Hagejal on tagatisraha tagasisaamise õigus alates 09.04.2017.
alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ning § 108 lg 1 alusel on hagejal õigusraha maksmise kohustuse täitmist nõuda.
lg 1 alusel kostja tehtud tasaarvestus on kehtetu hagejal kohustuse puudumise tõttu,
lg 4 järgi tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. Hageja taotleb kostjalt 1363,50 euro väljamõistmist. 08.12.2017 vähendas hageja nõuet 1290,58 euroni (lk 83-84) kuna kostja tasus hagejale 72,92 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Üürnik vastutab üüripinna tagastamisel selgunud kahjustuste eest, nende parandamise kulu oli 1554 eurot, seega suurem kui tagatisraha. Kostja 24.11.2017 menetlusdokumendi kohaselt on kostja kahju suurus 1290,58 eurot, Kostja korrigeerib tasaarvestust ja tunnistab hagi 72,92 euro ulatuses ja tasub selle hageja kontole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1363,50 eurot. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud äriruumide üürileping (lk 30-38), mistõttu hageja maksis kostjale tagatisrahaks kolme kuu üüri ehk 1363,50 eurot (lepingu p 3.1) ning, et üürileping on lõppenud. Lepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku garantii tagastamises üürnikule lepingu lõpetamisel peale üüriruumi üürileandjale tagastamist. Kostja taotlusel ei pea kohus põhjendatuks tasaarvestuse tegemist, sest kostja ei ole tõendanud tasaarvestamisele kuuluvat summat. Algselt märkis kostja, et hageja võlgneb talle 1554 eurot, mis on suurem kui hageja poolt nõutud tagatis, hiljem aga, et 1290,58 eurot.
lg 1 kohaselt võib pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on kostjal tasaarvestava poolena õigus oma tagatisraha tagastamise kohustus hagejale täita, kuid kahtluse all on hageja kohustus kostja ees. Tasaarvestuse avalduse tegi kostja kohtumenetluses.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja esitas kostja poolt esitatud tasaarvestavale nõudele vastuväited. Nõude tasaarvestamise välistab kostja nõude olemasolu ja suuruse ebaselgus. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu on selge, ei oleks õiglane tasaarvestada hageja selget nõuet kostja ebaselge nõudega. Hagihind on 1363,50 eurot. 2 TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 05.12.2017 (lk 76-77) ja 22.02.2018. Hageja menetluskulu on 776 eurot (sh käibemaks), mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 200 eurot ja esindaja tasust 576 eurot. Esindaja tasu koosneb hagiavalduse koostamise tasust 192 eurot, kostja 27.11.1017 kirjaga tutvumise, vastuse kujundamise tasust 96 eurot ja 5.12.2017 kohtuistungil osalemise tasust 120 eurot ning kostja vastuse täpsustusega tutvumise ja 22.02.2018 kohtuistunguil osalemise tasust 168 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasumäär on 80 eurot, istungil osalemisel 100 eurot. Kostja hageja menetluskulude kohta seiskohta ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus kulude põhjendtust ja vajalikkust. Kohus leiab, et tulenevalt vaidluse sisust, asja keerukusest ja hageja esindamisele kulunud ajast on hageja esindajakulu vajalik ja põhjendatud esitatud ulatuses, s. o 776 euro suurusest, millest riigilõiv on 200 eurot ja esindajatasu 576 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 776 eurot, mille mõistab kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt muudetu kohtuotsuse põhjendusi Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2019 kohtuotsusega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.