Obsah (4)

§ 68§ 74§ 75§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-572 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Aare K

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.– 17.

juuni 2018, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Kärsini kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.

Kärsin ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest.

Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. märtsist
2. Erakorraline ettekanne
4. aprillil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Kärsini kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
5. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et A. Kärsin tarvitas alkoholi
6. aprillil 2019 kahel korral ja
7. aprillil
9. A. Kärsini kriminaalhooldus algas
10. märtsil
11. Esimest korda kohtus kriminaalhooldusametnik A. Kärsiniga
12. aprillil 2019, mil kriminaalhooldusametnik tutvustas süüdimõistetule kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kohtu määratud lisakohustusi. A. Kärsin on järginud registreerimiskohustust täpselt. Ta on olnud napisõnaline ja viisakas. Koostöö süüdimõistetu ja ametniku vahel on kaheldav, sest süüdimõistetu pisendab oma süüd, pole avameelne ega tunnista oma probleeme alkoholiga. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud kahel korral ja mõlemal korral osutus tulemus positiivseks. Selle keelu rikkumise eest on süüdimõistetule tehtud kaks kirjalikku hoiatust.
13. aprillil 2019 joobe tuvastamiseks tehtud vereproovi tulemustest nähtub, et A. Kärsini joove oli õhtul suurem kui hommikul. Sellest saab järeldada, et A. Kärsin jätkas pärast esimese proovi tegemist alkoholi tarvitamist ja suhtub ükskõikselt kohtu määratud lisakohustusse.
14. aprillil 2019 saatis Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi uurija kriminaalhooldusametnikule nõudekirja, milles märkis, et alates
15. aprillist 2019 on Kagu politseijaoskonna menetluses kriminaalasi number 19261000292

§ 424lg 2 tunnustel selles, et A.

Kärsin juhtis

1. aprillil 2019 Põlva linnas mootorsõidukit joobeseisundis. Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 määrusega kriminaalasjas number 1-19-3282 vahistati A. Kärsin kaheks kuuks ja ta viibib alates
3. aprillist 2019 Võru arestimajas.
4. Kriminaalhooldusametnik taotleb A. Kärsinile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest A. Kärsin on kahel korral rikkunud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, need rikkumised on toimunud väga lühikese perioodi jooksul ning A. Kärsinit kahtlustatakse uues kuriteos. See näitab, et A. Kärsin pole aru saanud oma rikkumise tõsidusest ega mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele. Poolte seisukohad kohtuistungil
5. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata A. Kärsinile Tartu Maakohtu
6. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. 2
7. A. Kärsin tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata, sest ta hakkab

klaseks. Kohtu seisukoht

1. Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja A. Kärsini ütluste alusel, et A. Kärsin tarvitas alkoholi
2. aprilli 2019 hommikul ja pärastlõunal ning
3. aprillil
4. Viidatud protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas indikaatorvahendiga alkoholisisalduse süüdimõistetu väljahingatavas õhus
5. aprillil 2019 kell 10.57 (0,698 mg/l) ja
6. aprillil 2019 kell 10.33 (0,393 mg/l). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et
7. aprilli 2019 õhtul AS Põlva Haiglas A. Kärsinilt võetud vereproovi alusel tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
8. aprillil 2019, et alkoholisisaldus A. Kärsini ühes grammis veres oli 3,36 milligrammi. Seega oli A. Kärsini joove
9. aprilli 2019 õhtupoolikul suurem kui
10. aprilli 2019 hommikul, mis näitab, et A. Kärsin tarvitas
11. aprillil 2019 alkoholi ka pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik tuvastas tal alkoholijoobe. Ka A. Kärsin tunnistab, et ta tarvitas alkoholi
12. aprilli 2019 hommikul,
13. aprilli 2019 õhtupoolikul pärast registreerimisel käimist ja
14. aprilli
15. A. Kärsin pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seega rikkus A. Kärsin kolmel korral talle

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb A. Kärsinile täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. Vangistuse täitmisele pööramine on

§ 74lg 4 alternatiividest kõige raskem.

Seetõttu tuleb selle kohaldamine kõne alla eeskätt juhul, kui rikkumised on olnud tõsist laadi ja kui süüdimõistetult ei ole õiguskuulekat elu oodata ka tulevikus. Kohtu hinnangul on praegu need eeldused täidetud.

1. Kõigepealt tuleb märkida seda, et kolm alkoholi tarvitamist toimusid lühikese ajavahemiku kestel: esimest ja kolmandat rikkumist eraldas ca kahe nädala pikkune ajavahemik. Lisaks ei saa jätta kuidagi tähelepanuta seda, et alkoholi tarvitamine leidis aset kriminaalhoolduse täielikus alguses: esimese rikkumise tuvastas kriminaalhooldusametnik esimesel A. Kärsiniga toimunud kohtumisel. Kohtuotsuse tegemisest oli selleks ajaks möödunud alla kuu ja otsuse jõustumisest ei olnud möödas kahte nädalatki. Teise rikkumise etteheidetavust A. Kärsinile suurendab see, et süüdimõistetu tarvitas väga palju alkoholi kohe pärast seda, kui ta oli kriminaalhooldajale kinnitanud, et ta enam ei joo ja tal alkoholiga probleeme ei ole. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal öelda, et A. Kärssini rikkumised on olnud rasked: need toimusid lühikese aja kestel peaaegu kohe pärast käitumiskontrolli seadva otsuse jõustumist.
2. Samuti ei saa kohtu hinnangul loota, et A. Kärsin hakkab edaspidi õiguskuulekalt käituma. Alkoholi tarvitamise ohule viitab esiteks ülal öeldu. Et kõik kolm A. Kärsinile ca kahe nädala jooksul tehtud alkoholi tarvitamise testi olid positiivsed, on tõenäoline, et A. Kärsin tarvitas enne tema vahistamist alkoholi väga tihedalt. Seetõttu on kõigiti võimalik, et ta jätkab sel viisil edaspidigi. Seda võimalust ei väära A. Kärsini lubadus tulevikus enam alkoholi mitte tarvitada. Isegi kui A. Kärsin ise seda lubadust tõsiselt võtab (ega valeta), ei saa seda kohtu hinnangul uskuda. Niisuguseid lubadusi andis A. Kärsin oma lühikese kriminaalhoolduse kestel ka 3 kriminaalhooldajale. Ometigi ta neid ei pidanud. Seepärast pole alust arvata, et ta peab kinni kohtus antud niisugusest lubadusest. Ka peab nõustuma kriminaalhooldajaga, et A. Kärsinil paistab olevat tõsine alkoholiprobleem ja et A. Kärsin ise seda ei mõista. Alkoholi kuritarvitamisele viitavad juba ülal kirjeldatud korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Lisaks tuleb silmas pidada, et on põhjust eeldada, et A. Kärsin juhtis
3. aprilli 2019 autot ligi kolme ja poole promillises joobes. Kui inimene suudab sedavõrd suures joobes n-ö edukalt toimetada (nt autoga sõita), on tema organism kohandunud väga suurte alkoholikogustega. Seegi asjaolu annab aluse karta, et A. Kärsin jätkab alkoholi joomist. Seda teeb ka A. Kärsini väide, et ta lihtsalt loobub alkoholist: kui inimesel on sedavõrd suured alkoholiprobleemid, nagu A. Kärsinil olevat paistavad, ei saa ta väga suure tõenäosusega alkoholi tarvitamist üksinda maha jätta, vaid vajab professionaalset abi. Et A. Kärsin sellist abi otsima ei hakka, ei näita mitte üksnes tema lubadus alkoholi tarvitamine lihtsalt omal jõul päevapealt maha jätta, aga seegi, et ta ei võtnud hoolimata selle kriminaalhooldajale lubamisest ühendust programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbi viivate inimestega. Kindlasti tuleb A. Kärsinist lähtuvat ohuprognoosi püstitades võtta arvesse sedagi, et tõenäoliselt pani süüdimõistetu
4. aprillil 2019 toime uue niisuguse kuriteo, mille eest teda karistati. Nimelt võeti A. Kärsin
5. aprillil 2019 vahi alla kahtlustatuna auto juhtimises
6. aprilli 2019 pärastlõunal Põlva linnas. Selline kahtlus on kriminaalhoolduse edasist käiku silmas pidades veel eriti alarmeeriv: kriminaalhoolduse mõte on suuresti uute kuritegude ära hoidmine ja viidatud kahtlus annab aluse väita, et A. Kärsini puhul ei saa tulevane kriminaalhooldus olema edukas.
7. Olgu lisaks märgitud, et vangistuse alternatiivid (katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine) paistavad hetkel olevat välistatud ka seetõttu, et A. Kärsin viibib vahi all. Käitumiskontrolli raames peab kriminaalhooldusametnik toetama süüdimõistetut seaduskuuleka elu elamisel vabaduses. Vahi all olevat isiku puhul see võimalik pole.
8. Eeltoodut kokku võttes tuleb A. Kärsinile Tartu Maakohtu
9. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pöörata.
10. Viimaks tuleb otsustada sedagi, kuidas toimub A. Kärsini vangistuse alguse aja arvestamine. See küsimus tõusetub seepärast, et A. Kärsin viibib praegu (teises kriminaalasjas) vahi all. Seega on võimalikud kaks varianti: 1) vahi alla on A. Kärsin ka käesoleva määruse jõustumise hetkel; 2) käesoleva määruse jõustumise ajaks on A. Kärsin vahi alt vabanenud.
11. variandi puhul tuleb A. Kärsini karistusaega arvestada alates määruse jõustumisest: ta on sel hetkel niikuinii kinni peetav ja tema vangistuse kandmist on seega võimalik lugema hakata.
12. variandi puhul tuleb aga talitada n-ö tavapärasel viisil: kohus annab A. Kärsinile vanglasse minemiseks tähtaja ja karistus hakkab kulgema hetkest, mil A. Kärsin vanglasse läheb. Et ei ole teada, millises staatuses A. Kärsin käesoleva määruse tegemise ajal on (st kas ta on vahi all või vabaduses), tulebki resolutsioonis näha karistuse alguse arvestamise osas ette kaks alternatiivi. /allkirjastatud digitaalselt/ 4