006232 karistati J.O liiklusseaduse (
) § 33 lg 2 p 8 nõude täitmata jätmise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 €, riigituludesse selle eest, et tema 16.07.2016 kella 16:47 ajal juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures ning paigalt liikuma hakkamisel pöördega vasakule parkimiskohalt välja, ei veendunud selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukile BMW reg nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas J.O kahju E.R.sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol. Sama otsusega karistati J.O veel ka
lg 4 p 4 ja
lg 5 nõuete täitmata jätmise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 €, riigituludesse selle eest, et tema 16.07.2016 kella 16:47 ajal juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis selgitamata välja kahju saaja ning nimetamata varalise kahju eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate P.K.ja R.R.ütlustega, liiklusõnnetuse aktiga ja fotodega sündmuses osalenud sõidukitest. Otsuse kohaselt puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. 23.08.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt on menetlusalune isik 09.08.2016 esitanud vastulause, mille kohaselt on menetlusalune isik seisukohal, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Muuseas viidatakse kokkuvõtvalt, et rikkumine ei ole tõendatud, liiklusõnnetuse toimumine väärteoprotokollis toodud sõidukite vahel kirjeldatud viisil ja kohas ei ole üldse võimalik, ning koguni viidatakse sündmusosalise kahjustatud sõiduki juhi poolt toime pandud rikkumisele, mis väidetavalt oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. Alternatiivselt viitab vastulause koostaja menetleja poolsele võimalusele lõpetada väärteomenetlus V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et J.O süüline käitumine
lg 2 p 8,
lg 4 p 4,
lg 5 nõuete täitmata jätmises on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
S § 27 ja KarS § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Artur Maljukov on esitanud vastulause, milles palub lõpetada väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kogutud tõendite põhjal esinevad antud süüteos ümberlükkamatud väärteotunnused, mistõttu ei saa antud väärteomenetlust lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Teiseks on kaitsja Artur Maljukov välja toonud võimaluse väärteoasja lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna on veendumusel, et menetlusaluse isiku süütegu on väike ja puudub 5 avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja leiab, et antud süütegu ei ole väike, kuna liiklusõnnetusega on tekitatud varalist kahju. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamine oleks tulnud kõne alla vaid juhul, kui menetlusalune isik peale lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt oleks ise sündmuskohale tagasi tulnud ja oma süüd tunnistanud. Väärteomenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ei ole võimalik, kuna antud juhul on vaja kaitsta kahju saaja huve. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. 23.08.2016.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selle otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 07.09.2016.a (I, 99). Menetlusaluse isiku J.O kaitsja advokaat Artur Maljukovi kaebus kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 15-päevase kaebetähtaja sees – 06.09.2016.a (I, 1-4, 7). Kaebuse lisaks on kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsus (I, 5-6). Kaebuses (I, 1-4, 7) taotletakse väärteoasjas nr 2780,16,006232 tehtud 23.08.2016.a Politseija Piirivalveameti otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lõikes 1 või V™S § 30 lõikes 1 sätestatud alusel ning menetluskulude täies ulatuses kohtuvälise menetleja kanda jätmist. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoasjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik on määratud ajal ja kohas pannud toime
lg 1 ja
Ei ole täidetud
lg 1 ja
Ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik on vastaval ajal ja kohas ise pannud toime talle ette heidetavad väärteod. Ei ole tõendatud, et J.O on väidetaval ajal ja kohas ning viisil mootorsõidukijuhina rikkunud liiklusnõudeid ja tekitanud sellega teisele isikule varalise kahju. Selleks, et menetlusalune isik saaks ise toime panna
lõikes 1 ja
lõikes 1 sätestatud väärteod, peaks ta ise reaalselt ka osalema liiklusõnnetuses ehk ta peab olema teadlik liiklusõnnetusest, mille tagajärjel on tekkinud kolmandale isikule kahju ning kahjust teadlik olles jätma sellest teadlikult politseile teatamata. Ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik osales liiklusõnnetuses ja oli teadlik selle tagajärjel kolmandale isikule kahju tekkimisest, mistõttu ei 6 saa menetlusalusele isikule ette heita
lõikes 1 ja
Kaebuse kohaselt on väärteoasjas alustatud menetlust, kuigi toimikus puuduvad väärteomenetluse alustamise aluseks olevad dokumendid. Väärteoasjas puudub väärteoteade ning menetluse alustamise ajend ja alus. Kaebuse kohaselt tuleb neil asjaoludel kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna väärteomenetlust on alustatud nõudeid rikkudes ehk selleks puudusid ja puuduvad ajend ja alus. Kaebuse kohaselt ei vasta tunnistaja R.R.ütlused tunnistaja ütluste nõuetele, sest R.R.ei ole vahetult tajunud väärteo tehiolusid. R.R.ütlustest ei nähtu, et ta oleks ise väärtegu pealt näinud ehk seda ise vahetult tajunud, mistõttu R.R.ütlused tuleb väärteoasjast kõrvaldada ja/või jätta tähelepanuta. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendanud VTMS § 72 lõikes 2 osundatud V™S §-s 108 loetletud küsimusi. Kaebuses heidetakse otsuse tegijale ette, et selles on viidatud väärteoprotokollile. Veel heidetakse kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole näidatud, millises osas ja mil viisil on väärteoprotokollis kajastatud asjaolud väärteoprotokollis märgitud tõenditega tõendatud. Kaebuse kohaselt ei vasta väärteoasjas kasutatud fotod V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 nõuetele. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada fotode seost väärteoasjaga, ei ole võimalik tuvastada väärteo toimepanemise aega, kohta, viisi, ning millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on foto loodud. Samuti ei ole üheselt selge, millised väärteo lahendamiseks olulised asjaolud on nendel salvestatud. Kaebuse kohaselt on väärteoasjas kogutud fotod asitõendid, mida on vaja vaadelda ja mille kohta on vaja koostada vaatlusprotokoll, kuid käesolevas väärteoasjas fotode ja muude asitõendite ja dokumentide vaatlusprotokollid puuduvad. Veel heidetakse kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette, et väärteoasjas puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll. Neil asjaoludel ollakse kaebuses seisukohal, et liiklusõnnetuse asjaolusid ei ole menetlusdokumentides nõuetekohaselt fikseeritud. Veel juhitakse kaebuses tähelepanu, et liiklusõnnetuse akt ei ole tõendina kasutatav, kuna ei vasta kehtestatud nõuetele ehk Vabariigi Valitsuse poolt 20.02.2001 vastu võetud määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ § 8 lõikes 1 toodule. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoasjas nõuetekohaselt tuvastatud
Kaebuse kohaselt tuleb neil asjaoludel
lg 1 osas väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 alusel lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu.
lg 1 kohta on kaebuses märgitud, et ei ole tuvastatud, et J.O oleks sõidukijuhina osalenud liiklusõnnetuses, millest politseile teatamine oli kohustuslik, mistõttu ei saanud J.O ka lahkuda sündmuskohalt ja jätta vastavat teatamiskohustust täitmata. Teatamiskohustust ei ole võimalik rikkuda teabe suhtes, mida isik ei tea. Kaebuse kohaselt tuleb neil asjaoludel
lg 1 osas väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 alusel lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Lõpetuseks heidetakse kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette seda, et väärteomenetlust ei alustatud sõiduki BMW reg nr XXXjuhi käitumise osas, kuigi väärteoasjas kogutud andmed viitavad BMW juhi poolt
lg 2 p 6 ja
lg 4 p 1 nõuete rikkumisele, millega pannakse toime V™S § 241 nimetatud väärtegu (vt kaebuse punkti 8.9 - I, 4). Kaebuse kohaselt võib selline olukord viidata erapoolikule väärteomenetlusele. Kohtuvälise menetleja 09.06.2017.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (I, 153-155) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna menetlusalune isik J.O on kogu senise menetluse vältel teo toimepanekut kategooriliselt eitanud, siis tuleb tunnistajatena üle kuulata R.R.ja P.K.. Veel taotleb kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostaja vanemliiklusametnik J.M.(M.) tunnistajana üle kuulamist nende väärteo tehiolude osas, mida ta on tajunud ja mida ta on kirjeldanud väärteoprotokolli koostamisel. 7 Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul ei ole alust kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Asjaolud, et J.O juhtis 16.07.2016 kella 16:47 ajal mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, tehes paigalt liikuma hakkamisel pöörde vasakule parkimiskohalt välja, on tõendatud tunnistaja P.K.kohtulikul uurimisel 31.08.2017.a antud ütlustega (II, 57, 64-65), tema ütluste juurde kuuluva fotoga (I, 29, 112) ja skeemiga (I, 111). Kuigi vastulauses ja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses on väidetud, et J.O asumine talle ette heidetava väärteo toimepanemise kohas ja ajal ei ole tõendatud, andis menetlusalune isik J.O kohtulikul uurimisel 31.08.2017.a ütlusi, millistes ta võttis õigeks, et asus 16.07.2016.a kella 16:47 ajal talle ette heidetavate väärtegude toimepanemise kohas – Elva linnas Verevi järve ääres, kus juhtis bussi, et järve äärest 14 inimest Tartusse viia (II, 66). Menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt läks ta Verevi järve äärde kohale 16.07.2016.a kella 16:30-ks, tema bussi ees seisis üks teine auto ja kui 14 inimest olid bussi peale tulnud, siis hakkas bussiga koha pealt liikuma, milleks näitas bussil vasakut suunatuld (II, 66). Selles osas, et J.O juhtis 16.07.2016 kella 16:47 ajal mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, tehes paigalt liikuma hakkamisel pöörde vasakule parkimiskohalt välja, on nüüdseks tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vaidlus selles osas puudub. Kohtuvälises menetluses keeldus menetlusalune isik ütluste andmisest (I, 115). Kohtul pole põhjendatud alust kahelda tunnistaja P.K.31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustest (II, 57, 64-65) ja tema ütluste juurde kuuluvalt skeemilt (I, 111) ja fotolt (I, 29, 112) ning menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustest (II, 66) nähtuva tõele vastavuses, sest mõlema ütlustest ning tunnistaja ütluste juurde kuuluvalt fotolt ja skeemilt nähtub kogumis, et J.O juhtis 16.07.2016 kella 16:47 ajal mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures, tehes bussiga paigalt liikuma hakkamisel pöörde vasakule parkimiskohalt välja. Eelkajastatud tunnistaja P.K.ja menetlusaluse isiku J.O ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et J.O juhtis väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas bussi Iveco Daily reg nr XXX selleks, et viia 14 inimest Elvast Verevi järve äärest Tartu linna, on kooskõlas ka äriregistrist FIE J.O kohta (I, 130), majandustegevuse registrist ettevõtja FIE J.O kohta (I, 131-138), Google otsingust märksõnadele „XXX“ ja „J.O“ saadud vastustest (I, 139-146), liiklusregistrist sõiduki reg märgiga XXX kohta (I, 164-167) ning rahvastikuregistrist J.O ja tema lähedaste kohta (I, 168-170) kogumis nähtuv selle kohta, et J.O osutab füüsilisest isikust ettevõtjana inimeste veoks teenust, kasutades selleks muuhulgas talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat bussi Iveco Daily reg nr XXX. Majandustegevuse registrist nähtub muuhulgas ka see, et sõitjate veoks on J.O-le väljastatud tegevusluba nr XXXX kehtivusega 26.05.2015 – 13.05.2025 sõidukiga reg märk XXX (I, 131-136) ning J.O-le on väljastatud veokorraldaja tegevusluba nr XXXX kehtivusega 14.05.2015 – 13.05.2025 (I, 131-138). Ka Google otsingusse märksõnade: „XXX“, „J.O“ sisestades selgub otsingutele antud vastustest, et füüsilisest isikust ettevõtja J.O osutab bussiga Iveco Daily reg nr XXX reisijateveo teenust (I, 139-146). Liiklusregistri andmetel on sõiduki reg märgiga XXX omanikuks J.O ja kasutajaks N.G.(I, 164-167). Teisi omanikke ja kasutajaid bussil Iveco Daily reg nr XXX ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on J.O ja N.G.abikaasad ja nende mõlema registreeritud elukohaks on XXXX (I, 168-170). Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis pole kohtul kahtlust selles, et 16.07.2016 kella 16:47 ajal juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr XXX Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 16 juures 8 sõitjateveo teenust osutav J.O ning J.O abikaasal N.G. puutumus ja seos käesoleva väärteoasjaga puudub. Ka Google otsingust märksõnale „XXX“ saadud vastusest seondub see sõiduk ainult reisijatevedu osutava füüsilisest isikust ettevõtjaga J.O-ga (I, 139-141). Ka tunnistaja P.K. ütluste kohaselt nägi tema bussi roolis, millest tal õnnestus telefoniga foto teha, naisterahvast (ütlused: II, 64; foto: I, 29, 112). P.K. ütluste kohaselt oli bussi roolis vanem naisterahvas (II, 64). 31.08.2017.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja P.K., et selleks naisterahvaks oli kohtusaalis viibiv menetlusalune isik – J.O (II, 64). Registriandmete väljatrükkide kohaselt on J.O sündinud 1956.a (I, 152, 168). J.O isikut tõendava dokumendi taotluse esitamisel Politsei- ja Piirivalveametile esitatud foto (I, 152) alusel ei saa J.O enam nimetada noorukiks ning nooreks. Siit edasi aga lahknevad menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlused ülejäänud tõenditest. Kuigi 31.08.2017.a kohtuistungil võttis menetlusalune isik õigeks, et viibis väärteoprotokollis kajastatud ajal selles märgitud kohas, jäi menetlusalune isik 31.08.2017.a ütlusi andes ikkagi seisukohale, et tema ei ole enda juhtimisel olnud bussiga teisele sõidukile külge sõitnud ja teda tahetakse ilmaaegu süüdlaseks teha (II, 66). Kohus on seisukohal, et kuigi J.O endal süüd teisele sõidukile külge sõitmises ei näe, on tema ütlused veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis. Kuna menetlusaluse isiku ütlustest üle jäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas, siis pole kohtul põhjendatud alust neist nähtuvate asjaolude tõele vastavuses kahelda. Menetlusaluse isiku 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et tema ei ole enda juhtimisel olnud bussiga teisele sõidukile külge sõitnud ja teda tahetakse ilmaaegu süüdlaseks teha (II, 66), on ümber lükatud tunnistaja P.K. 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 57, 64-65) ning tema ütluste juurde kuuluva fotoga (I, 29, 112) ja skeemiga (I, 111), tunnistaja R.R. 29.09.2017.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 94, 98-101), tunnistaja J.M. 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 56, 61-63), sõidukitest Iveco Daily reg nr XXX ja BMW reg nr XXX 17.07.2016.a politseiametnik J.M. tehtud fotodega (I, 103-107) kogumis. Kuna kõik tunnistajad – P.K. R.R. J.M. - olid enne 16.07.2016.a kella 16:47 ajal juhtunut täiesti võõrad ning kõikidele tunnistajatele oli võõras ka menetlusalune isik J.O, siis pole kohtul vähimatki alust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Neil asjaoludel ei ole usutavad menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil avaldatud väited selle kohta, et tema ei ole kokkupõrget BMW-ga põhjustanud ja teda tehti ilmaaegu süüdlaseks. Tunnistaja P.K. 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 57, 64-65) ning tema ütluste juurde kuuluva fotoga (I, 29, 112) ja skeemiga (I, 111) on tõendatud, et menetlusaluse isiku juhtimisel olnud buss pööras Verevi järve juures parkimiskohalt välja sõites vastu bussi ees seisnud sõiduautot BMW ja siis sõitis buss minema, mille kohta jättis P.K. sõiduautole BMW kojamehe vahele ka info. P.K. ütluste kohaselt tegi ta bussist telefoniga ka foto, mille edastas politseile, foto juures on telefonist näha ka foto tegemise aeg (II, 57, 64-65). P.K. ütluste kohaselt vaatas ta kohtuvälises menetluses politseile ütlusi andes enda telefonist järele, millal ta bussist foto tegi (II, 65). Bussi sõiduautole BMW otsasõitmise tagajärjel olid BMW-l kahjustused näha – rusikasuurune ala oli kraapimise jälgedega (II, 65). Tunnistaja P.K .ütluste kohaselt kuulis ta kriipivat häält, kui buss keeras parkimiskohalt välja vastu sõiduautot BMW, buss puutus vastu BMW-d, buss oli BMW stange vastas – kriipiv hääl oli selline nagu ühe auto stange läheb vastu teise auto stanget, kuid kuna stanged ei ole metallist, siis ei saa öelda, et see oleks olnud metalli kriipimise hääl (II, 57, 64-65). Tunnistaja P.K. ütluste kohaselt oli bussi ja BMW kokkupõrkel kriipiva heli tugevus selline, et kuulis seda teisele poole teed, BMW-l signalisatsioon tööle ei hakanud ja BMW kõikuma ei hakanud (II, 57, 64-65). 9 31.08.2017.a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes kinnitas P.K., et tegi talle kohtuistungil näidatud I köites leheküljel 112 asuva foto enda telefoniga ja edastas selle ka politseile (sama foto ka: I, 29). 31.08.2017.a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes kinnitas P.K., et koostas talle kohtuistungil näidatud I köites leheküljel 111 asuva skeemi juhtunu kohta ja seal kajastatud andmed vastavad tõele. Kohtul ei ole alust tunnistaja P.K.ütluste tõele vastavuses kahelda. Tunnistaja P.K.koostatud skeemilt (I, 111), tema tehtud fotolt (I, 112, 29) ja Maa-ameti geoportaalist tehtud kaardiandmete väljatrükkidest Verevi järve äärse piirkonna kohta (I, 109; II, 89-93) nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt, et P.K. sai enda asukohast näha ja ka kuulda Elvas Tartu mnt 16 juures ülekäiguraja lähedal toimunud bussi külge sõitmist tema ette pargitud sõiduautole BMW. Kuna P.K. asus ajal, kui buss sõitis külge tema ees pargitud BMW-le, teisel pool teed ülekäiguraja juures, siis enda asukohast oli tal igakülgselt vaba nähtavus teisel pool teed pargitud sõiduautole BMW ning BMW tagant väljasõidul olevale bussile ning talle oli takistusteta näha bussi külge sõitmine sõiduautole BMW tagumisse vasakusse nurka (vt skeemi: I, 111 ja fotot: I 112, 29 ning kaardiandmete väljatrükke Elva Tartu mnt 16 juures asuva ülekäiguraja kohta: I, 109; II, 89-93). Tunnistaja P.K.tehtud fotolt (I, 112, 29) nähtuvalt oli 16.07.2016 kella 16:47 ajal Elva linnas Tartu mnt 16 juures ilus päikesepaisteline ilm, helesinises taevas olid vaid üksikud valged pilved ning ühtegi nähtavust halvendavat asjaolu ei olnud. Neil asjaoludel pole kohtul vähimatki kahtlust selles, et P.K. sai enda asukohast tulenevalt näha ja ka kuulda vahetult temast teisel pool teed toimuvat, sealhulgas sai kuulda kriipimise häält ning näha, kuidas buss parkimiskohalt välja liikudes sõitis külge bussi ette pargitud sõiduautole BMW tagumisse vasakusse nurka, misjärel buss sõitis sündmuskohalt minema. Asjaolu, et buss sõitis Verevi järve juurest pärast parkimiskohalt vasakule välja sõitmist minema, ei ole J.O eitanud. Bussi sündmuskohalt minema sõitmist kajastab ka tunnistaja P.K.enda telefoniga tehtud foto, millelt on näha, et buss eemaldub ülekäigurajast (I, 112, 29). Asjaolu, et buss eemaldub ülekäigurajast Elva linna suunas, ei anna alust foto õigsuses kahelda, sest ka menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta esmalt Elva linna poole parkimisplatsile, kus pööras bussi ringi ja siis sõitis Tartu suunas tagasi (II, 66). Tunnistaja P.K .ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.R.29.09.2017.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ujumast tulles nägi lipikut auto esikojamehe vahel sõidukile otsasõidu kohta, misjärel nägi ka ise, et autole olid tagaossa kriimud tekkinud, mistõttu pöördus politsei poole (II, 94, 98-101). R.R. ütluste kohaselt tekkisid emale kuuluvale autole, kuid tema kasutuses olnud autole, kriimud samal päeval lipaka kojamehe vahele tekkimisega (II, 94, 98-101). R.R. ütluste kohaselt on otsasõidu jäljed – kriimud siiamaani autol näha (II, 94, 98-101). 29.09.2017.a kohtuistungil osundas tunnistaja R.R. talle näidatud fotol nr 3 (I, 104) BMW-le külge sõitmise tagajärjel tekkinud heledatele kriimudele sõiduauto BMW reg märgiga XXX tagumises vasakus nurgas (II, 99). Kohtul pole alust tunnistaja R.R. ütluste tõele vastavuses kahelda, sest 29.09.2017.a toimetas R.R. sõiduauto BMW reg märgiga XXX Tartus Kalevi tn 1 asuva Tartu kohtumaja juures asuvasse parklasse ning pooltel ja kohtul oli kohtuistungi käigus võimalik oma silmaga veenduda, et tunnistaja R.R. kohtuistungil osundatud fotol nr 3 (I, 104) asuvad heledad kriimudnühkejäljed on sellel autol senini sõiduki tagaosas vasakul nurgas näha (II, 102: kohtuistungi protokoll). Tunnistaja R.R. ütlustega selle kohta, et tema kasutuses olnud sõiduki BMW reg märgiga XXX omanikuks on tema ema, on kooskõlas ka politseiametnik J.M. koostatud liiklusõnnetuse aktist (I, 102) nähtuv selle kohta, et sõiduki BMW reg märgiga XXX omanikuks on E.R., sõiduk on kindlustatud Salva Kindlustuse AS-s, sõidukil on värvikahjustus (nühkejälg) taga vasaku nurga piirkonnas sellest, et sõiduki Iveco Daily reg märgiga XXX juht J.O sõitis 10 Elva linnas Tartu maanteel Verevi järve ääres külge pargitud BMW-le ja lahkus sündmuskohalt teatamata (I, 102). Eelkajastatud tunnistajate P.K. ja R.R. ütlustega on kooskõlas tunnistaja J.M.31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlused (II, 56, 61-63) ja sõidukitest Iveco Daily reg nr XXX ja BMW reg nr XXX 17.07.2016.a politseiametnik J.M. tehtud fotodelt (I, 103-107) nähtuv. Tunnistaja J.M.31.08.2017.a kohtuistungil antud ütluste (II, 56, 61-63) kohaselt oli ta eelmisel aastal juuli keskpaiku ametikohustuste täitmisel, kui päeva lõpu poole tuli teade, et Verevi järve ääres on kahjustatud sõiduautot. J.M. ütluste kohaselt oli tunnistaja näinud autole külge sõitmist ja pannud selle kohta kahjustatud autole kojamehe vahele ka sedeli (II, 56, 61-63). Tunnistaja J.M. ütluste kohaselt oli ka kahjustatud sõiduki juht sündmuskohalt lahkunud ning mõlema sõiduki fotografeerimine toimus külge sõitmisest järgmisel päeval – Tartus Riia tn 132 juures toimus kahjustada saanud sõiduki BMW fotografeerimine ja Annelinnas toimus J.O kasutuses olnud sõiduki fotografeerimine (II, 56, 61-63). 31.08.2017.a kohtuistungil ütlusi andes, kui tunnistaja J.M.. oli tutvunud juhtunu kohta enda koostatud 07.10.2016.a ettekandega (I, 47), kinnitas tunnistaja J.M.., et kajastas sündmuste käigu, sealhulgas sündmuse toimumisest järgmisel päeval sõidukite fotografeerimise, ka enda koostatud sellekohases ettekandes ning kõik selles ettekandes kajastatu on õige (II, 62). J.M. ütluste kohaselt oli Annelinnas J.O bussi fotografeerimas kaasas politseiametnik Vallo Tõnuvere (II, 56, 61-63). Tunnistaja J.M. ütluste kohaselt oli ta väärteoasja menetleja kohtuvälises menetluses ja võttis menetlejana väärteoasja juurde toimikusse Maa-ametist saadud kaardiandmete väljatrüki Verevi järve Tartu mnt piirkonna kohta (I, 109) ning tunnistaja koostatud skeemi (I, 111) ja tunnistaja tehtud foto (I, 112, 29). Kohtul pole alust tunnistaja J.M .ütluste tõele vastavuses kahelda. Sõidukitest Iveco Daily reg nr XXX ja BMW reg nr XXX 17.07.2016.a politseiametnik J.M. tehtud fotodelt (I, 103-107) nähtuvalt on need tehtud joonlauda-mõõdulatti kasutades, mida hoiab fotografeeritud sõidukite juures püsti teine politseiametnik. Ka tunnistaja R.R. ütluste kohaselt oli Annelinnas liiklusõnnetuses osalenud bussi üle vaatamas kaks politseiametnikku. Asjaolu, et fotografeerimisel osales vähemalt kaks politseiametnikku, nähtub ka menetlusaluse isiku 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustest selle kohta, et bussi üle vaatama tulnud politseiametnikud, kellest üks oli J.M. hakkasid ümber bussi käima ja joonlauaga mõõtma (II, 66). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et politseiametnik J.M. sõidukitest Iveco Daily reg nr XXX ja BMW reg nr XXX fotod liiklusõnnetuse toimumisest järgmisel päeval 17.07.2016.a ja ta kasutas selleks teise politseiametniku abi, kes hoidis sõidukite fotografeerimise ajal nende juures joonlauda-mõõdulatti. Kokkuvõtvalt - sõidukitest Iveco Daily reg nr XXX ja BMW reg nr XXX 17.07.2016.a politseiametnik J.M. tehtud fotodelt (I, 103-107) nähtuvalt on Iveco bussil ees väljaulatuva osaga plastikust kaitseraud, mis on ettepoole väljaulatuvalt kumer (vt foto nr 8: I, 107), bussi esiosa kõige väljaulatuvama osa kõrgus maapinnast, mis algab 60 cm juurest, klapib sõidukil BMW tagaosas vasakul nurgas maast 60 cm kõrguselt algavate heledate nühke- ning kriipimisjälgedega (nähtavad värvikahjustused), mistõttu pole kahtlust selles, et J.O juhtimisel 16.07.2016.a olnud sõidukiga Iveco Daily reg nr XXX põhjustati kella 16:47 ajal sõidukile BMW reg nr XXX külge sõitmisega varaline kahju. Kuna väikebuss Iveco Daily reg nr XXX (fotod: I, 105-107, 139-141) ehitus on selline, et kõrgel istuva juhi vaatevälja bussi ette mitte miski ei takista, sest bussil on väga vähesel määral ette ulatuv esiosa ning juhiiste asub kõrgel, siis ei ole eluliselt usutav, et menetlusalusel isikul oli võimalik parkimiskohalt välja sõita, nägemata ja tähele panemata bussi ette pargitud sõiduautot BMW. Bussi ehitusest tingituna, täpsemalt bussijuhi asukohast tingituna, ei saanud väikebussi juhile jääda teisele sõidukile külgesõitmine tähelepanuta. Enda ütlustes ongi menetlusalune isik 11 31.08.2017.a kohtuistungil võtnud õigeks, et bussi ees seisis enne bussiga parkimiskohalt liikuma hakkamist üks auto (II, 66). Kui bussijuhiga võrreldes sõiduautost BMW palju kaugemal teisel pool teed asunud juhuslikust möödakäijast tunnistaja P.K. kuulis ja nägi bussi külgesõitmist sõiduautole BMW, siis pidi eesolevale pargitud sõiduautole külgesõitmist tajuma ka BMW-le palju lähemal asunud bussijuht, kelle nähtavus ei olnud mitte millegagi piiratud. Pealegi ei ole veenev ja usutav, et bussi teise sõiduki vastu sõitmisel sai see kahe sõiduki kokkupuude, millega põhjustati sõiduautole BMW küllaltki pikad värvikahjustused kriipimisning nühkejälgede näol, jääda bussijuhile füüsiliselt tajumata, sest tavapärane bussi liikumine oli takistatud eesolevale BMW-le tagumissse vasakusse nurka külge sõitmisest. Neil asjaoludel ei ole menetlusaluse isiku ütlustest nähtuv selle kohta, et tema ei ole teisele sõidukile külge sõitnud, vähimalgi määral usutav, sest bussijuhile oli ülevalt alla juhi kohalt enda nina ees toimuv paremini näha kui juhuslikule möödakäijast jalakäijale teisel pool tänavat ning bussijuhina ei saanud J.O-le jääda tajumata ka bussi edasiliikumist takistanud teisele sõidukile taha vasakusse nurka külgesõitmine. Sellele, et J.O bussijuhina oligi teisele sõidukile tema juhtimisel olnud bussiga külge sõitmisest teadlik vähemalt kahe sõiduki kokkupuutumisest alates, mille tõttu oli takistatud bussi edasiliikumine, kuid sellele vaatamata otsustas J.O tema juhtimisel olnud bussiga sündmuskohalt koheselt lahkuda, osundab ka tunnistaja P.K.ütlustest nähtuv selle kohta, et P.K.il oli BMW-le külge sõitnud bussijuhiga silmside, ta vehkis küll bussijuhile käega, kuid naisterahvast bussijuht, kelleks oli menetlusalune isik, sõitis ikkagi edasi (II, 65).
lg 2 punktis 8 sätestatu kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist ning manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Sõidukijuhina jättis J.O
lg 2 punktis 8 sätestatu täitmata, mille tulemusena paigalt liikuma hakkamisel pöördega vasakule parkimiskohalt välja sõitis külge pargitud sõidukile BMW reg nr XXX, millega põhjustas kahju E.R. sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol. J.O jättis
S § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks J.O võimalik parkimiskohalt väljasõitmine teha ohutult ning sellisel juhul J.O juhtimisel olnud buss ei oleks bussi ette pargitud sõiduautole BMW vasakpoolsesse taganurka külge sõitnud ja sellega kahju E.R. sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol põhjustanud. Väärteoasjas puuduvad J.O käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
lg 2 punktis 8 sätestatu täitmata jätmisega põhjustatud liiklusõnnetusega tekkis varaline kahju sõiduki BMW reg nr XXX omanikule E.R.sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol. J.O käitumine on 23.08.2016.a kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatult kvalifitseeritud
lg 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju tekitamisena, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Ka liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on 23.08.2016.a kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatult kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kui vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kuna J.O põhjustas tema juhtimisel olnud bussiga sõiduautole BMW külge sõitmisega varalise kahju sõiduki BMW reg nr XXX omanikule E.R.sõiduki BMW vasakpoolse taganurga kahjustamise näol, siis lasus tal sellest politseile 12 teatamise kohustus, sest sündmuskohal ei olnud J.O-le teada varalise kahju saaja ning tal ei olnud pargitud BMW juhiga saavutatud ka kokkulepet varalise kahju eest vastutava isiku osas.
lg 4 p 4 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju eest vastutav isik.
lg 5 kohaselt tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, liiklusõnnetusest teatada politseile kohe ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sõidukijuhina jättis J.O
lg 4 punktis 4 ja
lõikes 5 sätestatu täitmata, kuigi oli vähemalt alates tema juhtimisel olnud bussi kokkupuutest sõiduautoga BMW teadlik liiklusõnnetusest, kuid sellele vaatamata lahkus liiklusõnnetusest politseile teatamata sündmuskohalt. J.O jättis
lg 4 punktis 4 ja
S § 16), milline asjaolu nähtub ilmekalt liiklusõnnetust pealt näinud tunnistaja P.K. ütlustest selle kohta, et BMW-le bussiga külge sõitmise järgselt lahkus J.O tema juhtimisel olnud bussiga koheselt sündmuskohalt, kuigi tal oli liiklusõnnetust juhuslikult pealt näinud tunnistajaga P.K. iga vahetu silmside ning P.K. vehkis talle käega (II, 65). Bussijuht J.O faktilisest käitumisest sündmuskohal nähtub, et ta soovis vastutusest teisele sõidukile külge sõitmise eest vabaneda, mistõttu lahkus koheselt sündmuskohalt, ja seda vaatamata sellele, et üks juhuslik möödakäija nägi liiklusõnnetust pealt ning andis talle käega märku. Väärteoasjas puuduvad J.O käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmisega, kui teatamine oli kohustuslik, pani J.O
lg 4 punktis 4 ja
lõikes 5 sätestatu täitmata jätmisega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seonduvalt vastulauses ja kaebuses esitatud erinevate väidetega peab kohus vajalikuks täheldada järgmist. Ükski vastulauses ja kaebuses esitatud väide ei anna kohtule eraldivõetuna ning ka kogumis küllaldaselt põhjendatud ning seaduslikku alust kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuse tühistamiseks. Vastulauses on esitatud väide, et väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei ole liiklusõnnetuse toimumine väärteoprotokollis toodud viisil ja kohas sõidukite vahel üldse võimalik. Sellega seoses peab kohus vajalikuks täheldada, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto BMW ja väikebussi Iveco asukohtade osas enne liiklusõnnetuse toimumist väärteoasjas vaidlus käesoleval ajal puudub. Nii tunnistaja P.K. kui ka menetlusaluse isiku J.O 31.08.2017.a kohtuistungil antud ütlustest ning tunnistaja P.K. koostatud skeemist nähtuvalt olid liiklusõnnetuse toimumise eelselt sõiduauto BMW ja väikebuss Iveco pargitud üksteise järele, BMW asus väikebussi Iveco ees. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tegi ta enda parkimiskohalt liikuma hakates pöörde vasakule, sest tema ees seisis üks sõiduk (II, 66). Eelkajastatud tõendite alusel pole kahtlust selles, et sõiduauto tagant parkimiskohalt välja sõites vasakpöörde tegemise ajal sõitis J.O juhtimisel olnud väikebuss külge sõiduautole BMW taha vasakusse nurka, kus on näha ka värvikahjustustena heledad kriipimis- ja nühkejäljed, milliste olemasolus veendus kohus oma silmaga ka 29.09.2017.a kohtuistungi 13 käigus, kui tunnistaja R.R. tõi kohtumaja parklasse näha sõiduauto BMW reg märgiga XXX. Kuna 17.07.2016.a politseiametnik J.M. sõidukitest tehtud fotodelt (I, 103-107) nähtuvalt asuvad sõiduautol BMW värvikahjustustena heledad kriipimis- ja nühkejäljed täpselt samal kõrgusel väikebussi Iveco kaitseraua väljaulatuva osaga (alates 60 cm), siis pole kahtlust selles, et need põhjustas J.O tema juhtimisel olnud bussiga parkimiskohalt vasakule sõiduteele välja sõites. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et väikebuss parkimiskohalt vasakule väljasõitmise ajal sõitis külge tema ette pargitud sõiduautole BMW taha vasakusse nurka. Seonduvalt vastulauses esitatud konkretiseerimata väitega selle kohta, et väärteoprotokollile lisatud tunnistajate ütlused ei vasta valdavas osas tunnistaja ütlustele esitatavatele nõuetele, peab kohus vajalikuks täheldada, et kohtuvälises menetluses tunnistajatena üle kuulatud R.R.ja P.K.ütlustest (I, 108, 110) nähtuvalt vastavad need KrMS § 66 lõikes 1 täheldatud tunnistaja mõistele. V™S § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1, KrMS § 66 lg 1 kohaselt on väärteoasjas tunnistajana käsitletav füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, s.o KrMS §-s 62 täheldatud asjaolusid. Tunnistaja P.K. on kohtuvälises menetluses 20.07.2016.a ütlusi andnud KrMS § 62 punktis 1 kajastatud tõendamiseseme asjaolude suhtes – menetlusaluse isiku toimepandud väärtegude aja, koha ja viisi kohta (I, 110). P.K.20.07.2016.a ütlused on asjakohased, sest käsitlevad menetlusalusele isikule käesolevas väärteoasjas etteheidetavaid väärtegusid, s.h bussi Iveco poolt sõiduautole BMW kahjustuste tekitamist ning selle järgselt bussi sündmuskohalt koheselt lahkumist. Tunnistaja R.R. on kohtuvälises menetluses 17.07.2016.a ütlusi andnud KrMS § 62 punktis 1 kajastatud tõendamiseseme asjaolude suhtes – väärtegude aja, koha ja viisi kohta (I, 108). R.R.17.07.2016.a ütlused on asjakohased, sest käsitlevad menetlusalusele isikule käesolevas väärteoasjas etteheidetavaid väärtegusid, s.h R.R. kasutuses olnud sõiduauto BMW parkimise asukohta, BMW-le vigastuste tekkimise aega ja kohta ning vigastuste laadi ja asukohta BMWl ning asjaolu, et BMW-le kahjustuste põhjustaja oli R.R. auto juurde naastes sündmuskohalt lahkunud. Tunnistajatele P.K. le ja R.R. le on kohtuvälises menetluses enne nende ülekuulamist selgitatud ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ning neid on ka enne ütluste andmist hoiatatud teadvale vale ütluse andmisele ning seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumisele järgnevast kriminaalkaristusest, millest teadlikuks olemist on mõlemad tunnistajad vahetult enne ütluste andmist kinnitanud ka ülekuulamisprotokollis enda allkirjadega (I, 108, 110). Neil asjaoludel on vastulauses esitatud konkretiseerimata väide selle kohta, et väärteoasjas väärteoprotokollile lisatud tunnistajate ütlused ei vasta valdavas osas tunnistaja ütlustele esitatavatele nõuetele, paljasõnaline ja asjakohatu. Vastulauses ei ole täpsustatud, milles seisneb väidetud tunnistajate ütluste mittevastavus tunnistaja ütlustele esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud puudusi, mis annaks alust teha kohtuvälisele menetlejale etteheiteid tunnistajate ülekuulamist käsitlevas osas. Nõustuda ei saa ka vastulauses esitatud väitega, et väärteoasjas on hoopiski tuvastatud asjaolud, mis viitavad sellele, et väidetavat varalist kahju saanud sõiduki juht on väidetava liiklusõnnetuse ajal ise rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mis oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. Vastulauses on jäetud täpsustamata, milles seisnes BMW sõiduki juhi liiklusnõuete rikkumine. Ühtegi konkreetset etteheidet vastulause BMW sõiduki juhile ei kajasta. Samas aga heidetakse kohtuvälisele menetlejale vastulauses ette, et väärteomenetlus on alustatud ainult menetlusaluse isiku suhtes ja jäetud BMW reg nr XXX juhi poolt liiklusseaduse rikkumised tähelepanuta, milline olukord võib vastulause esitaja hinnangul viidata erapoolikule väärteomenetlusele. 14 Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ei selgitata, milles seisnes väidetav BMW sõiduki juhi liiklusnõuete rikkumine, jäävad etteheited BMW juhi ja kohtuvälise menetleja aadressil ainetuteks. Kohus ei ole senini väärteoasja menetlemisel tuvastanud ühtegi asjaolu, mis viitaks BMW juhi võimalikele liiklusalaste nõuete rikkumistele. Neil asjaoludel hindab kohus vastulauses esitatud paljasõnalised ning konkretiseerimata etteheited BMW sõiduki juhi aadressil asjakohatuteks. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale esitatud etteheide, et käesolevas väärteoasjas on alustatud menetlust, kuigi toimikus puuduvad väärteomenetluse alustamise aluseks olevad dokumendid. Sellega seoses peab kohus vajalikuks täheldada, et 31.08.2017.a kohtuistungil tunnistaja J.M. ütlustest nähtuvalt viis käesoleva väärteoasja menetlemiseni politseile edastatud teade selle kohta, et Verevi järve ääres on kahjustatud sõiduautot (II, 61). See teade on kajastatud liiklusõnnetuse aktis (I, 102), millest nähtuvalt on liiklusõnnetus registreeritud numbriga 232 teate nr 3140.16.0.051964 alusel (I, 102). Kuigi käesoleval juhul on teade liiklusõnnetuse kohta fikseeritud liiklusõnnetuse aktis, on oluline täheldada, et seadus ei sätesta nõuet, et politsei võib politseile edastatud teabele reageerida ning teavet menetleda ainult sellisel juhul kui politseile edastatud teave on dokumendina kajastatud ning pandud dokumendina väärteoasja toimikusse. Neil eelkajastatud asjaoludel on kaebuses esitatud etteheide kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et käesolevas väärteoasjas on alustatud menetlust, kuigi toimikus puuduvad väärteomenetluse alustamise aluseks olevad dokumendid, põhjendamatud. Kaebuses kohtuvälisele menetlejale seaduseväliselt esitatud nõude järgimine selle kohta, et väärteoasja toimikus peavad olema väärteomenetluse alustamise aluseks olevad dokumendid, välistaks üldse suuliselt politseile õigusrikkumiste kohta edastatud teabele asjakohase, kohese ning kiire reageerimise ja vajadusel ka menetlustoimingute edasilükkamatu tegemise. Sellisel juhul oleks välistatud kohene ja kiire reageerimine suuliselt politseile edastatud info alusel näiteks liikluses joobes juhi kinnipidamiseks, sest esmalt tuleks justkui hakata vormistama kirjalikke dokumente politseile suuliselt edastatud info kohta. Käesolevas väärteoasjas on tunnistajate J.M. P.K. ja R.R. ütlustega kogumis tõendatud, et politsei reageeris politseile edastatud teatele Verevi järve ääres kahjustada saanud sõiduki kohta adekvaatselt – kui Verevi järve ääres selgus, et ühtegi liiklusõnnetuses osalenud sõidukit sündmuskohal enam ei olnud, siis ei olnud politseil võimalik sündmuskohta sõidukite puudumise tõttu sündmuskoha vaatlusprotokollis enam korrektselt kajastada, politseile avaldatud info alusel vormistati üksnes liiklusõnnetuse akt, ning järgnevalt esimesel võimalusel kuulati üle isikud ning fotografeeriti mõlemat liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ning kõige lõpuks kuulati üle menetlusalune isik, kes aga kaitsja juuresolekul keeldus ütluste andmisest. Kuna politseile liiklusõnnetuse kohta info edastamise ajaks ei olnud liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid enam sündmuskohal, siis ei ole põhjendatud heita kohtuvälisele menetlejale ette sündmuskoha vaatlusprotokolli korrektselt koostamata jätmist. Neil asjaoludel ongi põhjendatult toimikus asuvast sündmuskoha vaatlusprotokollist politseile avaldatud info alusel täidetud üksnes liiklusõnnetuse akti osa ning ülejäänud osas on jäänud sündmuskoht kajastamata (I, 102). Kaebuses on veel esitatud etteheide, et tunnistaja R.R. ütlused ei vasta tunnistaja ütluste nõuetele, sest R.R. ei ole vahetult tajunud väärteo tehiolusid - R.R. ütlustest ei nähtu, et ta oleks ise väärtegu pealt näinud ehk seda ise vahetult tajunud, mistõttu R.R.ütlused tuleb kaebuse kohaselt kas väärteoasjast kõrvaldada või jätta tähelepanuta. V™S § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1, KrMS § 66 lg 1 kohaselt on väärteoasjas tunnistajana käsitletav füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, s.o KrMS §-s 62 täheldatud asjaolusid. KrMS § 62 p 1 kohaselt kuuluvad tõendamiseseme asjaoludesse muuhulgas süüteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud süüteo tehiolud. Käesoleval juhul kuulub kindlasti tõendamisele ka V™S § 223 lõikes 1 täheldatud teisele isikule varalise kahju põhjustamine, 15 mille kohta R.R. sõiduki BMW kasutajana kindlasti tuli üle kuulata, saamaks muuhulgas teada, kas ja millal ning millistel talle teadaolevatel asjaoludel tema kasutuses olnud sõidukit BMW kahjustati. Kohtu hinnangul vastab tunnistajana üle kuulatud R.R.KrMS § 66 lõikes 1 täheldatud tunnistaja mõistele, sest ta on andnud ütlusi tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta - väärtegude aja, koha ja viisi kohta – tema kasutuses olnud sõiduki BMW kahjustada saamise kohta ning sellest teadasaamise asjaolude kohta, millistest nähtub muuhulgas, et sõiduki BMW juurde naastes oli BMW-le kahjustused tekitanud sõidukijuht koos bussiga lahkunud (I, 108). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et R.R. ütlused on asjakohased, sest käsitlevad menetlusalusele isikule käesolevas väärteoasjas etteheidetavaid väärtegusid, s.h R.R. kasutuses olnud sõiduauto BMW parkimise asukohta, BMW-le vigastuste tekkimise aega ja kohta ning vigastuste laadi ja asukohta BMW-l ning asjaolu, et BMW-le kahjustuste põhjustaja oli R.R. auto juurde naastes sündmuskohalt lahkunud. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud veel seda, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel lahendanud V™S § 72 lõikes 2 osundatud V™S §-s 108 loetletud küsimusi, vaid selle asemel on otsuses hoopiski viidanud väärteoprotokollile. Veel heidetakse kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole näidatud, millises osas ja mil viisil on väärteoprotokollis kajastatud asjaolud väärteoprotokollis märgitud tõenditega tõendatud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja 23.08.2016.a otsuse koostamisel täitnud V™S 10.peatüki 3.jao 5.jaotises ning V™S §-s 108 täheldatud otsuse vormistamisele esitatavad nõuded, sest kõik seaduses loetletud kohustuslikud elemendid on otsuses kajastatud, mistõttu ei ole kohtuvälisele menetlejale esitatud etteheide, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole näidatud, millises osas ja mil viisil on väärteoprotokollis kajastatud asjaolud väärteoprotokollis märgitud tõenditega tõendatud, põhjendatud. Asjakohane ei ole ka kaebuses esitatud etteheide selle kohta, et kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuses on viidatud väärteoprotokollile, sest V™S § 74 lg 1 p 5,6,7 kohaselt tulebki kohtuvälisel menetlejal seda enda otsuses teha. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et väärteoasjas kasutatud fotod ei vasta V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 nõuetele, sest fotodelt ei ole võimalik tuvastada fotode seost väärteoasjaga, peab kohus vajalikuks tunnistaja P.K. kohtuvälisele menetlejale edastatud foto (I, 112, 29) kohta täheldada, et kaitsja kaebuses osundatud seadusesätted V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 käsitlevad riikliku järelevalve jmt teostamisega seonduvat, s.o seda, millistel asjaoludel võib menetleja piirduda salvestistega, s.h fotodega, ning jätta põhjalikumalt paberkandjal õigusrikkumise kajastamata. Tunnistaja P.K. enda mobiiltelefoniga tehtud foto puhul V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 sätted kohased ei ole, sest tunnistaja näol ei ole tegemist riikliku järelevalve teostajaga ning ka menetlejaga. Tunnistaja tehtud foto puhul kohaldub V™S §-s 2, V™S § 31 lõikes 1 ja KrMS § 63 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt on väärteomenetluses tõendiks muuhulgas ka foto. Käesoleval juhul on tunnistaja P.K. andnud ütlusi, millistel asjaoludel ja miks ta eemalduvast bussist foto tegi - tunnistaja P.K. ütlustest nähtub tema tehtud foto seos menetletava väärteoasjaga. Sealhulgas on tunnistaja ka selgitanud, et teab bussi poolt sõiduautole külge sõitmise aega just enda mobiiltelefonist nähtuvast foto tegemise ajast. Kuna tunnistaja P.K. edastas sõiduautole BMW külge sõitnud bussi kohta andmed BMW kasutajale, pannes sellekohase info sedeliga BMW klaasipuhastaja vahele ning P.K. info jõudis sealtkaudu politseini, mille tulemusena vormistati liiklusõnnetuse akt ning politsei hakkas tegelema teisele sõidukile külge sõitnud bussijuhi väljaselgitamisega ning politsei selgitas välja BMW-le külge sõitnud bussijuhi isiku, kelleks osutus J.O , siis pole kohtul alust kahelda tunnistaja P.K. ütlustest ja tema tehtud fotolt nähtuva õigsuses selle kohta, et P.K. tegi foto sündmuskohalt lahkuvast menetlusaluse isiku juhtimisel olnud bussist. 16 Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et tunnistaja menetlejale edastatud foto seondub käesoleva väärteoasjaga. Kohtul ei ole alust käsitleda tunnistaja P.K. menetlejale edastatud fotot väärteoasjas lubamatu tõendina. Nõustuda ei saa ka kaebuses esitatud väitega selle kohta, et väärteoasjas kasutatud kohtuvälise menetleja tehtud fotod ei vasta V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 nõuetele, sest fotodelt ei ole võimalik tuvastada fotode seost väärteoasjaga. Politseiametnik J.M.17.07.2016.a tehtud fotod liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest on lubatavad tõendid, sest fototabelist nähtub küllaldane info 16.07.2016.a liiklusõnnetuses osalenud sõidukite fotografeerimise aja ja koha kohta ning väärteoasja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta, s.o sõidukite välimuse, s.h kahjustuste kohta – fototabelilt nähtuvalt fotografeeriti sõidukit BMW reg märgiga XXX 17.07.2016.a Tartus Riia tn 132 parklas ning sõidukit Iveco Daily reg märgiga XXX fotografeeriti 17.07.2016.a Tartus Anne tänaval, sõidukeid fotografeerisid 2 politseiametnikku, kellest 1 hoidis sõidukite juures joonlauda-mõõtelatti ja fototabeli koostaja J.M.. fotografeeris, fotografeerimisega talletati väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud, s.h sõidukil BMW reg märgiga XXX tagumises vasakul nurgas värvikahjustustena heledad kriipimis- ja nühkejäljed, mis algavad 60cm kõrguselt, ning sõidukil Iveco Daily reg märgiga XXX talletati muuhulgas esimesel kaitseraual ette väljaulatuva osa algus 60 cm kõrguselt (I, 103-107). Neil asjaoludel on politseiametnik J.M.17.07.2016.a tehtud fotod liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest lubatavad tõendid. Väärteoasjas on tunnistajatena sõidukitest fotode tegemise kohta ütlusi andnud R.R.ja J.M.. ning ka menetlusalune isik, mistõttu pole kahtlust selles, et menetlejal puudus vahetult pärast väärtegude toimumist võimalus liiklusõnnetuses osalenud sõidukite fotografeerimiseks, sest liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki juht sai tema kasutuses olnud sõidukile BMW külge sõitmisest teada hilinemisega, alles auto juurde naastes BMW klaasipuhastajate vahele tunnistaja P.K. jäetud infosedelist, kuid selleks ajaks oli J.O sündmuskohalt enda juhtimisel olnud bussiga juba lahkunud. Neil asjaoludel polnud kohtuvälisel menetlejal objektiivsetel põhjustel võimalik koheselt õigusrikkumiste toimepanemisele järgnevalt sündmuskohta ning liiklusõnnetuses osalenud sõidukite olukorda fikseerida. Menetleja fotografeeris liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid esimesel võimalusel väärtegude toimepanemisest järgmisel päeval 17.07.2016.a, mille kohta on sellekohased ütlused andnud nii tunnistajad R.R., J.M. kui ka menetlusalune isik J.O. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks veel täheldada, et V™S §-s 2, V™S § 31 lõikes 1 ja KrMS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt on väärteomenetluses tõendiks muuhulgas ka foto. Kaitsja kaebuses osundatud seadusesätted V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 käsitlevad rohkem riikliku järelevalve jmt teostamisega seonduvat, s.o seda, millistel asjaoludel võib menetleja piirduda salvestistega, s.h fotodega, ning jätta põhjalikumalt paberkandjal õigusrikkumise kajastamata. Käesolevas väärteoasjas V™S § 31 lg 1¹ ja V™S § 31 4 lg 1 aktuaalsed ei ole, sest tegemist ei ole riikliku järelevalve teostamise käigus tuvastatud õigusrikkumistega. Politsei sai käesoleval juhul menetlusaluse isiku toimepandud väärtegudest teada alles pärast väärtegude toimepanemist ning politseid ei olnud sündmuskohal ajal, kui menetlusalune isik bussi juhtides parkimiskohalt vasakule välja liikudes sõitis külge ette pargitud sõiduautole BMW vasakusse tagumisse nurka ja sündmuskohalt seejärel koheselt lahkus, jättes politseile liiklusõnnetusest teatamata. Kaebuses on heidetud veel ette kohtuvälisele menetlejale, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on jäetud koostamata. Kohtu hinnangul on need etteheited kohatud olukorras, kus liiklusõnnetuse põhjustaja, kellel lasus kohustus liiklusõnnetusest politseid teavitada, lahkus sündmuskohalt, sellest politseid ning ka kahju saajat teavitamata. Täitnuks bussi juhtinud J.O liiklusõnnetusest teatamise kohustust, olnuks politseil võimalik liiklusõnnetuses osalenud sõidukite paiknemine ja olukord sündmuskohal kajastada ka sündmuskoha vaatlusprotokollis. Neil asjaoludel ei ole asjaolu osas, et kohtuvälisel menetlejal jäi sündmuskoht sündmuskoha vaatlusprotokollis nõuetekohaselt kajastamata, põhjendatud teha etteheiteid kohtuvälisele 17 menetlejale, sest ajaks kui kohtuvälist menetlejat teavitati liiklusõnnetusest, polnud enam liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid sündmuskohal (vt tunnistaja J.M. ütlusi – II, 61). Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, väärteoasjas kogutud fotosid tulnuks kohtuvälisel menetlejal vaadelda ja fotode vaatluse kohta koostada vaatlusprotokoll, peab kohus vajalikuks täheldada, et kaebuses kajastatud viisil toimides poleks olnud tegemist asjakohase tõendiga, vaid tuletatud ehk nn teisese tõendiga, mille koostamata jätmist ei ole põhjendatud kohtuvälisele menetlejale ette heita. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et liiklusõnnetuse akt ei vasta liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korrale, peab kohus vajalikuks täheldada, et kuna kaebuses ei nimetata ühtegi konkreetset puudust ning üldsõnaliselt on viidatud üksnes eelnimetatud korra § 8 lõikes 1 toodud nõuete täitmata jätmisele, siis on kaebus jäänud selles osas paljasõnaliseks ning ainetuks. Täiendavalt lisab kohus, et kuna politsei sai liiklusõnnetusest teada siis, kui liiklusõnnetuses osalenud sõidukid olid sündmuskohalt lahkunud, sai politsei kajastada liiklusõnnetuse aktis üksnes talle avaldatud info ning politseile kättesaadavatest registritest kontrollitavad asjaolud, millised on liiklusõnnetuse aktis ka kajastatud (I, 102), s.h on liiklusõnnetuse aktist näha, et liiklusõnnetus on registreeritud numbriga 232 teate nr 3140.16.0.051964 alusel. Eelkajastatud asjaoludel ei ole politseile põhjendatud teha etteheiteid selles osas, et liiklusõnnetuse aktis ei ole kajastatud neid asjaolusid, milliseid politsei saanuks aktis kajastada üksnes siis, kui politsei sündmuskohale jõudes olnuksid seal liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ja juhid kohal alles. Seonduvalt kaebuse lõpus tehtud osundustega
lg 2 p 6 ja
lg 4 p 1 sätetele, millega heidetakse kohtuvälisele menetlejale ette seda, et väärteomenetlust ei alustatud sõiduki BMW reg nr XXX juhi käitumise osas, kuigi BMW juhi käitumises on täheldatav V™S § 241 nimetatud väärtegu (vt kaebuse punkti 8.9 - I, 4), peab kohus vajalikuks täheldada, et ühtegi tõendit, mis andnuks alust teha etteheiteid BMW juhile parkimiskorra nõuete eiramise osas, väärteoasjas ei ole. Ka kaebuses ei ole kajastatud ühtegi tõendit, mille alusel oleks põhjendatud teha BMW juhile parkimiskorra nõuete täitmata jätmise alaseid etteheiteid. Neil asjaoludel on kaebuses kohtuvälisele menetlejale tehtud etteheited selles osas, et menetleja ei ole alustanud väärteomenetlust BMW juhi toimepandud parkimiskorra nõuete täitmata jätmise osas, paljasõnalised ja ainetud. Kaebuses on viidatud BMW juhi poolt V™S 241 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisele, kuid V™S-s nii palju paragrahve ei ole, viimane paragrahv V™S-s on 217. Karistus
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõude rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 18 Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes J.O süü ulatusest – liiklusnõude rikkumisega põhjustas varalise kahju hooletusest, misjärel jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on põhjendatult J.O distsiplineerimiseks, tema õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks teda karistatud rahatrahvidega sanktsiooni maksimummäärast 1/8 läheduses – 35 trahviühikuga, s.o 140 euroga mõlema teo eest eraldivõetuna. Kuna J.O pani toime kaks järjestikust väärtegu – varalise kahju põhjustamise järgselt jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata, siis ei kohaldu KarS § 63 lg 1 ning iga väärteo eest tuleb mõista eraldi karistus, nagu seda on tehtud ka kohtuvälise menetleja 23.08.2016.a otsuses. Kohtuväline menetleja on valinud karistuseks kõige kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi, mis jääb oluliselt alla keskmist määra – iga teo eest 35 trahviühikut ehk 140 eurot, millist kohtul pole vähimatki alust vähendada, sest karistus on juba niigi minimaalne, s.o oluliselt alla keskmist määra ning pigem miinimummäärale lähedane. V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Senini ei ole keegi ka rahatrahvi ositi tasumise määramist taotlenud. Kuna J.O on füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusalaks on tegevusloa alusel sõitjateveo osutamine, siis on kahtlusteta käeolevas väärteoasjas olemas avalik menetlushuvi. J.O ei ole senini sõiduki BMW reg märgiga XXX omanikule põhjustatud varalist kahju hüvitanud. Neil asjaoludel, kuna väärteoasjas on avalik menetlushuvi ning tekitatud kahju on hüvitamata, on välistatud väärteoasjas menetluse lõpetamine V™S § 30 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.