Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.02.2019.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,19,000376. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 2; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Liina Orumetsa kaebus rahuldada . PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 18.02.2019.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,19,000376 tühistada ning teha uus otsus. Mõista Liina Orumets süüdi
800 eurot (kaheksasada eurot) s.o. jätta põhikaristus muutmata. Määratud rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 12(kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates , ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 66.66 eurot Rahandusministeeriumi arvele 1 nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 17001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 102220195015592.
lg.3 p.1 järgi määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) kuuks jätta muutmata. LS § 127 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel oma juhiluba 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 29.01.2019.a. koostas Põhja prefektuuri Ida-Harju PJ patrullpolitseinik M P väärteoprotokolli selle kohta, et Liina Orumets juhtis 29.01.2019.a. .a. kell 22.09 ajal mootorsõidukit MB GL320 registreerimismärgiga x Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevi-kus Mõigu teel suunaga Heki tee poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l .Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76 mg/l+- 0,05 mg/l . Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.02.2019.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2315,19,000376 määrati Liina Orumetsale
800 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja Liina Orumets taotleb kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahvi tasumist ositi, kuna on osaliselt töövõimetu (60 %), tal on 6-aastane tütar ning ta on üksikema. Menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud Liina Orumetsa kaebusega ja väärteoasja materjalidega, ei vaidle vastu kaebaja taotlusele määratud rahatrahvi ositi tasumiseks . Menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 224 lg 2 rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ning isiku süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistas Liina Orumetsa LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku s.o. 800 euro ulatuses ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli-ist nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,71 mg liitri kohta. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellised asjaolud välistavad täielikult võimaluse, et süütegu oleks toime pandud ettevaatamatusest ning L.Orumetsa süüline käitumine oli teadlik ja eesmärgipärane. Kohtuväline menetleja juhtis Liina Orumetsa karistamisotsuses tähelepanu asjaolule, et vaid 0,04 mg liitrikohta väljahingatavas õhus suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud ka kriminaalkaristus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Liina Orumets on varem toime pannud kaks KarS § 424 järgi inkrimineeritavat kuritegu ning isikule mõisteti karistuseks vangistus, mis on asendatud üldkasuliku töö tundidega, üldkasulik töö on tehtud 27.augustiks 2018.a. Uue liiklusalase raske rikkumise pani isik toime kõigest viis kuud hiljem. Menetlusalusel isikul tuvastati LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemiku ülemmäära lähedane alkoholisisaldus. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on mootorsõidukijuhina liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii temale endale, kui teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui temalt on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge s.o rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada vaid seda, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Liina Orumetsa kaebus tuleb rahuldada s.o. põhikaristusena määratud rahatrahvi tasumine võimaldada ositi KarS § 66 alusel 12 kuu jooksul. KarS § 66 sätestab karistusekandmise ositi ning sama §-i lg.2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. KarS §66 lg.3 kohaselt ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Eelnevast tulenevalt saab kohus kohaldades KarS §-s 66 sätestatut määrata 3 rahatrahvi tasumine ositi, kuid seda ainult üheks aastaks. Seega ei saa rahulda-da Liina Orumetsa taotlust, mille kohaselt ta soovis iga kuu maksta ainult 20 eurot. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle
lg 2 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg.3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Kaebajale määratud karistuse osas leiab kohus järgmist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg.2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi- rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Liina Orumetsa väljahingatavas õhus oli väärteoasjas tuvastatu kohaselt alkoholi vähemalt 0,71 mg/l. Liina Orumetsa süü suuruse hindamise osas arvestab kohus, et alkoholipiirmäära ületamise määra silmas pidades, on tema süü LS § 224 lg 2 mõttes suur, kuivõrd tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus jääb antud paragrahvi lg 2 alkoholisisalduse ülemise määras (0,71 mg/l) Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus - rahatrahv 200 trahviühikut - määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks on kaebajale määratud ka lisakaristus kestusega 3 kuud. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpooltoodud suunistele, leiab kohus, et kaebajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristus minimaalses määras koosmõjus on proportsionaalne tema süü suurusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Liina Orumetsale mõistetud põhikaristus tuleb jätta muutmata, kuid menetlusalusele isikule võib võimaldada 800 eurose rahatrahvi tasumist ositi maksimaalse tähtaja jooksul, mida seadus ette näeb s.o. ühe aasta jooksul KarS § 66 alusel . Lisakaristuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-135. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4 5 6 7 8 9 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.