lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Kõik Süüdistatavad EDGAR SELJAND Kaitsja isikukood: 39108270266; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: ametlikult ei tööta, elukoht: XXX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas). Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 13.06.2016.a Harju Maakohtu poolt
Vabanes peale karistuse täielikku ärakandmist 23.03.2018.a. Väärteokorras 11 (üksteist) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2018.a. KrMS § 130 lg 2 alusel vahistatud kaheks kuuks. Vandeadvokaat Merike Allikmäe 1 1-18-5850 Juhindudes KrMS § 126,175,179,180 lg 3, § 269, 311,313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Edgar Seljand
lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seega karistuse alguseks lugeda Edgar Seljand'i kinnipidamise päev, s.o 07.06.2018.a. Edgar SeljandM suhtes valitud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Asitõendid CD plaat salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures - jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §216 lg 3 p 1 alusel jätta peale kriminaalasja materjalide juurde. Sõiduki vaatluse käigus võetud DNA proovid 10 karbis - kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud Edgar Seljand'ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 810,00 (kaheksasada kümme) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamiskulu summas 36,00 (kolmkümmend kuus) eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundrahal250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul vähemalt 174 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 182 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700054271 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-5850". 2 1-18-5850 Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. I. SÜÜDISTUS Edgar Seljand'it süüdistatakse selles, et tema, olles
lg 2 p 1 tähendatud isik tulenevalt süüdimõistmisest Harju Maakohtu 13.06.2016.a. otsusega
lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja omades lisaks sellele veel 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõidukite ajutiste omavoliliste kasutamiste eest
kella 17.30 paiku Harju mk Kose vallas Kose alevikus Pikk 23 ehk Coopi kaupluse juures parkimisplatsil, olles kerges alkoholijoobes ning kasutades ära olukorda, kus L L AS-le kuuluv ja J. D kasutuses olnud sõiduk Honda CR-V reg.nr XXX (2015.a. väljalase) väärtusega rohkem kui 20 tuhat eurot oli jäänud selle kasutaja J. D hetkelise eemaldumisega sõidukist lukustamata ja võti sõiduki süütelukku, sisenes omavoliliselt sellesse sõidukisse, ta istus selle juhiistmele ja püüdis selle sõidukiga sõiduki kasutaja loata ära sõita. Selleks tarvitas E. Seljand sõiduki kasutaja J. D suhtes ka vägivalda - niinelt oli J. D , kes oli märganud nimetatud sõidukit temale võõra isikuga roolis ilma tema loata ära sõitmas, astunud sellele sõidukile keset sõiduteed ette ja sirutanud ka käed enda ette, et takistada selliselt sõidukiga edasi sõitmist ning mis on igaühele sõnadeta arusaadav kui märguanne, et autojuht peatuks ja sõiduki omavolilise kasutamise lõpetaks, mis aga ei peatanud E. Seljandit, kes sõitis J. D sündmuskohalt ikkagi põgenedes sõiduki kiirust vähendamata ja pidurdamata otsa, mille tagajärjel J. D paiskus peale kokkupõrget sõidukiga asfalt-teele pikali. Sellise löögi ja löögist tingitud pikali paiskumise tagajärjel tundis kannatanu valu ning kahjustada sai kannatanu tervis - tal tuvastati pindmised säärevigastused, lahtine säärehaav, põlve lahtine haav ning randme- ja käevigastused. Sellise vägivalla kasutamist sisaldanud manöövri tagajärjel õnnestus E. Seljandil sündmuskohalt nimetatud sõidukit omavoliliselt juhtides lahkuda ning ta jätkas sellega omavolilist ringisõitmist Harju maakonnas endale meelepäraselt, kuni samal päeval kella 18.34 ajal Rae vallas Rae külas Raeküla tee ja Assaku tee ristmikul andis lähenev politseipatrull temale peatumismärguande, mida E. Seljand aga eiras ja kihutas patrullist mööda, misjärel patrulli eest põgenedes oli ta lõpuks sunnitud nimetatud sõiduki peatama Harju mk Rae vallas Peetri alevikus Tähnase teel tupiktänava lõpus, kus tal polnud enam võimalik selle sõidukiga edasi sõita, ta lahkus kiiresti sõidukist ja jooksis metsa, kus politseitöötajad ta koheselt kinni pidasid. Seega pani E. Seljand toime temale võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning kui see on toime pandud vägivallaga ehk
II. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et E. Seljand'i süü on tõendamist leidnud, ning tema tegevus on
Karistust kergendava asjaoluna esineb süüdistatava poolne kahetsus ja kannatanu ees vabandamine kohtuistungil. Prokurör taotles E. Seljand'i süüdi 3 1-18-5850 mõistmist ja tema karistamist
lg 3 järgi vangistusega 7 aastat, arvestades karistuse kandmist kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 07.06.2018. Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Süüdistatav E. Seljand avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistuse ja süüdistusakti sisu on talle arusaadavad ning ta tunnistab end osaliselt süüdi. Süüdistatav kahetseb toime pandud tegu ning lisab, et ei soovinud kannatanule vigastusi tekitada. Kaitsja leidis, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud
Kaitsja asus seisukohale, et süüdistavale etteheidetavas kuriteo episoodis ei ole vägivallaga äravõtmist, ähvardamist või kehalist väärkohtlemist
mõttes, ega
mõttes rasket tervisekahjustust.
lg 3 eeldab tegevuses vähemalt kaudset tahtlust, kuid antud juhul oli vigastuste tekitamine süüdistatava poolt ettevaatamatusest. Seega tuleb E. Seljandi poolt toime pandud tegu kvalifitseerida
Karistuse osas leidis kaitsja, et prokuröri poolt taotletav karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele. Kaitsja hinnangul tuleks Edgar Seljand'it karistada 2 aastase vangistusega. IIL KOHTU SEISUKOHT 3.1 Tõendid Kohus luges kõik prokuröri ja kannatanu esindaja poolt kohtuistungil esitatud tõendid, mille kohus vastu võttis, asjakohasteks ja lubatavaks. Samuti loeb kohus ülekuulatud tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütlused usaldusväärseteks. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning tõendite tõendamisväärtuse selgub kohtuotsuse põhjendavas osas. Kannatanu J. D andis 15.10.2018 toimunud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta viibis
Kahtlustatav märkis, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatava ütluste kohaselt viibis ta 07.06.2018.a terve päeva K alevikus. Kahtlustatav tarbis selle päeva jooksul 8 pudelit 0,33 liitrist Cooler'it, pooleliitrise viina ja üks väike viinapudel jäi veel autosse. Kahtlustatav kõndis Coop'i poe juures. Sõidukist Honda CR-V mööda minnes märkas ta, et autol mootor töötab ja kedagi sees ei istu. Seejärel istus kahtlustatav autosse ja sõitis sellega ära. Sõiduk oli pargitud selliselt, et parklast väljuda, tuli sõita ümber Coop'i poe, et pääseda sõiduteele. Kahtlustatav eeldas, et sõiduki omanik on lähedal ja ta ei hakka tagurdamisele aega raiskama ning sõidab ümber poe. Coop'i poe ümber sõitis kahtlustatav tavalisest kiirema hooga. Kiirus oli umbes 40-50 kilomeetrit tunnis kui keegi naine tuli auto ette karjuma ja kätega vehkima. Kahtlustatav nägi naisterahvast autole ette astumas suhteliselt viimasel hetkel, vahemaa võis olla 3-4 meetrit. Kahtlustatav arvas, et ta oleks jõudnud pidurdada aga ta oli liiga ehmatanud ning arvas, et naisterahvas tuleb eest ära. Seetõttu kahtlustatav ei pidurdanud. Naisterahvas tuli paremalt poolt, hiljem arvas kahtlustatav, et tegemist võis olla auto omanikuga. Ta ei kuulnud, mida naisterahvas talle karjus. Kahtlustatav sõitis peale naisterahvale otsa sõitmist pidurdamata edasi nii, et keeras parklast välja vasakule poole KoseRisti poole. Kahtlustatav ei oska öelda miks ta autot kinni ei pidanud ega tundnud huvi kui palju naisterahvas viga sai. Seejärel sõitis kahtlustatav edasi Kose surnuaeda ja sealt edasi mööda külavahe teid Vaidasse. Selle järgselt hakkas kahtlustatav sõitma Tallinnasse. Enne suurele maanteele jõudmist, tahtis politseipatrull ta kinni pidada. Kahtlustatav sõitis politsei eest ära. Sõites Tallinna poole mööda suurt maanteed, hakkas ta kihutama. Mingil hetkel oli kahtlustatava kiiruseks umbes 180-200 kilomeetrit tunnis. Ühel hetkel keeras kahtlustatav suurelt teelt ära paremale poole väiksemale teele. Natukese aja möödudes jõudis ta tupikuni. Seejärel võttis kahtlustatav võtmed süütelukust välja, haaras enda telefoni ning jooksis autost välja metsa poole. Autoga seisma jäämise koha juures oli oja ja peale seda mets. Kahtlustatav jooksis läbi oja, mille tõttu tema riided ja jalanõud said märjaks ja poriseks. Kahtlustatav soovis lihtsalt autoga sõita ja ta oleks selle Tallinnas kuhugi lihtsalt jätnud. Ta ei tahtnud seda autot endale jätta, ega seda müüa või vigastada (I kd tl 92-95). 07.06.2018 kiirabikaardi nr XXX kohaselt tekkis Kose vallas, Kose alevikus, Pikk tn 23 asuvas Konsum'i juures J. D autoga kokkupõrke tagajärjel pindmine säärevigastus (S80), sääre muud pindmised vigastused (S80.8), lahtine säärehaav 5 1-18-5850 (S81.0) ning põlve lahtine haav. Kaasuva haigustena randme- ja käevigastused (S60-S69) (I kd tl 35-36). Politseiinfosüsteemi õiend sõiduki Honda CR-V (reg. Nr XXX) andmete kohta. Õiendi kohaselt on sõiduki Honda CR-V (reg. Nr XXX) omanik L L AS ja üks kasutajatest J. D (I kd tl 39). Asitõendi vaaltusprotokoll - Kose Konsumi, asukohaga Pikk 23, Kose alevik, Harjumaa 07.06.2018 kaamerate salvestused. Kaamera salvestiste vaateväljas on Pikk 23 Kose Konsumi esine parkla. Esimeselt salvestiselt on näha kiirabi autot, mille juures on musta jakiga ja pika patsiga tüdruk ning valget jakki ja siniseid teksapükse kandev blondide juustega naisterahvas. Kaamera vasakus ääres on näha kaamera suunas lonkiva kõnnakuga liikuvat meesterahvast, kellel on jalas sinised püksid ja seljas musta värvi jope. Isik kõnnib üle parkla ning läheb autode vahelt läbija kiirabi auto taha. Teiselt salvestiselt on näha, et jooksmas siniste pükstega, valge jakiga ja blondide juustega naisterahvast. Naisterahvas jookseb hoonega risti teele ja sirutab käe ette välja, misjärel tuleb nurga tagant välja pruuni värvi sõiduk ja sõidab naisterahvale otsa. Auto liigub samal kiirusel edasi ning naisterahvas saades sõidukilt löögi, paiskub pikali maha. Sõiduk sõidab parklast välja ning keerab vasakule, naisterahvas tõuseb püsti ja jookseb autole järgi (I kd tl 4250). Sündmuskoha vaatlusprotokollist 3100180286852 nähtub, et 07.06.2018 Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, tähnase tee 4 juures tupiktänava lõpus on pargitud sõiduk Honda CR-V (reg. nr XXX). Sõidukist vasakule jääb liiklusmärk nr 684. Ette jääb põõsastik. Sõidukist vasakule ja märgist edasi jääb kirsas metsarada. Sõidukil välised vigastused puuduvad. Sõidul oli eelnevalt eiranud politsei poolt antud peatumismärguannet. Sõidukijuht peale peatumist antud kohas jooksis metsa (I kd tl 51-53). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil Honda CR-V (reg. nr XXX) puuduvad visuaalselt vigastused. Sõidukilt võetud 10 erinevat puuteproovi (I kd 54-62). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kahtlustatakse E. Seljand'i
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 07.06.2018 kella 17.30 ajal aadressil Harjumaa, Kose vald, Kose alevik, Pikk tn 23 juures võttis omavoliliselt võõra vallasasja mootorsõiduki Honda CR-V (reg. nr XXX) omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. E. Seljand peeti kahtlustatavana kinni 07.06.2018, aadressil Harjumaa, Peetri alevik, Rae vald, Tähnase tee ja Sauki tee ristmiku juures. Kinnipidamise aluseks on § 217 lg 2 järgi - ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult peale seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Kinnipidamise aluseks on samuti ka KrMS § 217 lg 3 järgi - ta püüab põgeneda, ta võib põgeneda ning ta võib kriminaalmenetlusest kõvale hoiduda või seda muul viisik takistada. Kinnipidamisel on kasutatud erivahenditena käeraudu (I kd tl 6364). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli kahtlustataval E. Seljandil kinnipidamisel seljas järgmised riided: jope, teksapüksid, T-särk. Isikul seljas olnud riided olid kõik määrdumisjälgedega (I kd tl 65-68). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati E. Seljandil, vahetult peale kahtlustatavana kinni pidamist, 07.06.2018 kell 18.59-19.03 tõendusliku alkomeetriga (Alcotest 7110 Typ MKIII Est) alkoholijoove 0,53 mg/1 (+/- 0,05 mg/1) (I kd tl 70). 6 1-18-5850 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi, kõrvaldati E. Seljand 07.06.2018 kell 18.39 sõidukijuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel. Liiklusjärel valve käigus selgus, et E. Seljand'il on alkoholilõhnad ning puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning sõiduki kasutamise õigus (I kd tl 72). 3.2 Kuriteo koosseis 3.2.1 Objektiivne koosseis
lg 3 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.
lg 3 on koosseisutüübilt liitkoosseis, mis koosneb vägivallast ja asja omavolilisest kasutamisest, kus vägivalda kasutatakse vahendina saavutamaks asja kasutamist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja näol on tegemist füüsilise, ehk kehalise esemega. Asja kasutamine on asja kasulike omaduste tarbimine või asjalt vilja saamine, samuti omanikusamase seisundi teostamine. Asja ajutine kasutamine tähendab selle omaduste niisugust tarbimist, mille järel asja füüsiline substants ei muutu või väärtus kas ei vähene või muutus või väheneb väheoluliselt. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. Mootorsõiduki ärandamist ei ole karistusseadustik kriminaliseerinud kui iseseisvat süütegu, mistõttu tuleb ka ärandamine subsumeerida käesoleva koosseisu alla. Ärandamine on sõiduki hõivamine ning sellega ärasõitmine kohast, kuhu omanik või valdaja oli selle jätnud (garaaž, parkla, tänav vm). Siinjuures tuleb ärandamisena käsitada mootorsõidukiga sõitmist. Seega on ärandamine mootorsõiduki sihtotstarbeline kasutamine, nimelt võimaluse kasutamine autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Ärandamine loetakse lõpule viiduks sõiduki ärasõitmisega nimetatud kohast - parklast väljumisega sõidetavale teeosale. Vägivald võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjutuse tekitamises. Sisuliselt on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse sõiduki hõivamiseks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele, st vägivalda kasutatakse vahendina saavutamaks asja kasutamist. Seega saab vägivalda vaadelda kui teo teoimepanija tahtest kantud tegevusviisi, mis võimaldab süütegu lõpule viia. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse sõiduki hõivamise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast sõiduki hõivamist. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega täielikult tõendamist leidnud, et E. Seljand pani toime
E. Seljand on seda ka ise tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui ka 15.10.2018 toimunud kohtuistungil. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tahtis E. Seljand lihtsalt autoga sõita ning ta ei tahtnud seda autot endale jätta, ega seda müüa või vigastada (I kd tl 92-95). Kannatanu J. D (I kd tl 30-31) poolt antud ütluste, asitõendi vaaltusprotokolli (I kd tl 42-50), isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, kohtueelses menetluses antud ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokolli nr 3100180286852 (I kd tl 51-53) kohaselt on tõendamist leidnud, et 07.06.2018 Harjumaal, Kose alevikus, Pikk 23 Coop Eesti Kose Konsumi parklas kella 17.30 ajal hõivas E. Seljand omavoliliselt J. D kasutuses olnud ja tema poolt pargitud sõiduki Honda CR-V (reg. nr XXX) ning sõitis sellega parklast välja sõiduteele. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil Honda CR-V (reg. nr XXX) puudusid teo järgselt 7 1-18-5850 visuaalselt vigastused (I kd 54-62). Samuti ei ole kannatanu J. D hilisemalt väitnud, et sõidukil oleksid ilmnenud muud vigastused. Järgnevalt analüüsib kohus, kas E. Seljand'i tegu vastab
3.2.2 Vägivald
lg 3, olles liitkoosseis, nõuab lisaks asja omavolilisele kasutamisele objektiivse asjaoluna ka vägivalla esinemist. Vägivalda tuleb sisustada Karistusseadustiku eriosa koosseisudes (§120 - ähvardamine; §121 - kehaline väärkohtlemine; §118 - raske tervisekahjustuse tekitamine) sisalduva vägivalla käsitlusega.
silmas pidades peab vägivald olema ajaliselt seotud omavolilise kasutamisega ning olema asja äravõtmise vahend ehk suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Vägivald loob aluse asja omavolilist kasutamist takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Kaitsja märkis 15.10.2018 toimunud kohtuistungil, et E. Seljand'i tegevus ei kvalifitseeru
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtulahendis III-1/3-92/94 märkinud, et auto ärandamisest, kui lõpule viidud süüteost saab rääkida siis kui sõidukiga on peatumis või parkimiskohast ära sõidetud. Karistusõiguse kommentaaride kohaselt teod, mis on suunatud sõiduki ära viimisele (auto lükkamine või sõitmine garaažist välja), kujutavad endast ärandamiskatset. Parkimiskohalt sõidu alustamist ja sõidukiga Coop'i poe ümber sõitmist (eesmärgiga jõuda sõiduteele) saab vaadelda kui ärandamise katset, kuna E. Seljand ei olnud veel kindlustanud sõiduki ärandamist olles jätkuvalt J. D mõjualas. Seda tõendab ka kannatanu hilisem võimalus takistada sõiduki omavolilist kasutamist. Tegu minetas katsestaadiumi, kui J. D vastupanu murti ja E. Seljand alustas sõitmist sõiduteel. J. D vastupanu murti talle sõidukiga otsa sõites, kõrvaldades seega viimase takistuse, mis võimaldanuks E. Seljandil asja omavoliliselt kasutada. Kokkupõrke tulemusel tekkis J. D mitmeid tervise kahjustusi. Kiirabikaardi (nr XXX) kohaselt tekkis J. D autoga kokkupõrke tagajärjel pindmine säärevigastus, sääre muud pindmised vigastused, lahtine säärehaav ning põlve lahtine haav. Kaasuva haigustena randme- ja käevigastused (I kd tl 35-36). Kannatanu lisas kohtuistungil, et vigastada saanud põlv annab talle siiani aeg-ajalt tunda ning käte puhul tundis valu veel 3 nädalat peale juhtunut. Seega kohus leiab, et omavolilisel ajutisel kasutamisel rakendatud vägivald
D mootorsõidukiga otsasõidus väljendunud kehalises väärkohtlemises, s.o kannatanule nii tervisekahjustuste kui ka valu põhjustamises. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E. Seljand pani toime
lg 3 kvalifitseeritud kuriteo, s.o võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega vastab E. Seljandi tegu
3.2.3 Subjektiivne koosseis
lg 3 kuritegu eeldab subjektiivse koosseisuna vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kaitsja hinnangul ei soovinud E. Seljand J. D vigastusi ega valu põhjustada ning tegutses seega otsasõidul ettevaatamatusest, pannes teo toime hooletusest. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. 8 1-18-5850 Karistusõigusdogmaatika kohaselt seisneb otsene tahtlus toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Isik võib otsese tahtluse puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka nendesse ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega leppides. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib kohtuotsuses 3-1-1-31-07 p 9.2 järgmist: „ Otsese tahtluse tuvastamine eeldab seda, et isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda, kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab seda. " Silmas tuleb pidada, et otsese tahtluse konstitueerivaks tunnuseks pole siiski see, et isik on tagajärje saabumise suhtes absoluutselt kindel. Määravaks on pigem asjaolu, kui tihedalt on kõrvaltagajärje saabumine seotud toimepanija poolt püütava põhitagajärje realiseerumisega. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt märkas E. Seljand, et auto ette tuli naisterahvas kes karjus ja vehkis kätega. Ütluste kohaselt E. Seljand arvas, et ta oleks jõudnud pidurdada, kuid jättis pidurdamata, kuna arvas, et naisterahvas tuleb eest ära. Otsasõidu järgselt sõitis E. Seljand pidurdamata edasi sõiduteele. (I kd tl 94). Ka asitõendi vaaltusprotokolli (I kd tl 42-50) kohaselt on kaamera salvestiselt näha, et J. D jookseb hoonega risti teele ja sirutab käed ette välja. Seejärel tuleb nurga tagant välja pruuni värvi sõiduk ja sõidab naisterahvale otsa. Auto liigub samal kiirusel edasi ning naisterahvas saades sõidukilt löögi, paiskub pikali maha. Sõiduk sõidab parklast välja ning keerab vasakule. Kohtu hinnangul oli E. Seljand'ile märgatav isiku teele ilmumine ning tal oli ka võimalus pidurada, et otsasõitu vältida või vähemalt kokkupõrke tugevust vähendada. E. Seljand aga ei võtnud kasutusele ühtegi meedet, et auto kiirust vähendada või kokkupõrget vältida, vaid jätkas teadlikult sama sõidukiirusega liikumist sõiduteele. E. Seljand pidi teadma, et mitte pidurdades sõidab ta isikule otsa. Kui isik midagi teab, kuid sellest olenemata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Otsese tahtlusega on tegemist ka siis, kui isik püüab saavutada põhitagajärge, millega on kindlasti seotud kõrvaltagajärg. J. D tegevus (teele jooksmine, karjumine ja kätega vehkimine) oli suunatud auto takistamisele, et E. Seljand'i poolne omavoliline asja kasutamine lõpetada. Seega pidi E. Seljand langetama autoroolis otsuse, kas jätkata autoga liikumist ja auto ärandamine viia lõpuni või sõiduk peatada ja omavoliline kasutamine lõpetada. E. Seljand aga jätkas otsusekindlalt autoga sõitmist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et E. Seljand pani
3.2.4 Õigusvastasus ja süü Edgar Seljand'i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Edgar Seljand oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu
§-s 34 sätestatud asjaolusid ning E. Seljand on sündinud 1991. aastal (I kd tl 27). Samuti puuduvad E. Seljand'i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E. Seljand'i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et E. Seljand on pannud toime talle etteheidetava kuriteo
lg 3 järgi, st võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, kui see on toime pandud vägivallaga. 3.3 Karistus
lg 3 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskon-a kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka 9 1-18-5850 karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kiiminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Riigikohtu kiiminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 31-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis.
lg 3 koosseis näeb süüdistatava poolt võõra vallasasja omavolilise ajutise kahjustamise eest, kui see on toime pandud vägivallaga tagajärjena ette nii tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise kui ka raske tervisekahjustamise. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et E. Seljand põhjustas kannatanule kergeid vigastusi ja valu, seega saabus kergem tagajärg kui kuriteokoosseis võimalikuks peab. Samuti ei ole kannatanu esitanud moraalse ega materiaalse kahju nõuet. Lisaks tuleb arvesse võtta, et E. Seljand antakse kohtu alla ühes kuriteo episoodis. Seega põhjustatud tagajärge arvestades leiab kohus, et E. Seljand'i süü on keskmisest väiksem ja tema karistus peaks olema alla keskmise karistusmäära. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus E. Seljandi puhtsüdamliku kahetsust ja kannatanu ees vabandamist. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea vajalikuks eripreventsiooni eesmärgil suurendada süüdistatava karistust sest põhikaristus vastab isiku süü suurusele ning avaldab piisavalt eripreventiivset mõju. Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista E. Seljand'iie rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Edgar Seljand tuleb süüdi mõista
lg 3 järgi ning karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seega karistuse alguseks lugeda E. Seljand'i kinnipidamise päev, s.o 07.06.
lg 3 kohaselt on käesoleval juhul
lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud kahe- kuni kümneaastane vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 08.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.