Obsah (6)

§ 367§ 405§ 173§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-2925 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Maleva tn

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.

1. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi I. T.i võla kohta (tl 18) ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid (tl 33-35).
2. Väljavõtte kohaselt on oktoober
3. a – jaanuar
4. a ajavahemiku eest võlg 829,87 eurot ja viivis 30,02 eurot.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
6. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.01.
7. a sissenõutavaks muutunud viivis 30,02 eurot. 15.

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. 3

1. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
2. Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 30,02 eurot.
3. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 30,02 eurot ning alates 01.
5. a kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
6. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 21.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 22. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.

1. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 216 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot.
2. Tulenevalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud.

1. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 216 eurot on põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 394 eurot (sellest 216 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 175 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). 27.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. / allkirjastatud digitaalselt / 4 Viljo Junolainen Kohtunik 5