Väärteoasi nr 4-17-5586 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2018 Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5586 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus taotlus E.T-le kohaldamiseks Süüdlane E.T isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, post: xxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON asenduskaristuse e- KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.T-le 27.11.
- a väärteoasjas nr 249014002092 määratud rahatrahv summas 96 eurot, millele vastab 2 päeva aresti, 5 (viis) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb E.T olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav oma elukohas ja telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 612 7758 või saata ekiri aadressil harjukrho.info@just.ee. Välja mõista E.T-lt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, 1
(4)EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99918700004250 ja selgituseks: „väärteoasi nr 4-17-5586, sundtoomise kulu“. Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Jaanika Pajustele, E.T-le ning täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 27.11.2014 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249014002092 E.T-le LS § 207 alusel rahatrahvi 24 trahviühikut, s.o 96 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 15.12.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 17.10.2017 teavitas kohtutäitur Jaanika Pajuste kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 18.10.2017 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi tasumata summa 96 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas kohtuistungi 13.11.
- E.T avaldas, et soovib rahatrahvi tasuda. Süüdlane selgitas, et vahetas eelmise kuu alguses töökohta. Varasemas töökohas ei makstud palka õigeaegselt, uues töökohas sellega probleemi ei ole. E.T selgitas, et tal on pere (naine ja laps, tulemas teine laps), osa sissetulekust annab emale, osa läheb ka kohtutäituri kaudu võlgade katteks. Üldkasuliku töö tegemist ei pidanud E.T palgatöö tõttu võimalikuks. Rahatrahvi lubas süüdlane tasuda tuleval palgapäeval. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda E.T-le võimalus rahatrahvi tasumiseks. Kohus määras, et rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 20.11.2017 ning kohtule tuleb sellest teada anda. Kohus selgitas, et kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, määrab kohus uue kohtuistungi aja. Kohus kontrollis, et 23.11.2017 seisuga oli rahatrahv summas 96 eurot tasumata. 06.12.2017 helistas kohtuistungi vanemsekretär E.T telefonil 56706289 ning teatas uue kohtuistungi aja 18.12.
- E.T selgitas, et ta ei ole rahatrahvi tasunud, kuna ootab raha laekumist. Süüdlane teatas esmalt, et ta ei ole kohtuistungi ajal Eestis, kuid kuna selgus, et ta saabub tagasi 17.12, siis võttis kohtuistungi aja teadmiseks. Kohtuistungile E.T ei ilmunud. 16.01.2018 määrusega kohaldati E.T suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile. 22.01.2018 kohtuistungil põhjendas E.T eelmisele kohtuistungile ilmumata jätmist terviseprobleemidega ning rahatrahvi tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Enne eelmist kohtuistungit planeeritud reisi finantseeris väidetavalt naise onu. Süüdlase sõnul on tal mitmeid võlgnevusi, näiteks korteri eest on tasumata ligi 800 eurot. E.T pere on tema ülalpidamisel, perre on sündimas teine laps. Selgus, et E.T töötab küll kahel töökohal, kuid sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Rahatrahvi asendamisel oli E.T valmis tegema üldkasulikku tööd. Aresti kandmise korral kaotaks ta võimaluse tööl käia. 2
(4)KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. E.T ei ole suutnud tasunud talle rohkem kui kolm aastat tagasi karistuseks määratud rahatrahvi. Käesolevalt on kohtu menetluses veel teinegi kohtuvälise menetleja taotlus E.T-le määratud rahatrahvi asendamiseks. Süüdlane on selgitanud rahatrahvide tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Väidetavalt ei tasutud talle varasemas töökohas palka korrektselt, mistõttu tekkisid võlgnevused- tasumata on nii rahatrahvid kui ka eluasemekulud. Selgus, et E.T sissetulekust sõltub ka tema pere. Võttes arvesse E.T selgitusi, mille kohaselt on ta nüüd võimeline rahatrahvid tasuma, andis kohus E.T-le võimaluse karistuste täitmiseks. Vaatamata korduvatele lubadustele rahatrahvid tasuda, E.T seda ei teinud ning asus hoopis kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Viimasel kohtuistungil, kuhu E.T toimetati sundtoomise korras, selgus, et süüdlane ei ole oma keerulisest majanduslikust olukorrast tulenevalt jätkuvalt võimeline rahatrahve tasuma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et E.T-le käesolevas asjas määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna E.T on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. E.T-le on karistuseks määratud rahatrahv summas 96 eurot, s.o 24 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 2 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui viis tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Tähtaja määramisel võttis kohus arvesse, et E.T oleks võimalik üldkasulikku tööd teha põhitöö kõrvalt. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb E.T olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Menetluskulud V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. Väärteoasja materjalide kohaselt jättis E.T kohtuistungile ilmumata. E.T oli teadlik kohtuistungi toimumisest, kohtukutse edastati talle isiklikult telefoni teel. E.T-le selgitati, et kohtuistungile ilmumine on kohustuslik ning samuti selgitati mitteilmumise tagajärgi. Selleks, et tagada E.T kohalolek kohtuistungil pidas kohus vältimatuks kohaldada tema sundtoomist. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Selline kulu on tekkinud E.T enda süül, kuna tema on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei olnud muud võimalust kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 24,70 eurot välja mõista E.T-lt . Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. 3
(4)Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, V™S § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)