← Eesti

4-17-3674/13

Väärteoasi nr 4-17-3674 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2018 Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3674 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Taotlus taotlus G.N-ile kohaldamiseks Süüdlane G.N isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx post: xxxxxxxxxxx.ee, telefon: xxxxxxxx RESOLUTSIOON asenduskaristuse e- KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada G.N-ile 20.06.
  2. a väärteoasjas nr 267016002811 määratud rahatrahv summas 500 eurot, millele vastab 13 päeva aresti, 13 (kolmteist) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb G.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav oma elukohas ja telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 612 7758 või saata ekiri aadressil harjukrho.info@just.ee. Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, kohtutäitur Tarvi Söömerile, G.N-ile ning täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. 1

(3)Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 20.06.2016 määras Lääne prefektuur väärteoasjas nr 267016002811 G.N-ile LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 14.07.
  1. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 28.06.2017 teavitas kohtutäitur Tarvi Söömer kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 05.07.2017 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi tasumata summa 500 eurot asendamine arestiga. Kohus planeeris kohtuistungi 31.08.2017, kuid G.N-ile ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada. 13.09.2017 helistas kohus G.N-ile tema vennalt saadud telefoninumbril ning teatas kohtuistungi aja. G.N teatas, et ei saa kohtuistungile ilmuda töökohustuste tõttu, kuna töötab Tallinnas. Süüdlane avaldas siis, et soovib rahatrahvi tasuda ositi ning saatis kohtule sellesisulise avalduse. Kohus pikendas rahatrahvi tasumise tähtaega 3 kuu võrra ning määras, et rahatrahv tuleb tasuda osade kaupa, igakuiselt
  2. kuupäevaks vähemalt 200 eurot, viimasel korral 100 eurot. Tasumise lõpptähtaeg oli 15.12.
  3. Kohtule teavet rahatrahvi tasumise kohta ei edastatud. 06.12.2017 helistas kohtuistungi vanemsekretär G.N-i telefonil 56706289 ning teatas uue kohtuistungi aja 18.12.
  4. G.N selgitas, et ta ei ole rahatrahvi tasunud, kuna ootab raha laekumist. Süüdlane teatas esmalt, et ta ei ole kohtuistungi ajal Eestis, kuid kuna selgus, et ta saabub tagasi 17.12, siis võttis kohtuistungi aja teadmiseks. Kohtuistungile G.N ei ilmunud. 16.01.2018 määrusega kohaldati G.N-i suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile. 22.01.2018 kohtuistungil põhjendas G.N eelmisele kohtuistungile ilmumata jätmist terviseprobleemidega ning rahatrahvi tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Enne eelmist kohtuistungit planeeritud puhkusereisi finantseeris väidetavalt naise onu. Süüdlase sõnul on tal mitmeid võlgnevusi, näiteks korteri eest on tasumata ligi 800 eurot. G.N-i pere on tema ülalpidamisel, perre on sündimas teine laps. Selgus, et G.N töötab küll kahel töökohal, kuid sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Rahatrahvi asendamisel oli G.N valmis tegema üldkasulikku tööd. Aresti kandmise korral kaotaks ta võimaluse tööl käia. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. G.N ei ole tasunud talle karistuseks määratud rahatrahvi. Käesolevalt on kohtu menetluses veel teinegi kohtuvälise menetleja taotlus G.N-ile juba rohkem kui kolm aastat tagasi määratud rahatrahvi asendamiseks, mille tasumist ei ole suutnud G.N alustada vaatamata sellele, et tegemist on tunduvalt väiksemas summas määratud karistusega. Süüdlane on selgitanud rahatrahvide tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Väidetavalt ei tasutud talle varasemas töökohas palka korrektselt, mistõttu tekkisid võlgnevused- 2
(3)tasumata on nii rahatrahvid kui ka eluasemekulud. G.N-i sissetulekust sõltub ka tema pere. Kohus andis G.N-ile võimaluse tasuda rahatrahvi osade kaupa ning täita karistus vabatahtlikult, kuid G.N ei kasutanud seda ära. Lisaks sellele, et G.N ei täitnud korduvalt antud lubadusi rahatrahvi tasumiseks, asus ta lõpuks ka kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Viimasel kohtuistungil, kuhu G.N toimetati sundtoomise korras, selgus, et süüdlane ei ole oma keerulisest majanduslikust olukorrast tulenevalt jätkuvalt võimeline rahatrahvi tasuma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et G.N-ile käesolevas asjas määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna G.N on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. G.N-ile on karistuseks määratud rahatrahv summas 500 eurot, s.o 125 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 13 päeva aresti, millele omakorda vastab 13 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Tähtaja määramisel võttis kohus arvesse, et G.N oleks võimalik üldkasulikku tööd teha põhitöö kõrvalt. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb G.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, V™S § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.