← Eesti

1-16-9978/108

Obsah (9)§ 255§ 3891§ 84§ 14§ 68§ 73§ 121§ 16§ 371

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Koh

§ 255

lg 1 ja § 3891 lg 2 järgi; - Priit Saare süüdistuses

§ 255

lg 1 ja § 3891–§ 22 lg 3 järgi - AS-i Tartu Mill süüdistuses

§ 3891lg 3 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9.

märtsi

  1. a otsus Priit Saare kaitsja vandeadvokaat Mare Laur; Leonid Dulubi kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv, Urmas Kõrgesaar ja Kaspar Lind ning prokuratuur Süüdistatav I - Leonid Dulub, isikukood 37908062740, elukoht XXX tema kaitsjad - vandeadvokaadid Kaspar Lind, Aivar Pilv ja Urmas Kõrgesaar, valitud korras Süüdistatav II - Priit Saar, isikukood 36505082725, elukoht XX tema kaitsja - vandeadvokaat Mare Laur, määratud korras Süüdistatav III - Tartu Mill AS, registrikood 10666674, juhatuse liikmed Uuno Lausing ja Ivo Raudjärv, asukoht Väike-Kaar 33, Tartu tema kaitsja - vandeadvokaat Jüri Leppik Prokuratuur - esindaja riigiprokurör Marek Vahing
  2. oktoober 2018 Leonid Dulub ja tema kaitsjad vandeadvokaadid Kaspar Lind, Aivar Pilv ja Urmas Kõrgesaar; Priit Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat Mare Laur; Tartu Mill AS (juhatuse liikmed Ivo Raudjärv ja Uuno Lausing) ning tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik; riigiprokurör Marek Vahing RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus osas, millega: 1) Leonid Dulub tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255

lg 1 järgi; 2) Priit Saar tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255

lg 1 järgi; 3) Leonid Dulubilt mõisteti

§ 84

ja § 831 lg 1 alusel välja 44 014 eurot; 4) konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Leonid Dulubilt arestitud 19 135 eurot, mis on Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol nr 10220018670014 AS-is SEB Pank, ning 24 879 eurot, mis on Leonid Dulubi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontol nr XXX; 5) Leonid Dulubilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 eurot sundraha; 6) Priit Saarelt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 eurot sundara; 7) Eesti Vabariigilt mõisteti Leonid Dulubi kasuks välja 3639 eurot 50 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 8) Eesti Vabariigilt mõisteti Priit Saare kasuks välja 588 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Leonid Dulub

§ 255

lg 1 järgi õigeks; 2) mõista Priit Saar

§ 255

lg 1 järgi õigeks; 3) vabastada selles kriminaalmenetluses arestitud Leonid Dulubi vara – Leonid Dulubi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontol nr XXX olev raha ning Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole kantud 19 135 eurot – aresti alt; 4) mõista Eesti Vabariigilt Leonid Dulubi kasuks välja 11 279 (üksteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks (sh 4000 eurot apellatsioonimenetluses ja 7279 eurot sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu eest); 5) mõista Eesti Vabariigilt Priit Saare kasuks välja 6000 (kuus tuhat) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 2

(76)6) lugeda maakohtu otsusega Eesti Vabariigilt Tartu Mill AS-i kasuks välja mõistetud summaga 39 774 eurot kaetuks ka kogu Tartu Milli AS-i apellatsioonimenetluse kulu;
  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Määrata OÜ-le Tartu I Advokaadibüroo Priit Saarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suutuseks 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot, sh käibemaks 295 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
  3. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada, prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Süüdistus
  5. Selles kriminaalasjas anti kohtu alla 1) Leonid Dulub süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 2) Priit Saar süüdistatuna

§ 3891

lg 2–§ 22 lg 3 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes ja 3) Tartu Mill AS (edaspidi Tartu Mill) süüdistatuna

§ 3891lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos. 3

(76)1.
  1. Leonid Dulubi, Priit Saare ja Tartu Milli süüdistus maksude maksmisest kõrvalehoidumises (maksukohustuse varjamises) või sellele kaasaaitamises
  2. L. Dulubi süüdistatakse

§ 3891lg 2 järgi, P.

Saart

§ 3891

lg 2–§ 22 lg 3 järgi ja Tartu Milli

§ 3891lg 3 järgi kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises.

  1. Tartu Milli ostujuht L. Dulub esitas P. Saare ja veel seitsme inimese kaasabil ning tegelikest asjaoludest teadmatuses olnud raamatupidajate eksimust ära kasutades viimaste vahendusel maksuhaldurile valeandmeid. Valeandmeid esitati maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni september 2013 kohta käivates Tartu Milli käibedeklaratsioonides, tehes seda Tartu Milli käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil. Valeandmete esitamisega varjati Tartu Milli käibemaksukohustust 1 233 755 euro 60 sendi ulatuses.
  2. Maksuhaldurile valeandmete esitamine seisnes selles, et L. Dulub kajastas süüdistuses nimetatud käibedeklaratsioonides Bogarolo OÜ (edaspidi Bogarolo), OÜ Macodes (edaspidi Macodes) ja OÜ Tootsi Peenar (edaspidi Tootsi Peenar) väljastatud teravilja müügiarveid, mis olid võltsitud. Nendel arvetel näidatud tehinguid arve väljastaja ja Tartu Milli vahel tegelikult ei toimunud. Tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus näilike tehingute ahela. Selle ahela moodustamises osales kokku 34 äriühingut, mis olid U.R. juhitud kuritegeliku ühenduse kontrolli all. L. Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tehinguid Tartu Milli ja viimasele tegelikult teravilja müünud isikute vahel. Tegelikult müüsid Tartu Millile teravilja Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa põllumehed (teraviljakaubitsejad).
  3. L. Dulub andis U.R. korraldusi ja jagas infot teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kaubakoguste Tartu Millile tarnimise kohta. L. Dulub korraldas ka saabunud kauba nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Millile esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas L. Dulub Tartu Millile saabunud teravilja ja rapsi kohta võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. . L. Dulubil oli välja kujunenud kindel ringkond viljamüüjaid, kellelt soetatava kauba kohta vormistas U.R. L. Dulubi korraldusel võltsarve. L. Dulub sai sellisel moel Tartu Millile jõudnud kaubalt hiljemalt
  4. aasta suvest tasu vähemalt kaks eurot tonnilt.
  5. L. Dulub esitas maksuhaldurile valeandmeid Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil. U.R. juhitud kuritegelik ühendus oli ühenduslüli Tartu Milli ja tegelike teraviljamüüjate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa Tartu Millile kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli Tartu Millil ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel. Ostes teraviljakaubitsejalt kaupa ilma arve, 0%-lise käibemaksu või käibemaksuta, tähendanuks see Tartu Millile suuremat maksukohustust, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust sel puhul ei tekiks ning riigile tuleks tasuda käibemaks. Kuritegeliku ühenduse kaasabil vilja varudes sai Tartu Mill konkurentsieelise. See seisnes selles, et Tartu Mill sai teravilja soetada ka kaubitsejatelt, kes soovisid seda müüa ilma arveta või käibemaksuta. Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele 4

(76)kõrgemat hinda. L. Dulub teadis, et U.R. juhitud kuritegeliku ühenduse poolt erinevate äriühingute nimel Tartu Millile väljastatud arvetel kajastatu ei vasta tegelikkusele. Seega ta teadis, et ta edastab raamatupidajale valeandmeid, mis jõuavad käibedeklaratsioonile, mille alusel kujuneb Tartu Milli maksukohustus. Edastades valeandmeid sisaldavad arved käibedeklaratsioonis kajastamiseks raamatupidajale, tegutses L. Dulub Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja Tartu Milli juhtkonna vaikival heakskiidul. Juhtkond survestas L. Dulubi teenima Tartu Millile ja selle omanikele maksimaalset kasumit vahendeid valimata. Maksukohustuse ebaseaduslik vähendamine tagas Tartu Millile konkurentsieelise, suurema käibe ja kasumi. Kasumlikkuse tõstmiseks edastas L. Dulub raamatupidajale võltsarved, mistõttu vähenes Tartu Milli maksukohustus. 7. L. Dulub Tartu Milli ostujuhina oli selle äriühingu juhtivtöötaja

§ 14lg 1 mõttes.

Nimelt oli Tartu Milli juhatus andnud L. Dulubile õiguspädevuse teha vilja varumisel Tartu Milli nimel juhtimisotsuseid, suunata Tartu Milli tahet ja võtta Tartu Milli nimel äriühingule kohustusi. Lisaks oli L. Dulubile antud talle pandud ülesannete täitmisel otsustusvabadus, samas allus ta rangelt Tartu Milli juhtkonna korraldustele. L. Dulub oli pädev esindama Tartu Milli lepingulistes suhetes teraviljakaubitsejatega, otsustama ja pakkuma Tartu Milli juhatuse määratud raamides teraviljakaubitsejatele teravilja eest tasutavat hinda, otsustama koguste üle ning määrama teravilja edasimüümisel hinna. L. Dulubil oli õigus teada Tartu Milli rahalist seisu ja jagada korraldusi Tartu Milli raamatupidajale. Ta jagas raamatupidajale korraldusi maksete tegemise järjekorra, kiiruse, väljastatavatele arvetele kantava maksetähtpäeva, edasimüügi hinna ja ostja kohta. Need korraldused olid kantud soovist teenida Tartu Millile ja selle omanikele maksimaalset kasumit. 8. L. Dulub tegutses maksuhaldurile valeandmeid esitades Tartu Milli huvides. L. Dulubi tegevuse tulemusena vähenes Tartu Milli maksukohustus. Tegelikult soetati teravili ilma arveta või ilma käibemaksuta. Seetõttu polnuks Tartu Millil võltsarveteta võimalik sisendkäibemaksu maha arvata. Võltsarved ja ebaseaduslikult vähendatud maksukohustus tagas Tartu Millile konkurentsieelise, mis seisnes selles, et Tartu Millil oli võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid seda müüa ilma arve või ilma käibemaksuta. Tartu Mill sai kuritegeliku ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda. L. Dulub tagas maksete kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele. See võimaldas hoida Tartu Milli pidevalt konkurentsieelises ja likviidsena. Võltsarvete alusel variäriühingutele makstud summad võeti sularahas välja ja tasuti teraviljakaubitsejatele, mis omakorda tagas Tartu Millile kiire vilja pealevoolu. Selliselt hoidis L. Dulub kiireid maksetähtaegu ja pidevat kauba vastuvõttu. Variäriühingutel puudus võimalus teraviljakaubitsejatele tasuda, sest neil polnud reaalset majandustegevust. Variäriühingute esitatud võltsarvete alusel tasus Tartu Mill neile raha, mis liikus edasi teraviljakaubitsejatele. Selline kiire vilja eest tasumine ja pidev kauba liikumine suurendas Tartu Milli konkurentsieelist turul ning seega suurenes ka äriühingu käive. L. Dulub tegutses konkurentsieelise saamisel ja käibe suurendamisel Tartu Milli huvides, tuginedes juhtkonna survele ja juhistele. Vilja ostmisele vahendajate kaudu oli Tartu Mill juhtkonna vaikiv heakskiit ja L. Dulubile oli juhtkond andnud korralduse teenida Tartu Millile ja selle omanikele vahendeid valimata maksimaalset kasumit. 5

(76)
  1. P. Saar aitas maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasa sellega, et tema koos veel seitsme inimesega lõi variäriühingute vahel tehtud näilike tehingute ahela. Variäriühingute nimel väljastati võltsarveid vilja müügi kohta Tartu Millile, kes kajastas neid oma käibedeklaratsioonides. Arvetel näidatud tehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel tegelikult ei tehtud ja tegemist oli näilike tehingutega. P. Saare kaasaaitamistegu seisnes selles, et ta oli variäriühingute asutaja, juhatuse liige ja nende üle kontrolli pidaja. P. Saar otsis ka sobiva hinnaga viljamüüjate kontakte nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt. P. Saar vahendas viljamüüjatele M.J. saadud infot selle kohta, kelle nimele tuleb koostada viljamüügiarved, edastas kuritegelikule ühendusele viljamüüjate esitatud arveid ning muud vajalikku informatsiooni. P. Saar sai kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal oma ülesannete täitmise eest kokkulepitud tasu. P. Saare kaasabi võimaldas Tartu Millil esitada maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni september 2013 käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. 1.
  2. Leonid Dulubi ja Priit Saare süüdistus kuulumises kuritegelikku ühendusse
  3. L. Dulubi ja P. Saart süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et nad moodustasid hiljemalt 2012.

aasta algusest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni

  1. oktoobril 2013 koos U.R. , M.J. , R.L. , M.K. , H.E. , M.M. ja M.J. püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille eesmärk oli maksupettuse toimepanemine ning varalise kasu saamine.
  2. Hiljemalt
  3. aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüli Tartu Milli ja viimasele tegelikult teravilja müünud teraviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa Tartu Millile kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli Tartu Millil kuritegeliku ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel. L. Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Milli ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Teravilja tegelikeks müüjateks olid nii Eesti kui ka Läti, Leedu ja Venemaa teraviljakaubitsejad. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingute vahel näilike tehingute ahela ning väljastas nende variäriühingute nimel võltsarveid vilja müügi kohta. Arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes. Kuritegeliku ühenduse esitatud võltsarvete alusel deklareeris Tartu Mill alusetult sisendkäibemaksu ja vähendas nii oma maksukohustust. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate osaühingute Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes nimel koostatud võltsarvete alusel kandis Tartu Mill äriühingust välja raha, mis ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute kaudu jõudis sularahana tagasi ühenduse liikmeteni. Suurem osa sellest rahast kulus teraviljakaubitsejatele kauba eest tasumiseks, ülejäänud osa rahast jäi kuritegeliku ühenduse käsutusse. Kuritegeliku tulu moodustas Tartu Millist võltsarve alusel välja kantud summas sisalduv käibemaks, kuna teravilja ja rapsi tegelikele müüjatele (talumeestele) jõudis sellest summast vähemalt 20% vähem ehk summa ilma käibemaksuta.
  4. L. Dulub Tartu Milli juhtivtöötaja ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning Tartu Millile vajalike kaubakoguste tarnimise kohta. L. Dulub korraldas saabunud kauba nõuetekohase vastuvõtmise ja Tartu Millile esitatud võltsarvete kiire 6

(76)tasumise. Samuti korraldas L. Dulub Tartu Milli saabunud teravilja ja rapsi kohta võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. . L. Dulubil oli välja kujunenud ka kindel ringkond viljamüüjaid, kellelt soetatavale kaubale U.R. vormistas L. Dulubi korraldusel võltsarve. L. Dulub sai sellisel moel Tartu Milli jõudnud kaubalt hiljemalt
  1. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt kaks eurot tonnilt.
  2. P. Saar kuritegeliku ühenduse liikmena aitas kaasa Tartu Milli ja teraviljamüüjate tegelike tehingute varjamisele. Ta oli variäriühingute asutaja, juhatuse liige ja nende üle kontrolli pidaja. Ta otsis sobiva hinnaga vilja müüjate kontakte nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt. Korraldusi sai P. Saar peamiselt M.J. . M.J. kontrollis variäriühingute tegevust, vormistades nende nimel dokumente äriühingute asutamise, juhatuse liikmete ja osanike vahetamise jmt toimingute kohta. P. Saar vahendas viljamüüjatele M.J. saadud infot selle kohta, kelle nimele tuleb koostada viljamüügiarved, edastas kuritegelikule ühendusele viljamüüjate arveid ning muud vajalikku informatsiooni. P. Saar sai kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal oma ülesannete täitmise eest tasu kuritegeliku ühenduse teenitud tulust.
  3. Süüdistuse kohaselt kuulusid kuritegelikku ühendusse veel järgmised isikud: 1) U.R. Bogarolo juhatuse liikme ja Tootsi Peenra faktilise juhi ning kuritegeliku ühenduse juhtfiguurina, väljastas Tartu Millile võltsarveid, saades info arvetel kajastatavate koguste ja hinna kohta L. Dulubilt. U.R. jagas korraldusi M.J. le arvete ja raha liikumise kohta ning tegi Bogarolo ja Tootsi Peenra arveldusarvetelt ülekandeid variäriühingutele. U.R. otsis ise aktiivselt teravilja- ja rapsimüüjaid ning tehingu toimumisel jagas M.J. le korraldusi selle kohta, kuhu sõita, kust kaup peale võtta ja kelle nimel kaup Tartu Millile kohale toimetada. Raha laekumisel Tartu Millilt Bogarolole tegi U.R. ülekandeid variettevõtete arvelduskontodele ning pidas arvestust kuritegelikul teel teenitud raha üle; 2) M.J. variäriühingute faktilise juhi, juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena korraldas variäriühingute asutamist, variisikute värbamist ja tehingutega seotud dokumentide vormistamist ning liikumist, variäriühingute käibedeklaratsioonide esitamist, variäriühingute vahel pangaülekannete tegemist, samuti sularaha väljavõtmist ning tagastamist kuritegeliku ühenduse liikmetele. M.J. kontrolli all oli ka kauba liikumine ning autojuhtide töö korraldamine. Samuti korraldas M.J. kuritegeliku ühenduse liikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute meiliaadresside loomist; 3) R.L. variäriühingute juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena korraldas koos M.J. ga maksete tegemist kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate varifirmade arvelduskontodelt teistele variäriühingutele. Samuti korraldas ja organiseeris R.L. kauba liikumist, tegi ülekandeid variäriühingute kontodele, luues sellega näiliku mulje tehingute toimumisest. Samuti võttis ta variäriühingute arvelt välja sularaha ja korraldas koos M.J. ga kuritegeliku ühenduse liikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute meiliaadresside loomist; 7
(76)4) M.K. oli autojuht, aga ka variäriühingute juhatuse liige, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L. . Samuti võttis M.K. variäriühingu nimel välja sularaha; 5) H.E. oli nii variäriühingute juhatuse liige kui ka autojuht, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L. ; 6) M.M. oli variäriühingute juhatuse liige, kes allus M.J. , R.L. ja U.R. korraldustele, värbas juhatusse variisikuid, koostas variäriühingute nimel võltsarveid, tegi pangaülekandeid variäriühingute pangakontodele, võttis M.J. , R.L. ja U.R. korraldusel välja sularaha ning otsis vilja müüjaid; 7) M.J. kontrollis variäriühingute tegevust, vormistades dokumente äriühingute asutamise, juhatuse liikmete ja osanike vahetamise jm toimingute kohta.
  1. Kuritegelik ühendus korraldas
  2. a jaanuarist kuni
  3. a septembrini kokku 34 variäriühingu tegevust. Nende äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. või kanti üle Lätis ja Leedus registreeritud äriühingute arvelduskontodele. Samuti kanti variäriühingutele laekunud raha M.J. , R.L. ning M.M. arvelduskontodele.
  4. Maakohtu otsus 2.
  5. Resolutiivosa
  6. Tartu Maakohus tegi
  7. märtsil 2018 otsuse, millega: 1) Tartu Mill mõisteti

§ 3891lg 3 järgi õigeks; 2) L.

Dulub mõisteti

§ 3891

lg 2 järgi õigeks ja tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi.

Maakohus karistas L. Dulubi

§ 255

lg 1 järgi vangistusega 4 aastat, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha 3 kuud 28 päeva eelvangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 84ja § 831 lg 1 alusel mõistis kohus L.

Dulubilt riigi kasuks välja 44 014 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jättis maakohus arestituks osa L. Dulubilt kohtueelses menetluses arestitud varast; 3) P. Saar mõisteti

§ 3891

lg 2–§ 22 lg 3 järgi õigeks ja tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi.

Maakohus karistas P. Saart

§ 255

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha 2 päeva eelvangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 4) otsustati asitõendite ja salvestiste suhtes kohaldatavad meetmed; 5) tehti kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus. 8

(76)2.
  1. Põhiosa 2.2.
  2. Leonid Dulubi, Priit Saare ja Tartu Milli süüdistusest maksukuriteos
  3. Esmalt refereeris maakohus mitme tunnistaja ja süüdistatavate ütlusi, mille käsitlemise konteksti ja viisi arvestades võib mõista, et kohus luges nendes ütlustes kajastuvad faktilised asjaolud ka tõendatuks.
  4. Kõigepealt viitas maakohus tunnistaja U.R. ütlustele, mille kohaselt tegeles viimane aastatel 2011–2013 koos M.J. ja R.L. ga teravilja ja rapsi äriga. Nad ostsid ja müüsid vilja Bogarolo nimel. Vilja ostsid nad erinevatelt talunikelt, ka Lätist. Lätis käis kontakte otsimas P. Saar ja paar korda ka M.J. . Läti firmadele tasuti ülekandega, talumeestele maksti sularahas. Bogarolo ei tasunud ülekandega otse sellele, kellelt vilja ostis, vahepeal olid varifirmad, kes vilja ostsid ja müüsid Bogarolole edasi, et optimeerida makse, st käibemaksu mitte maksta. Vahefirmad jätsid käibemaksu maksmata. Lätist sai vilja kätte null protsendiga, st et ei pidanud käibemaksu maksma. Selliselt soetatud vilja müüsid nad Tartu Millile, A. OÜ-le, B. AS-ile, S. AS-ile. Ostjatega pidas läbirääkimisi tema. Tartu Millis suhtles ta ainult L. Dulubiga. Vili toodi Tartu Milli vastuvõtupunkti Bogarolo nimel, kasvataja andmeid ei olnud vaja esitada. U.R. sõnul edastas tema L. Dulubile andmed, et tuleb Bogarolo vili. L. Dulub saatis vastuvõetud vilja kohta andmed tema meilile, selle alusel koostas ta arve, mille saatis L. Dulubile, kes omakorda edastas selle raamatupidajale. Tartu Mill tasus arve isegi päevaga, teised kokkuostjad paari päevaga. Kui Tartu Millilt laekus raha Bogarolole, kandsid nad selle edasi järgmisele firmale. Firmasid oli palju, olid mõeldud lühikeseks ajaks, et raha välja võtta. Need firmad deklaratsioone ei esitanud. Firmad esitasid Bogarolole arve. Väljavõetud sularahast maksti talunikele, autojuhtidele, kanti kütusekulud. Kasumi jagasid nad omavahel – M.J. , R.L. ja U.R. . P. Saarele maksti viljatonni pealt. L. Dulubile maksti raha kiire maksmise ja parema hinna eest paar eurot tonni pealt. Nad said tonni pealt euro või kaks rohkem kui tavamüüjad. Raha oli vaja võimalikult kiirelt kätte saada, et käivet teha. Tootsi Peenart hakkasid nad kasutama seetõttu, et Bogarolo käive läks suureks ja maksuamet tundis kogu aeg huvi.
  5. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt tekkis temal, U.R. l ja R.L. l mõte hakata tegelema viljaäriga. Nad ostsid talunikelt vilja ja müüsid erinevatele kokkuostjatele maha. Ostu ei vormistatud, müügi vormistamiseks oli vahele tehtud varifirmad, mida kasutati dokumentide tootmiseks, ja oli üks firma, mis müüs vilja erinevatele kokkuostjatele. U.R. tegeles kokkuostjatega läbirääkimistega. Talumeeste, vilja esmaste müüjatega, tegeles tema. Vili pärines Eestist ja Lätist. Kliendid Lätis otsis P. Saar. Lätist ostes müüja väljastas arve 0%-lise käibemaksumääraga, ostjale rakendus 20%lise määraga käibemaks. Eestis käis äri nii, et ta sõitis talunikule hoovi peale, rääkis läbi hinna osas, vili laaditi peale, kaaluti ära ja maksti samas sularahas ning auto sõitis kokkuostu. Talunikud olid väga huvitatud sularahas müümisest. Viljaveoks oli neil neli veoautot, mis kuulusid nendega seotud äriühingutele. Autojuhid said viljaveoks juhised enamasti tema käest, ka U.R. käest. Kokkuostupunktis vilja päritolu kohta ei küsitud. Saatelehe vormistas autojuht, kes teadis ainult seda, kelle nimel peab kauba kokkuostu viima. Tartu Mill tasus ülekandega Bogarolole, kes kandis raha järgmisele äriühingule. See äriühing esitas Bogarolole viljamüügiarve, neid arveid koostas 9
(76)suuremas osas tema saatelehtede järgi, mis korjas õhtul autodest või kontorilaualt ära. Ülekandeid omakorda järgmistele äriühingutele tegi R.L. , samuti tema, kasutades PIN-kalkulaatorid või IDkaarte, mis oli saadud juhatuse liikmeks vormistatud isikute käest. Sularaha võtsid T. ist välja tema ja R.L. . See toodi nende kontorisse tema või R.L. kätte. Sellest maksti talunikele, tasuti autojuhtide palgad, vajalikud kulud. Mis üle jäi, selle jagasid nad nädala lõpus ära. Ta maksis P. Saarele kaks või kolm eurot iga leitud viljatonni eest. U.R. jutu järgi maksti L. Dulubile mõned eurod tonni pealt kiire tasumise korraldamise eest.
  1. R.L. andis U.R. ja M.J. ga samasuguseid ütlusi, et neil tekkis idee viljaäri teha ja käibemaks endale võtta. U.R. Bogarolo oli plaani kohaselt korralik, toimiv ja kasumit teeniv firma. Alla tegid nad keti varifirmasid, kuskilt lõikasid selle keti puruks ja võtsid sularaha välja. Algul ostsid nad vilja Eestis, siis Lätis. Viljamüüjate otsimisega Lätis tegeles P. Saar, kes oskas vene keelt. P. Saar sai raha selle eest, et oli nii-öelda ostujuht. Tasu sai ta tonni pealt. Varifirmasid sai igalt poolt, ka lehekuulutuse peale ostetud. Sellega tegeles M.J. . Neid sai kogu aeg vahetatud, et käibenumber ei läheks liiga suureks.
  2. P. Saare ütluste kohaselt vahendas või müüs ta M.J. le vilja, otsis teraviljatarnijaid põhiliselt Lätist. Ettepaneku selleks tegi M.J. Kui hind ja kogus sobis, siis andis ta need andmed M.J. le, kellel olid ostjad või ostis ise.
  3. L. Dulubi ütluste kohaselt sündis kokkulepe teha eraäri U.R. ga
  4. a suvel. U.R. ga kehtis kokkulepe, et saab tonni pealt 2 eurot. Arveldamine ja raha maksmine toimus kas Tartu Milli kontoris või kuskil linna peal. Ta nägi vaeva, et Tartu Millis ei saaks sellest keegi teada, sest eraärid ei olnud lubatud. Ta nõustus sellise äriga, sest tal oli suur laenukoormus, kokku ca 100 000 eurot. Bogarolo sai erinevatelt teistest tarnijatest raha kohe kätte. Kui koormad tulid, siis kas samal õhtul või järgmisel hommikul helistas või meilis ta U.R. andmed arve tegemiseks. Et oma kaks eurot saada, pidi olema Bogarolole superhea hind ja kiire makse. Tasumise kiiruse üle otsustas ostujuht. U.R. saatis Bogarolo arved tema meilile. Ta viseeris oma allkirjaga arved enne nende väljamaksmist. Kust vili, mida Bogarolo Tartu Millile müüs, pärines, ta ei tea. Tootsi Peenra alt müüs pärast Bogarolot vilja U.R. , mingi kogus võis olla Tootsi Peenra enda vilja. L. Dulubi ütluste kohaselt müüs ta ka põllumeeste vilja läbi Bogarolo. Ta andis põllumeestele, kes tahtsid sularaha eest vilja müüa, U.R. telefoninumbri. Põllumees sai vilja tonni eest vähem kui Bogarolo, kes vilja Tartu Millile edasi müüs. Ta jälgis, et vahe oleks vähemalt viis eurot, et oleks mida U.R. ga jagada. Tartu Millis oli hinnakoridor teravilja puhul keskmiselt 6-7 eurot ja rapsi puhul 20 eurot – selle piires ei pidanud ostujuht hindu kooskõlastama.
  5. Tartu Milli juhatuse liikme U. Lausingu ütluste kohaselt ei ole Tartu Milli jaoks oluline, kas vilja müüakse neile käibemaksuga või ilma, hind on sama. Bogarolo, Tootsi Peenra ja Macodesi toodud viljakogus moodustas 100 autost 1–3 autot päevas. Nendega tehtud tehingud ei eristunud millegagi teistest, ei tekkinud kahtlust, et nad võiksid käituda maksuõiguslikult ebaseaduslikult. Tema juhatuse liikmena andis ostujuhtidele ette hinnakoridori, mis hinnaga vilja osta. Hinnakoridor võis olla 3–7 eurot tonnilt, mille piires sai ostujuht otsustada. Maksetähtaja määras 10
(76)ostujuht, see võis olla samast päevast kuni kolme nädalani. Seda, et L. Dulub nii käitus, ei olnud võimalik teada saada. 24. Maakohus asus seisukohale, et L. Dulub oli Tartu Milli juhtivtöötaja

§ 14lg 1 mõttes.

Ta töötas Tartu Millis ostujuhina. Pole oluline, et tal polnud alluvaid, vaid see, et tal oli pädevus teha olulisi Tartu Milli tegevust mõjutavaid otsuseid. L. Dulubil oli õigus sõlmida Tartu Milli nimel vilja ostu-müügilepinguid, millega ta võttis Tartu Millile suuri rahalisi kohustusi. L. Dulubil oli kohustus kontrollida klientide tausta ja õigus otsustada, kellelt Tartu Mill vilja ostab. Ta pidas hinnaläbirääkimisi, määras maksetähtaegu. Mõlemad Tartu Milli raamatupidajad kinnitavad, et arve tasumise tähtaja leppis kokku ostujuht, arved viseeris ostujuht, kes kontrollis andmete õigsust. Arve tasumise aja üle otsustas L. Dulub. Tootsi Peenra ja Bogarolo arved tasuti viivituseta, samal päeval. L. Dulubil oli õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

  1. Süüdistuse kohaselt seisnes maksuhaldurile valeandmete esitamine selles, et L. Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Milli ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud ja tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes.
  2. Vaidlust ei ole sellest, et M.J. , U.R. ja R.L. moodustasid hiljemalt
  3. aasta alguses maksukuritegude toimepanemiseks kuritegeliku ühenduse, millel oli hulk variäriühinguid. Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-189 tunnistati M.M. , M.K. , H.E. , U.R. , R.L. ja M.J. kokkuleppemenetluses

§ 255

lg 1 järgi süüdi kuulumises sellesse samasse kuritegelikku ühendusse, millesse kuulumises süüdistatakse ka L. Dulubi ja P. Saart. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute kaudu liikus talunike teravili ja raps osaühingute Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes arvete alusel Tartu Milli. Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes arvetel kajastus käibemaks ja Tartu Mill tasus kõneksolevate äriühingute arved oma pangakontodelt tehtud ülekannetega. Osaühingutele Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes vilja eest laekunud raha kanti edasi arvukatele reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele. Bogarolo ja Macodes ise vilja ei kasvatanud, Tootsi Peenar kasvatas vilja, kuid enda kasvatud vilja Tartu Millile ei müünud.

  1. aasta suvel ei soovinud Tartu Mill vilja enam vahendajatelt osta. See oli juhatuse korraldus, mis L. Dulubile ei meeldinud. Vaatamata seisukohale, et vahendajatelt vilja ei osteta, jätkas L. Dulub Tartu Millile vilja ostmist nii Bogarololt kui ka Tootsi Peenralt.
  2. Kasumi teenimine on iga äriühingu tegevuse eesmärk ja ei ole sellisena etteheidetav. Ei ole tõendeid, mis kinnitaksid süüdistuse väidet, et Tartu Milli juhtkond survestas L. Dulubi teenima maksimaalset kasumit vahendeid valimata, sh ebaseaduslikult. Samuti ei saa ette heita seda, et kaupa osteti ka vahendajatelt. Küsimus on selles, kas osaühingud Tootsi Peenar, Macodes ja Bogarolo seda ka tegelikult olid või oli nende eesmärk jätta mulje selliste tehingute olemasolust, mida tegelikult ei toimunud. 11

(76)
  1. L. Dulub Tartu Milli ostujuhina teadis, et vilja ei müü tegelikult Bogarolo, vaid et vili tuleb talunikelt. L. Dulub korraldas ka ise talunike vilja müüki Bogarolo kaudu. L. Dulubi ütluste kohaselt oli tal majanduslik huvi saada kaks eurot tonni pealt ja müüa vilja Bogarolo kaudu.
  2. L. Dulubi juhiste kohaselt jõudis talunike vili Bogarolo ja Tootsi Peenra nime all Tartu Millile. L. Dulub kohtus ja suhtles talunikega, andis neile juhiseid, mida tuleb saatelehele tarnija kohta märkida ja millise sõidukiga vili tuuakse. See tähendab, et ta teadis ka seda, millised autod veavad Bogarolo kaudu vormistatud vilja. L. Dulub otsustas, kui palju vilja müüakse Bogarolo kaudu, millistele koormatele vormistatakse arved ja milliste eest tasutakse sularahas. U.R. pidi vormistama L. Dulubilt saadud andmete alusel arved, korraldama vilja vedamise talunikelt ostjani. Tegemist oli pikaajaliselt toimiva süsteemiga, kus kõik asjaosalised teadsid, mida nad peavad tegema.
  3. Tartu Milli tehingud osaühingutega Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes olid näilikud, kuna nendega sooviti varjata tegelikke tehinguid viljakasvatajate ja Tartu Milli vahel. Sellised tehingud tuleb MKS § 83 lõike 4 esimese lause kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata. Kuna osaühingute Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodes nimel väljastatud arved olid võltsarved, mille alusel Tartu Milli raamatupidajad koostasid käibedeklaratsioonid, esitati Maksu- ja Tolliametile valeandmeid. Valeandmete alusel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamine on alusetu.
  4. Kõik valeandmeid sisaldavad arved, mille alused Tartu Milli raamatupidajad käibedeklaratsioone koostasid, jõudsid nendeni L. Dulubi vahendusel. L. Dulubi selline teopanus on piisav, käsitamaks tema tegevust maksuhaldurile valeandmete esitamise vahendliku täideviimisena. Raamatupidajad, kes käibedeklaratsioone esitasid, ei olnud arvete võltsitusest teadlikud. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui tegevusdelikti subjektiks saab olla ka isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks.
  5. Maksuarvestuse kohaselt on Tartu Mill kajastanud käibedeklaratsioonides osaühingute Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar rekvisiitidega arvete alusel liigselt soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 1 233 755 eurot 60 senti. See summa vastab

§ 121p 3 kohaselt eriti suurele kahjule.

33. Selleks, et isik vastutaks

§ 3891järgi, peab ta tegutsema maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

L. Dulubi eesmärk ei olnud vähendada Tartu Milli maksukohustust. Kavatsetus eeldab

§ 16

lg 2 kohaselt, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, tema poolt taotletav eesmärk on sellisel juhul liikumapanevaks jõuks. Isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui tema ettekujutuse kohaselt on süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemine tema eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ja Tartu Milli maksukohustuse vähenemine ei olnud L. Dulubi jaoks põhiega ka vahetagajärg. Talle etteheidetav tegu võis olla suunatud tööandja vara vastu, mitte riigi maksulaekumiste vastu. L. Dulubi eesmärk oli saada U.R. ga tehtud tehingutelt isiklikku kasu. L. Dulubil oli suur laenukoormus – kokku umbes 100 000 eurot. Kuritegeliku ühenduse kaudu teenis ta 2012. a suvest vähemalt kaks eurot igalt Tartu Milli laekunud viljatonnilt ja seda olenemata 12

(76)sellest, kas vilja varuti käibemaksukohustuslaselt või mitte. L. Dulubi palk ei olnud olulisel määral sõltuvuses varutud vilja kogustest. Ühegi tõendi alusel ei ole võimalik öelda, milles seisnes L. Dulubi huvi vähendada Tartu Milli maksukoormust.
  1. Tõendatud ei ole ka see, et L. Dulub tegutses Tartu Milli juhtkonna vaikival heakskiidul. Osaühingutega Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar tehtud tehingute puhul olid hinnad ülemises piiris või üle selle. Need olid Tartu Millile kahjulikud ostutehingud. Bogarolo ja OÜ Tootsi Peenar puhul oli kvaliteet hinnatud pigem tegelikust kõrgemaks, et hind tuleks parem. Tõendid kinnitavad, et L. Dulub varjas oma eraäri Tartu Milli juhtkonna eest. Kui
  2. aasta lõpus otsustas Tartu Milli juhtkond vähendada vilja ostmist vahendajatelt, väljendas L. Dulub sellega korduvalt rahulolematust. See kinnitab, et L. Dulubi eesmärk oli jätkata vilja varumist väljatöötatud skeemi alusel, mis tagas talle isikliku kasu, kuid mis oli vastuolus Tartu Milli juhtkonna suunistega. Seda kinnitab ka Bogarolo asemele Tootsi Peenra leidmine. L. Dulubi tegevus ei olnud suunatud riigi maksulaekumiste vastu. L. Dulub võis küll pidada võimalikuks, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Tartu Milli maksukohustus, kuid see ei olnud seotud tema saavutatud põhitagajärjega. Ta oleks saanud kaks eurot tonnilt tasu ka siis, kui Tartu Mill oleks jätnud käibedeklaratsioonid esitamata.
  3. Kuna L. Dulub ei tegutsenud Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil, tuleb ta

§ 3891lg 2 järgi õigeks mõista.

36. Kuna L. Dulubi tegu ei täitnud

§ 3891

lg 2 koosseisu, ei ole ka koosseisupärast tegu, mida oleks võimalik

§ 14lg 1 alusel omistada Tartu Millile.

Seega tuleb ka Tartu Mill

§ 3891lg 3 järgi õigeks mõista.

37. Täideviimisteo tuvastamatuse tõttu tuleb

§ 3891lg 2–§ 22 lg 3 järgi õigeks mõista ka P.

Saar. 2.2.

  1. Leonid Dulubi ja Priit Saare süüdistusest kuritegelikku ühendusse kuulumises 2.2.2.
  2. Kuritegeliku ühenduse olemasolust
  3. On tõendatud, et U.R. l, M.J. l ja R.L. l tekkis mõte hakata tegelema viljaäriga selliselt, et osta talunikelt vilja, müüa see äriühingu nimel maha ning jätta käibemaks tasumata. Talunikele maksti vilja eest sularahas. Vili müüdi valdavalt Bogarolo kaudu, samuti Tootsi Peenra kaudu Tartu Millile. Bogarolo müüs selliselt hangitud vilja ka A. OÜ-le, B. AS-ile, S. AS-ile. Bogarolo ei tasunud ülekandega otse isikule, kellelt vilja ostis. Vahepeal olid varifirmad, kes ostsid ja müüsid Bogarolole vilja edasi ning kelle pangakontodele liikus raha. Vahefirmade vahel tegelikke tehinguid ei toimunud ja need äriühingud jätsid käibemaksu maksmata. 13

(76)
  1. U.R. l, M.J. l ja R.L. l oli välja kujunenud omavaheline tööjaotus. U.R. pidas läbirääkimisi vilja ostjatega. Tartu Millis suhtles ta selleks L. Dulubiga. Bogarolo juhatuse liikmena sõlmis ta vilja müügilepingu Tartu Milliga, samuti A. OÜ-ga. Tema edastas L. Dulubile info, et tuleb Bogarolo vili ja saatis arved nii Bogarolo kui ka Tootsi Peenra nimelt. M.J. tegeles talumeestega ehk esmaste viljamüüjatega, kellele maksis vilja eest sularahas. Samuti oli M.J. ülesandeks variäriühingute ja sinna juhatuse liikmete leidmine ning vormistamine. M.J. vormistas viljamüügiarveid variäriühingute nimel Bogarolole. Ta jagas korraldusi autojuhtidele selle kohta, kelle vili kuhu viia ja millise äriühingu nimel ning millised andmed kanda saatelehtedele. Nii M.J. kui ka R.L. tegid Bogarolo pangakontole laekunud rahast ülekandeid variäriühingutele. Ülekannete tegemiseks olid neil variäriühingute juhatuse liikmete ID-kaardid, mis M.J. oli saanud enda valdusesse juhatuse liikmeks vormistatud isikute käest, samuti olid neil PIN-kalkulaatorid. Variäriühingute kaudu liikunud raha jõudis sularahana R.L. kätte. Tema andis raha vastavalt vajadusele edasi U.R. või M.J. le. R.L. tegeles ka uute juhatuse liikmete värbamisega, tema nimel oli osa variäriühinguid ja ta käis AS-ist T. sularaha välja võtmas. Kui Bogarolo või Tootsi Peenra arvele laekunud summa oli suur, kanti see edasi mitmele variäriühingule. Raha oli vaja samal päeval sularahas välja võtta, et oleks suurem käive ja kasum. Eesti talunikele tuli vilja eest kohe sularahas ära maksta, Lätis tehti arved. Variäriühingutele arveid ei koostatud, kuna need likvideeriti mõne aja pärast. Väljapetetud käibemaksu-osa jagasid omavahel võrdselt R.L. , M.J. ja U.R. . Kulud arvati enne maha, mingi osa jäi Bogarolosse kulude katteks ja käibemaksu tasumiseks. Ühenduse teistel liikmetel oli kokkulepitud tasu.
  2. Variäriühingutele laekus raha Bogarololt, Tootsi Peenralt ja Macodesilt. Seda raha kanti edasi mitmetele äriühingutele, moodustades näilike tehingute ahela. Lõpuks kanti raha AS-ile T. , kust variäriühingute juhatuse liikmeks vormistatud isikud selle sularahas välja võtsid. Osa osaühingutest olid lühikest aega käibemaksukohustuslased. Kõiki selliseid äriühinguid iseloomustas sage juhatuse liikmete vahetamine ja lõpuks vormistamine välisriigi kodanike nimele. Äriregistris kajastatud tegevusvaldkonnad ei olnud seotud vilja ostu-müügi ega muu taolise tegevusega. Äriühingute tegutsemiskohana märgiti suvalised aadressid. Kuritegelikule ühendusele omaselt konspireeriti oma tegevust ja kasutati omavaheliseks suhtlemiseks eraldi telefone ning vahetati numbreid. Isikud kasutasid erinevaid telefone, et vältida pealtkuulamist. Seega tegutses ühendus, mille tuumiku moodustasid U.R. , M.J. ja R.L. . Selles täitsid erinevaid ülesandeid veel M.J. , M.K. , M.M. , ja H.E. . Nad kõik on kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi tunnistatud. 2.2.2.
  3. Leonid Dulubi kuulumine kuritegelikku ühendusse
  4. L. Dulub ja U.R. on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et vilja tarnimisel Bogarolo kaudu Tartu Millile suhtlesid nad omavahel tihedalt nii meili kui ka telefoni teel. U.R. saatis L. Dulubile info, et tuleb Bogarolo vili. L. Dulub saatis andmed vilja koguse, kvaliteedi jm kohta U.R. meilile. Selle alusel koostas U.R. Tartu Millile arve, mille ta saatis L. Dulubi meilile. L. Dulub korraldas arve kiire tasumise. Samamoodi toimus Tootsi Peenra nimel vilja tarnimine Tartu Millile. 14
(76)
  1. U.R. ütluste kohaselt L. Dulub ilmselt talunikelt ise vilja Tartu Millile ei ostnud, vaid saatis nende juurde, sest talunikud tahtsid sularaha saada. Talunik helistas neile ja ütles, et on Leonidi poolt. Mõnikord võis olla ka nii, et L. Dulub ütles, et tuleb saata auto vilja järgi ja vilja müük vormistati Bogarolo nimel, ka siis sai Leonid Dulub kaks eurot tonni pealt. Üldiselt maksid talunikele vilja eest nemad, 5-6 korda viis ta raha talunikele maksmiseks ka L. Dulubi kätte. Kui L. Dulub ütles talle, kus on soodsam hind ja nad viisid vilja sinna, näiteks FarmPlanti, maksid nad Dulubile ikkagi kaks eurot tonnilt. U.R. sõnul teistele kokkuostjate esindajatele nad ei maksnud, ei julgenud pakkuda. L. Dulubile aga pakkus ta ise, see tuli jutuks
  2. aastal, pigem lõpupoole.
  3. L. Dulubi ja U.R. telefonikõnedest nähtub, kui suurt kontrolli ja informatsiooni omas L. Dulub ja kuidas ta jagas U.R. korraldusi ja noomis teda. U.R. ütlused tõendavad, et kui vilja müüdi Tootsi Peenra kaudu, siis vormistasid Tartu Millile arveid tema, M.J. ja Tootsi Peenra juhatuse liige. Arveid koostati Bogarolo kontoris. L. Dulubi sõnul pakkus Tootsi Peenra välja U.R. , kui Tartu Milli juhtkond ei soovinud
  4. aastal enam vahendajatelt vilja osta. L. Dulubi ütlustega on tõendatud tema teadlikkus asjaolust, et Tootsi Peenra kaudu müüs vilja U.R. .
  5. L. Dulubi ütlused tõendavad, et
  6. aasta suvel leppisid nad U.R. ga kokku, et tema saab kaks eurot tonni pealt. Varumishooajal (septembris ja oktoobris) said nad U.R. ga esmaspäeviti kokku, vaatasid üle eelmisel nädalal tarnitud viljakogused ja U.R. maksis talle kaks eurot tonnilt. Rekordnädalatel võis ta saada 1500 eurot. Hooaja-väliselt arveldasid nad korra kuus, summa oli 1000–1500 eurot kuus. Kui U.R. hakkas vilja müüma Tootsi Peenra kaudu, jäi kehtima sama kokkulepe, et ta saab tonni pealt kaks eurot. U.R. ütluste kohaselt maksis ta L. Dulubile kaks eurot, kõige rohkem kolm eurot, iga müüdud viljatonni eest, et kiirendada vilja müüki ja saada vilja eest paremat hinda.
  7. Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli teenida tulu variäriühingute tasumata käibemaksu arvel. Sellist tulu ka saadi ja seda jagati omavahel. Lisaks maksti sellest rahast ka autojuhtidele, P. Saarele ja L. Dulubile, samuti äriühingute juhatuse liikmeks vormistatud isikutele. Võttes aluseks tunnistajate ütlused, mis kattuvad ka L. Dulubi ütlustega, ja lugedes kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, tuvastas kohus, et L. Dulub sai igalt Bogarolo, Macodesi ja Tootsi Peenra kaudu Tartu Millile müüdud viljatonnilt tasu vähemalt kaks eurot.
  8. Nii nagu kuritegeliku ühenduse liikmetele, andis U.R. ka L. Dulubile omavaheliseks suhtlemiseks teise telefoni. U.R. sõnul andis ta L. Dulubile telefoni, kuna viimane oli väga hõivatud ja telefon oli kogu aeg kinni. Juhtkond vaatas võib-olla ka juba imelikult, et nad liiga tihti suhtlevad ja äri teevad. L. Dulub tunnistas, et U.R. andis
  9. aasta augustikuus talle kasutamiseks Läti numbriga telefoni, mis oli tema käes umbes kuu aega. Üks põhjus oli see, et teda oli hooajal raske kätte saada. Teine põhjus oli see, et ta ei tundnud ennast Tartu Millis enam väga kindlalt, kuna arvas, et mingi hetk jääb ta kolleegidele oma eraäriga vahele. L. Dulubi
  10. septembri
  11. a telefonikõne U.R. , samuti U. Lausingu ja L. Dulubi ütlused näitavad, et L. Dulub varjas tööandja eest oma seotust U.R. ga. L. Dulubi sõnul oleks ta kaotanud töö, kui Tartu Milli juhtkond oleks tema eraärist teada saanud. 15
(76)
  1. Usutavad ei ole L. Dulubi ütlused, et tema ei ole Macodesi kaudu müüdud vilja eest raha saanud ja et tema jaoks oli see võõras firma. L. Dulubile maksti tasu Bogarolo ja Tootsi Peenra arvete tasumise kiirendamise eest. L. Dulub ise tunnistas, et vaid Bogarolo sai erinevatelt teistest tarnijatest raha kohe kätte. See ei vasta tõele. Samad tasumise tähtajad on ka Macodesi arvetel. Bogarolo, Macodesi ja Tootsi Peenra arvetel on maksetähtajaks tavaliselt arve kuupäev. Nii Bogarolo, Tootsi Peenra kui ka Macodesi nimel tõid Tartu Milli vilja valdavalt samad sõidukid, mis kuulusid kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele osaühingutele või mida kasutasid sellega seotud isikud. Samuti korraldas L. Dulub vilja liikumist Macodesi kaudu. Seda tõendab tema meilivahetus.
  2. On tõendatud, et L. Dulub jagas U.R. informatsiooni teravilja ja rapsi hindade ning vajaminevate viljakoguste kohta, samuti selle kohta, millist vilja kuhu tarnida, et saada võimalikult head hinda. U.R. ja M.J. said L. Dulubilt arvete vormistamiseks vajalikud andmed. Samuti korraldas L. Dulub Tartu Millis arvete kiire tasumise. L. Dulubil oli välja kujunenud kindel ringkond viljamüüjaid talunikke, kelle vilja müüki korraldas ta U.R. firma kaudu, jagades selleks U.R. ka korraldusi. See oli nii näiteks vilja ostmisel U.J., V.K. ja E.F.. Oma tegevuse eest sai L. Dulub hiljemalt
  3. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt kaks eurot tonnilt. L. Dulubi selline tegevus aitas kuritegelikul ühendusel võimalikult kiiresti ja soodsate hindadega talunikelt ostetud vilja maha müüa ja saada raha uue vilja ostmiseks. Suur käive tagas suurema teenimisvõimaluse. Seega oli L. Dulubil väga oluline roll kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisel.
  4. Järelikult kuulus L. Dulub enam kui kolmest isikust kuuluvasse ühendusse, mille liikmetel oli omavaheline tööjaotus, kõik andsid oma rollist tuleneva panuse ühenduse eesmärkide realiseerimiseks. Selle ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegude toimepanemisele ja selle läbi varalise kasu saamisele. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 3891

lg 1 nägi karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse, praegu kuni viieaastase vangistuse. Kuritegelik ühendus, mille eesmärk oli panna toime maksupettusi, tegutses vähemalt

  1. aasta algusest kuni selle liikmete kinnipidamiseni oktoobris
  2. Liikmeskond oli väga püsiv, kõigil oli välja kujunenud ülesanded, mis toetasid edukat pikaajalist tegutsemist. Samas täideti vastavalt vajadusele ka erinevaid ülesandeid ning tegevust oleks saanud jätkata ükskõik millise liikme väljalangemise korral. Kohus ei nõustunud L. Dulubi kaitsja seisukohaga, et ühendus ei oleks saanud maksukuritegusid toime panna ilma L. Dulubita. Bogarolo kaudu müüdi talunikelt ostetud vilja ka teistele äriühingutele peale Tartu Milli, s.o A. OÜ-le, B. AS-ile ja S. AS-ile. U.R. sõnul ei julgenud nad peale L. Dulubi teistele ostujuhtidele raha pakkuda. See ei tähenda, et olukorras, kus L. Dulubil ei oleks olnud võimalik olnud oma rolli täita, ei oleks tema asemele leitud teist isikut, kes oleks tema ülesanded üle võtnud. Tartu Mill oli vaid üks mitmest äriühingust, mida oli võimalik plaani elluviimiseks ära kasutada, ja L. Dulub oli vaid üks isikutest, kes tegeles vilja varumisega.
  3. L. Dulubile inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 255

lg 1 redaktsioon nõudis kuritegeliku ühenduse puhul varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamist. Varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget 16

(76)eraldi. R.L. , M.J. ja U.R. ütlused tõendavad, et nad lõid ühenduse käibemaksupettuste toimepanemiseks, et saada seeläbi varalist kasu. Kuritegelikku ühendusse kuulumine on lõpule viidud kuritegelikku ühendusse astumisega.

§ 255

lg 1 objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole veel jõudnud kavandatud kuritegu toime panna ega sellest kasu saada.

  1. Bogarolo arved, samuti L. Dulubi ja U.R. vaheline meilivahetus tõendavad, et vähemalt
  2. aasta jaanuarist on U.R. ja L. Dulub vilja varumise teemal väga tihedalt suhelnud ning L. Dulub on taganud Bogarolo arvete tasumise valdavalt samal päeval. Sellega panustas L. Dulub U.R. loodud ühenduse eesmärki saada võimalikult kiiresti raha talunikelt uue vilja soetamiseks, tagades sellega kiire ja suure käibe ning võimaluse saada Bogarolo kaudu tagasi võimalikult suur käibemaksusumma.
  3. a märtsikuu meilidest alates on näha, kuidas L. Dulub annab Tartu Milli raamatupidajale korraldusi Bogarolo arvete kiireks tasumiseks ja vahendab U.R. infot vilja liikumise kohta. Kogumis tunnistajate ütlustega kinnitavad tõendid, et L. Dulub andis teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt
  4. aasta algusest.
  5. L. Dulub pani

255 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toime kaudse tahtlusega. L. Dulub teadis, et Bogarolo on seotud maksupettusega. Seda tõendavad U.R. ütlused, mille kohaselt lõpetas L. Dulub neilt vilja ostmise ajal, kui Maksu-ja Tolliamet kontrollis Bogarolot, kuid pärast kontrolli ostmine jätkus. Asjaolu, et L. Dulub oli mures maksuhalduri kontrolli pärast, kinnitab ka

  1. oktoobri
  2. a telefonikõne raamatupidajale. L. Dulubi enda ütlused tõendavad, et ta andis põllumeestele, kes tahtsid sularaha eest vilja müüa, U.R. telefoninumbri, 4–5 korral tasus ta talunikele vilja eest U.R. lt saadud sularahaga. Selline tegevus ei seondu ostujuhi ülesannetega.
  3. mai
  4. a telefonikõnest T.M. nähtub, et L. Dulubi initsiatiivil lepiti kokku, et nisukoorma eest T. M Tartu Millile arvet ei tee, vaid see müüakse Bogarolo kaudu. L. Dulubi
  5. mai
  6. a kõnest M. T on näha, kuidas L. Dulub pakub müüjale erinevat hinda, olenevalt sellest, kas ta müüb paberiga või ilma. Need kõned kinnitavad, et L. Dulub pidi pidama võimalikuks ja möönma, et ostes talunikelt vilja sularaha eest ja vormistades selle käibemaksukohustuslasest osaühingu kaudu, pannakse toime maksukuritegu.
  7. L. Dulub suhtles vilja varumise teemal vahetult ainult U.R. ga. Samas ta teadis, et sel viisil nagu Bogarolo kaudu müüdi vilja ka Tootsi Peenra kaudu, kuigi viimase nimel oli lepingu sõlminud M.T.. L. Dulub tagas vilja müügil samasugused tingimused ka Macodesile. Ta pidi teadma, Macodesi nimel toovad vilja samad sõidukid, mida kasutas U.R. . Ainuüksi sellest pidi L. Dulub aru saama, et sama skeemi taga oli rohkem inimesi kui U.R. . L. Dulub möönis, et U.R. l võis olla keegi, kes aitas teda vilja varumisel kuna ta tõi tuhandeid tonne. Seega pidas L. Dulub võimalikuks ja möönis, et ta kuulub vähemalt kolmeliikmelisse ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud maksukuritegude toimepanemisele. Iga ühenduse liige ei pea teadma maksupettuse toimepanemise täpsetest asjaoludest, piisab abstraktsest teadmisest, milliseid kuritegusid plaanitakse toime panna. See tähendab, et L. Dulub ei pidanudki teadma maksupettuseks moodustatud varifirmade olemasolust, nende vahel arvete ja raha liikumisest vmt. 17

(76)2.2.2.
  1. Priit Saare kuulumine kuritegelikku ühendusse
  2. Tõendid kinnitavad P. Saare seotust M.M. , R.L. ja M.J. ga. P. Saar oli teadlik ka U.R. olemasolust. Tõendid näitavad ka P. Saare tegevust käibemaksupettuse toimepanemisel kasutatud äriühingute moodustamisel ja juhatuse liikmete vahetamisel. P. Saare teadlikkust sellest, et nad tegelesid variäriühingute moodustamisega, tõendab ka M.J. arvuti vaatlusprotokoll.
  3. P. Saar tegeles viljamüüjate otsimisega Eestist, Lätist ja Leedust. Talle maksti raha tonni pealt. P. Saar teadis, et Lätis kokkuostetav vili vormistatakse läbi C. OÜ, mille juhatuse liikmeks oli M.M. . Kuritegelikus ühenduses oli P. Saare üks ülesanne äriühingutesse uute juhatuse liikmete ja osanike leidmine. Tõendid näitavad P. Saare laialdasemat seotust M.J. , R.L. ja U.R. aetava viljaäriga. Salaja pealtkuulatud telefonikõned kajastavad P. Saare teadlikkust, et nende tegevus ei ole seaduslik. Muu hulgas tuleb telefonikõnedest väga selgelt välja, et P. Saar oli teadlik sellest, et tehinguid tehakse selliste äriühingute nimel, millel pole äritegevust. P. Saar oli teadlik M.M. osalemisest viljaäris ja seda, et see ei toimu seaduslikul viisil. P. Saarele oli teada seegi, et viljaäriga seoses kasutati vahetatavaid telefone, mis seadusliku äritegevuse korral ei oleks olnud vajalik. Järelikult kuulus P. Saar M.J. , R.L. ja U.R. loodud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli maksukuritegude toimepanemine.
  4. P. Saare üheks ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli variäriühingute asutamine, uute juhatuse liikmete otsimine ja ise nende ühingute juhatuse liikmeks olemine. Teiseks ülesandeks oli vilja müüjate otsimine. Vene keele oskuse tõttu tegi ta seda valdavalt Lätis ja Leedus. Samuti oli tema ülesanne vilja müüjatega läbirääkimiste pidamine, arvete koostamiseks M.J. saadud informatsiooni vahendamine, samuti vahendas ta vajadusel infot transpordi kohta. P. Saar sai nende ülesannete täitmise eest kokkulepitud tasu 2–3 eurot viljatonnilt.
  5. P. Saare poolt kuritegeliku ühenduse heaks tehtud teod eraldivõetuna ei ole kriminaalkorras karistatavad, kuid ei peagi seda olema. Kuritegelikku ühendusse kuulumiseks ei pea isik tingimata kuritegelikult käituma, vaid tema tegevus võib olla ka selline, et see ei ole karistatav ühegi teise sätte järgi. Isik kuulub kuritegelikku ühendusse, kui ta aitab oma tegevusega ühenduse eesmärkidele kaasa ja allub organisatsiooni tahtele. Seda P. Saar ka tegi.
  6. P. Saar oli teadlik sellest, et lisaks M.J. le tegeleb ebaseadusliku viljaäriga R.L. ja M.M. . Koos M.J. ga tegelesid nad käibemaksupettuste ahelas kasutatud äriühingute moodustamisega. Seega oli P. Saar teadlik, et lisaks temale kuulub ühendusse, mille eesmärk on maksukuritegude toimepanemine, veel vähemalt kaks inimest.
  7. P. Saar pani

255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tõendid kinnitavad P. Saare teadlikkust sellest, et toime pannakse maksukuritegusid. P. Saar tegeles äriühingute moodustamisega, sinna juhatuse liikmete leidmisega, olles teadlik sellest, et tegemist on mittetegutsevate äriühingute ja juhatuse fiktiivsete liikmete ehk nn tankistidega. Tema 18

(76)enda mälupulgal oli juhis, mida teha maksuvõlgades äriühingutega, sh skeem, mida järgis kuritegelik ühendus, s.o omanike ja juhatuse mitmekordne vahetamine. 2.2.
  1. Konfiskeerimise asendamisest
  2. On tõendatud, et L. Dulub sai hiljemalt
  3. aasta augustist
  4. aasta septembrikuuni vähemalt kaks eurot tasu igalt osaühingu Bogarolo, Macodes või Tootsi Peenar kaudu Tartu Millile müüdud viljatonnilt. Arvestas kokku viljatonnid, mis on märgitud osaühingute Bogarolo, Tootsi Peenar ja Macodesi arvetel ajavahemikus
  5. aasta augustikuust kuni
  6. aasta septembrikuuni, selgub, et kuritegelik ühendus vedas sel perioodil Tartu Millile vähemalt 22 007 tonni vilja. Seega sai L. Dulub kuritegelikku tulu vähemalt 44 014 eurot. Selle kohta, et L. Dulubilt ära võetud 19 135 eurot on just kuritegelikul teel saadud raha, ei ole tõendeid, mistõttu ei ole võimalik seda konfiskeerida

831 lg 1 alusel. Samas on võimalik mõista süüdistatavalt välja kindel rahasumma juhul, kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud. Kuna L. Dulub sai kuritegelikku tulu vähemalt 44 014 eurot, tuleb konfiskeerimise asendamiseks temalt välja mõista 44 014 eurot.

  1. Kuna L. Dulubilt arestitud vara väärtus ületab temalt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistatava summa, tuleb arestitud varast jätta konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks aresti alla ainult osa. 2.2.
  2. Karistustest
  3. L. Dulub ja P. Saar on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole.
  4. L. Dulubi tuleb karistada nelja aasta pikkuse vangistusega. L. Dulubi süü on suur, kuna tal oli oluline roll skeemis, mis võimaldas kuritegelikul ühendusel pika aja jooksul maksukuritegusid toime panna. Ta teenis kuritegeliku ühenduse kaasabil märkimisväärset tulu. Samas on L. Dulub varem karistamata ja ta ei ole uusi õiguserikkumisi toime pannud, mistõttu on võimalik mõista talle sanktsiooni keskmisest väiksem vangistus. Kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat, mil L. Dulub on elanud õiguskuulekalt. Seetõttu võib vangistuse jätta

§ 73lg 1 alusel tingimisi nelja-aastase katseajaga kohaldamata.

64. P. Saare süü on võrreldes L. Dulubi süüga oluliselt väiksem. Ta ei omanud kuritegelikus ühenduses keskset rolli. Tema tegevuse tulemusel leitud viljakogused ei olnud suured, ülejäänud panus oli pigem abistava iseloomuga (variäriühingute moodustamine ja nendega seonduv). P. Saare süüle vastavaks karistuseks on vangistus

§ 255lg 1 sanktsiooni alammääras ehk kolm aastat.

P. Saar on varem karistamata isikuna elanud viimased viis aastat seaduskuulekalt. Seetõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes

§ 73ja jätta vangistus tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 65. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid: 19

(76)1) L. Dulubi kaitsjad vandeadvokaadid Kaspar Lind, Aivar Pilv ja Urmas Kõrgesaar, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist L. Dulubi süüditunnistamises ja karistamises

§ 255lg 1 järgi ning paluvad mõista oma kaitsealuse selles süüdistuses õigeks.

Samuti taotlevad kaitsjad menetluskulu jätmist riigi kanda; 2) P. Saare kaitsja vandeadvokaat Mare Laur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega P. Saar tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi, ning palub teha uue otsuse, millega P.

Saar mõistetaks

§ 255

lg 1 järgi õigeks; 3) prokuratuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti õigeks Tartu Mill

§ 3891lg 3 järgi, L.

Dulub

§ 3891lg 2 järgi ja P.

Saar

§ 3891lg 2–§ 22 lg 3 järgi.

Prokuratuur taotleb Tartu Milli süüditunnistamist

§ 3891lg 3 järgi, L.

Dulubi süüditunnistamist

§ 3891lg 2 järgi ja P.

Saare süüditunnistamist

§ 3891lg 2– § 22 lg 3 järgi.

Apellant palub mõista süüdistatavatele karistused, mida prokuratuur taotles maakohtus kohtuvaidluses. Menetluskulu palub prokuratuur jätta süüdistatavate kanda.

  1. Apellatsioonivastuse esitasid: 1) L. Dulubi kaitsja vandeadvokaat K. Lind, kes palub jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata; 2) P. Saare kaitsja, kes leiab, et L. Dulubi kaitsjate apellatsioon on põhjendatud, prokuratuuri apellatsioon aga põhjendamatu; 3) prokuratuur, paludes jätta mõlema süüdistatava kaitsjate apellatsioonid rahuldamata; 4) Tartu Milli kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kes toetab L. Dulubi ja P. Saare kaitsjate apellatsioone, kuid vaidleb vastu prokuratuuri apellatsioonile.
  2. Apellatsioonid 1.
  3. Leonid Dulubi kaitsjate apellatsioon
  4. Kaitsjate väitel ei ole vaidlust, et U.R. , M.J. ja R.L. moodustasid hiljemalt
  5. a alguses maksukuritegude toimepanemiseks kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid veel M.J. , M.K. , M.M. ja H.H. . See on tuvastatud Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega asjas nr 1-14-189, millega kuritegeliku ühenduse liikmed süüdi tunnistati. Tõendatud on seegi, et kuritegelik ühendus müüs variäriühingute kaudu vilja mitmele kokkuostjale, sh Tartu Millile. Need asjaolud ei võimalda aga asuda seisukohale, et kuritegelikku ühendusse kuulus ka L. Dulub. Tema käitumises ei ole

§ 255lg 1 objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid.

68. Ühendus, mille liikmeks oli väidetavalt ka L. Dulub ei olnud suunatud süütegude toimepanemisele, mistõttu langeb ära ka kuritegeliku ühenduse objektiivse koosseisu keskne tunnus. Maakohus on kõik süüdistatavad maksusüütegudes õigeks mõistnud. Teod, mille 20

(76)toimepanemisele ühendus väidetavalt suunatud oli, ei täitnud ka maakohtu enda hinnangul kuriteokoosseisu. Maakohus ei saanud maksusüütegude toimepanemist eitades asuda seisukohale, et L. Dulub kuulus maksusüütegude toimepanemisele suunatud kuritegelikku ühendusse. Asjaolu, et R.L. , M.J. ja U.R. on eelnevalt kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, ei tähenda vältimatult nende süüd.
  1. Mitte ükski kohtu viidatud tõend ei kinnita L. Dulubi kuulumist kuritegelikku ühendusse ega tema arusaamist, et ta teeb koostööd kuritegeliku ühendusega. L. Dulub suhtles Tartu Milli viljaoste korraldades isikliku kasu saamise eesmärgil ainult U.R. ga. L. Dulub ei teadnud midagi kuritegelikust ühendusest: ta ei tundnud selle teisi liikmeid, ei suhelnud kellegagi nendest, ei teadnud midagi kuritegeliku ühenduse töö- ega rollijaotusest. M.J. , R.L. , M.J. , M.K. ja M.M. ei tundnud L. Dulubi, ei kohtunud temaga ega ole temaga oma ülesannete täitmisel suhelnud. See, et U.R. andis L. Dulubile telefoni, ei näita seda, et L. Dulub kuulus kuritegelikku ühendusse. Samuti ei osuta L. Dulubi kuulumisele kuritegelikku ühendusse see, et ta suhtles tihedalt U.R. ga. See oligi tema kui Tartu Milli ostujuhi töö, sest U.R. korraldas suurtes kogustes vilja müüki. See, et talunikelt osteti vilja U.R. kaudu, ei viita L. Dulubile kui kuritegeliku ühenduse liikmele, vaid üksnes L. Dulubi soovile U.R. korraldatud viljamüügitehingute kaudu raha teenida. Mida rohkem U.R. vilja müüs ja selleks L. Dulubi infot kasutas, seda rohkem L. Dulub teenis. L. Dulubi poolt vilja müüjale tehingu tingimuste kohta info andmine oli tema kui ostujuhi tööülesanne ega võimalda teda pidada kuritegeliku ühenduse liikmeks. L. Dulubi huvi oli kitsalt isiklik ega puudutanud kuritegeliku ühenduse kui sellise tegevust ja eesmärke. L. Dulub võis tegutseda omakasu motiivil, aga seda ei saa samastada kuritegeliku ühenduse huviga. Kohtu väide, et L. Dulubil oli kuritegeliku ühenduse tegevuse üle kontroll, on sisustamata ja tõendid seda asjaolu ei kinnita. Vilja ei müüdud ainult Tartu Millile. Ka kohtu järeldus, et kuritegelik ühendus kasutas maksupettuse toimepanemiseks Tootsi Peenart ei tõenda L. Dulubi kuulumist kuritegelikku ühendusse.
  2. Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et tasu maksmine L. Dulubile näitab tema tihedat seotust ja olulisust organisatsioonis. L. Dulub tegi koostööd ainult U.R. ga ning sai vahendustasu kaks eurot igalt viljatonnilt, mis viimase korraldamisel müüdi. Tasu maksis U.R. isiklikult. Käibemaksutagastustest laekunud tulu jagasid omavahel U.R. , R.L. ja M.J. .
  3. Puuduvad tõendeid selle kohta, et U.R. juhtis mingit kindla struktuuri ja ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendust, kuhu kuulus ka L. Dulub. Teised väidetava kuritegeliku ühenduse liikmed peale U.R. ei teadnud midagi ei L. Dulubist kui ühenduse liikmest ega tema väidetavast rollist sellises ühenduses. Kui analüüsida L. Dulubi suhtlust U.R. ga, siis sellest ei nähtu, et L. Dulub oleks allutanud ennast kuritegeliku ühenduse tahtele, s.t et ta oleks saanud U.R. lt korraldusi ja allunud tema juhistele. L. Dulubi ja U.R. suhtlusest ei nähtu korralduste andmist ja nende täitmist. L. Dulub tegutses varalise kasu saamise eesmärgil koos U.R. ga. See ei kujuta endast aga kuritegelikku ühendust. L. Dulubi ütluste kohaselt korraldas ta U.R. tarnitud vilja eest kiirema arvete tasumise. Samas korraldas L. Dulub kiirema tasumise veel mitmele kliendile (S.A. OÜ, P. 21
(76)OÜ, V. OÜ). Vilja eest kiirem tasumine ei olnud mingi eriline privileeg, mille andmine tõendaks L. Dulubi kuulumist kuritegelikku ühendusse.
  1. Nii süüdistuse kui ka kohtuotsuse pinnalt jääb ebaselgeks kuriteo toimepanemise aeg ehk see, millal L. Dulub väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulus. Süüdistuse pinnalt jääb ebaselgeks, kas L. Dulub oli kuritegeliku ühenduse liige kohe esimesest tehingust Bogarologa (ehkki ta selle eest veel tasu ei saanud) või siis omandas liikmestaatuse aja jooksul (ja hakkas siis ühel hetkel tasu ka saama).
  2. Süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse juhiks olnud U.R. pidanuks saama vajadusel asendada L. Dulubi kellegi teisega. See eeldanuks võimalust mõjutada Tartu Milli personaliotsuseid. Seda U.R. aga teha ei saanud. Seetõttu tekib küsimus, kuidas saanuks väidetav kuritegelik ühendus vajadusel asendada L. Dulubi ühenduse struktuuris ja kuidas jätkunuks sellisel juhul sarnastel tingimustel vilja müük Tartu Millile. Maakohus on viidanud ka sellele, et Tartu Mill oli vaid üks mitmest äriühingust, mida oli võimalik plaani elluviimiseks ära kasutada. See viitab aga sellele, et L. Dulubil polnud kuritegeliku ühenduse toimimiseks olulist rolli, sest ühendus sai vilja müüa ükskõik kellele.
  3. L. Dulubi käitumises pole ka

§ 255lg 1 subjektiivse koosseisu tunnuseid.

L. Dulub suhtles ainult U.R. ga. Puuduvad tõendid selle kohta, et L. Dulub oleks teadnud midagi selle kohta, et U.R. on seotud kuritegeliku ühendusega, milles toimib rollijaotus. L. Dulub ei tundnud nendest isikutest mitte kedagi ning samuti ei teadnud ka teised ühenduse liikmed L. Dulubi. Samuti ei olnud L. Dulubil teadmist kohtuotsuses kirjeldatud sündmustest ja toimingutest, mis puudutavad erinevaid äriühinguid, mida ühenduse liikmed kasutasid. Juba seetõttu on küsitav, kuidas pidi L. Dulub teadma, et ta kuulub püsivasse ühendusse, millel on vähemalt kolm liiget. Maakohus on sisuliselt leidnud, et L. Dulub pidi eeldama, et U.R. ei tegutsenud üksinda, ning sellest omakorda saab järeldada L. Dulubi teadlikkust kuritegelikust ühendusest. Selline teadmine pole aga L. Dulubi tahtluse jaatamiseks piisav. 75. Kohus seostas L. Dulubi põhjendamatult ka Macodesi tehingutega ning see on kaasa toonud väära otsuse konfiskeerimise küsimuses. 1.2. Priit Saare kaitsja apellatsioon 76. Maakohus kohaldas vääralt

§ 255lg-t 1.

P. Saare suhtes rakendatud ebaõiglus saab alguse juba seadusloomest.

§ 255

aluseks oleva Palermo konventsiooni kujundamisest võtsid muuhulgas osa ebademokraatlike riikide valitsused. Õigusalases kirjanduses on märgitud, et selles konventsioonis on definitsioonid laialivalguvad ja ebatäpsed. Kuritegelikku ühendust defineerides tegid riigid järelandmisi põhjusel, et saavutada kokkuleppeid piiriüleses koostöös. Seejärel on Riigikogu suutnud ratifitseerida konventsiooni, ilma et konventsioonist oleks olnud õige tõlge. Selle jätkuks kehtestas seadusandja

§ 255kujul, mis ei vasta karistusseaduse määratletuse põhimõttele.

Seaduse teksti pinnalt pole võimalik mõista, milles seisneb „ühenduse püsivus“, „ülesannete jaotus“ ja „tegevuse suunamine“. 22

(76)
  1. Maakohus on andnud väidetavale kuritegelikule ühendusele süüdistusega võrreldes uue identiteedi. See tähendab, et kohus on väljunud süüdistuse raamidest. Süüdistus rajanes väitel, et P. Saar kuulus koos teistega kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine. Maksupettuseks, millega kuritegelik ühendus tegeles, olevat olnud L. Dulubi aitamine selles, et viimane saaks esitada Tartu Milli käibedeklaratsioonides valeandmeid. Samas leidis kohus, et P. Saar kuulus kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli maksukuritegude toimepanemine. Milles väidetud maksupettus seisnes, pole kohus märkinud. Kui süüdistuse põhjal võis aimata, milles seisnes see teise astme kuritegu, mille toimepanemisele väidetava ühenduse tegevus suunatud oli, siis kohtuotsusest ei selgu, kes jätsid maksuhaldurile andmed esitamata või esitasid valeandmeid.
  2. Isegi kui jätta kõrvale

§ 255lg 1 puudused, ei olnud praegusel juhul tegemist kuritegeliku ühendusega.

P. Saar ei ole kuritegelikku ühendusse kuulunud. Esiteks ei nähtu süüdistusest ega kohtuotsusest, kuidas P. Saar allus mingisuguse organisatsiooni tahtele. Kohtuotsus ei kajasta seda, milline tõend kinnitab P. Saare allumist, kellele P. Saar allus, millises tegevuses P. Saare allumine seisnes ja milline oli selle väidetava „alluvuse“ intensiivsus. Kõiki asjaolusid hinnates tuleb P. Saare tegevust õigusteenuse osutamisel ja viljamüüjate kontaktide vahendamisel pidada süüdistatava iseseisvaks äriks. Maakohus pole sisuliselt hinnanud väidetava kuritegeliku ühenduse püsivust. Kohus pole selgitanud, kas väidetud majandusahel oleks toiminud, kui sellest oleks välja langenud L. Dulub või U.R. . Vastus sellele küsimusele on eitav. Kuritegeliku ühenduse ülesannete jaotus eeldab ühenduse liikmetelt vähemalt otsest tahtlust. Isik peab vähemalt teadma oma kohta mingis kolmest ja enamast isikust koosneva kuritegevusega seotud seltskonna struktuuris. Alles seejärel oleks võimalik rääkida sellest, et isik panustab kuritegeliku ühenduse eesmärgi saavutamisse. P. Saar ei teadnud mingist ühendusest. Seetõttu on paratamatu, et ta ei teadvustanud ka enda kohta mingis struktuuris, ei teadnud ühenduse eesmärke ega saanud panustada ühenduse eesmärkide saavutamisse.

  1. Maakohus hindas tõendeid meelevaldselt ja andis neile uue sisu. P. Saar on piisavalt selgitanud enda tegevust vilja vahendamisel. Tema iseseisva äritegevuse sisu oli leida müüjad. See, kellele ostja vilja edasi müüs ja kuidas ostja käitus maksusuhetes, jäi väljapoole P. Saare teadmist. Väide, et P. Saare üheks ülesandeks oligi äriühingutesse uute juhatuse liikmete ja osanike leidmine, on kohtu fantaasia. 1.
  2. Prokuratuuri apellatsioon
  3. Prokuratuur ei nõustu maakohtu järeldusega, et L. Dulubi eesmärk oli vaid isikliku kasu teenimine, mitte Tartu Milli maksukohustuse vähendamine. Maakohtu põhjendused puudutavad L. Dulubi tegevuse motiivi, mitte eesmärki. L. Dulubi teo motiiv ei ole aga oluline. Pelgalt isikliku kasu saamise motiiv ei saa olla põhjus, miks ei saa maksukurjategijat süüdi mõista. Olukorras, kus kohus on tuvastanud L. Dulubi käitumises maksukohustuse varjamistegevuse, peegeldab see juba iseseisvalt süüdistatava käitumise eesmärki. Võltsarvetega läbi viidud varjamistegevus on juba iseenesest suunatud

§-ga 3891 kaitstava õigushüve vastu. Pole oluline, kelle maksukohustuse vähendamise eesmärgil toimepanija tegutseb. 23

(76)
  1. On juhtumeid, kus äriühingu töötaja tegutseb selgelt äriühingu vara vastu suunatud kuriteo toimepanemise eesmärgil ja kasutab selleks võltsarveid. Sellisel juhul puudub aga reeglina vastusooritus. Selles kaasuses sai Tartu Mill vilja, mille kogumise eesmärgil L. Dulub tegutses. L. Dulub ei tegutsenud Tartu Milli vara vastu käibemaksu osas. Selles osas oli tema tahe selgelt suunatud riigi maksulaekumiste vastu. Riik on usaldanud maksukohustuslastele käibemaksu osas sisuliselt maksuarvestaja rolli, eeldades, et maksukohustuslased arvestavad lisandunud väärtuse maksu õigesti ja tasuvad tasumisele kuuluva maksu riigieelarvesse. Seetõttu pole ka õige väita, et L. Dulubi tegevus oli suunatud Tartu Milli vara vastu. Seda, et L. Dulub tegutses eesmärgiga vähem makse maksta, iseloomustab seegi, et Tartu Mill küsis võltsarvete alusel arvestatud käibemaksu riigilt tagasi. Maakohtu hinnangul oli L. Dulubi tegutsemise eesmärk vaid isikliku kasu saamine, s.o igalt viljatonnilt kahe euro teenimine. Selliselt on maakohus jätnud sisuliselt analüüsimata prokuröri süüdistuskõnes esitatud käsitluse L. Dulubi eesmärkide kohta.
  2. Juhtivtöötaja kvaliteediga isiku puhul, kui ta tegutseb riigi maksulaekumiste vastu ja juriidilise isiku huvides, järgneb juriidilise isiku otsevastutus. See ei eelda äriühinguga seotud teiste isikute heakskiitu ega halvakspanu. Seadusandja tahet väljendab selgelt

§ 371

, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse välistamise vaid pädeva esindaja teo puhul. Olles tuvastanud, et L. Dulub oli Tartu Milli juhtivtöötaja, tugines maakohus asjakohatult väitele, et L. Dulub tegevus ei toimunud äriühingu omanike või juhtkonna heakskiidul. Süüdistuse ja süüdistuskõne sellekohased väited olid mõeldud vaid juhuks, kui kohus leiab, et L. Dulub ei olnud Tartu Milli juhtivtöötaja, vaid pädev esindaja.

  1. Maakohus jättis süüdistuskõnes toodud väited analüüsimata. Prokurör palub ringkonnakohtul võtta seisukoha apellatsioonis esitatud väidete kohta, arvestades seejuures kõigi süüdistuskõnes esitatud argumentidega, mida apellant ei soovi kordama hakata.
  2. Apellatsioonivastused 2.
  3. Leonid Dulubi kaitsja apellatsioonivastus
  4. Teatud asjaoludel on ühe teoga võimalik realiseerida mitu eesmärki. Praegusel juhul ei ole see aga nii, sest väidetav varalise kasu saamine Tartu Millilt ja maksude maksmisest kõrvalehoidumine on pandud toime teineteisest sõltumatult. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ega Tartu Milli maksukohustuse võimalik vähenemine ei olnud L. Dulubi jaoks põhi- ega ka vahetagajärjeks. Talle ette heidetud tegu võis olla suunatud tööandja vara, mitte aga riigi maksulaekumiste vastu. Isegi kui L. Dulub teadis, et nende tehingute alusel tekkinud andmeid esitatakse maksudeklaratsioonides ja et need ei ole õiged, oli see kõrvaltagajärg ega olnud seotud saavutatud põhitagajärjega. Seega ei esitanud L. Dulub maksuhaldurile valeandmeid Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
  5. Süüdistuses on lähtutud sellest, et maksupettuse on toime pannud vilja ostja ehk Tartu Mill. Tegelikult nähtub asja materjalidest, et maksupettuse panid toime vilja müüjad. Kõige selgemalt kinnitab seda järeldust see, et riigile laekumata jäänud maksude arvelt said kasu just vilja müüjad 24

(76)(nn põllumehed) ja neid aidanud isikud eesotsas U.R. ga. Asjaolu, et sellistest tehingutest sai mingil perioodil kasu ka L. Dulub, ei tähenda et tema tegevus peaks kaasa tooma Tartu Milli vastutuse. L. Dulubi huvi raha saada ei ole samastatav Tartu Milli huviga.
  1. Prokuröri poolt L. Dulubile taotletav 9-aastane reaalne vangistus ei vasta L. Dulubi väidetava süü suurusele. Väidetava kuritegeliku ühenduse juhtfiguuri U.R. reaalne vangistus piirdus vahi all viibitud nelja kuuga. Ka väidetava kuritegeliku ühenduse teiste liikmete reaalne vabadusekaotus on mõõdetav kuudes. 2.
  2. Priit Saare kaitsja apellatsioonivastus
  3. Prokuratuuri apellatsioonis käsitletakse üksnes L. Dulubi ja Tartu Milliga seonduvat, kuid apellandi taotlus P. Saare maksukuriteo süüditunnistamiseks ja karistamiseks on täielikult põhjendamata. Seetõttu tuleks prokuratuuri taotlus P. Saare süüditunnistamist puudutavas osas jätta tähelepanuta.
  4. Paljasõnaline on prokuratuuri väide, et Tartu Milli käibedeklaratsioonides esitatud andmed olid ebaõiged. On tuvastatud, et Tartu Mill ostis süüdistuses märgitud äriühingutelt teravilja. Jääb arusaamatuks, milles seisnes nende tehingute kohta käivate arvete võltsitus. 2.
  5. Prokuratuuri apellatsioonivastus
  6. Ebaõige on kaitsjate seisukoht, et

§ 255

lg 1 vältimatuks eelduseks on mõne teise kuriteo tuvastamine.

§ 255

objektiivsesse koosseisu kuulub küll see, et ühenduse tegevus peab olema suunatud kuritegude toimepanemisele, kuid see tähendab üksnes kuritegeliku tegevuse, mitte karistusõiguslikult koosseisupärase teo tuvastamist. 2.

  1. Tartu Milli kaitsja apellatsioonivastus
  2. Tuvastatud asjaoludel panid maksupettuse toime vilja müüjad, mitte ostja Tartu Mill. Lätist ostetud vilja puhul seisnes maksuõigusrikkumine selles, et väidetava kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevad Eesti äriühingud C. OÜ (hilisema ärinimega E. OÜ) ja V OÜ, kes müüsid vilja edasi Bogarolole, jätsid selliselt müügilt käibemaksu deklareerimata ja tasumata.
  3. Prokuratuuri apellatsioonis puudub sisuline põhjendus, sh viited tõenditele. Prokurör osutab üksnes enda maakohtus peetud süüdistuskõnele. Selline blanketne apellatsioon ei vasta nõuetele ja tuleks jätta ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
  4. Prokuratuur on meelevaldselt samastanud objektiivse ja subjektiivse kuriteokoosseisu, leides, et kui isiku käitumises on tuvastatud maksukohustuse varjamine, siis peegeldab see juba iseseisvalt tema käitumise eesmärki. Menetlusõiguslikult võivad objektiivsed asjaolud näidata isiku psüühilist suhtumist oma teosse, kuid materiaalõiguslikult ei saa objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnuseid samastada. Asjaolust, et isik vähendab maksukohustust, ei saa järeldada, et ta teeb seda kavatsetult. Isegi, kui L. Dulub sai aru, et tema tegude tõttu võivad Tartu Milli 25

(76)käibedeklaratsioonid sisaldada valeandmeid, pole ühtegi tõendit, et Tartu Milli maksukohustuse vähendamine oli tema lõppeesmärk või hädavajalik vahe-eesmärk vahendustasu saamiseks. 93. L. Dulubi süüdistuses kirjeldatud tegevus ei olnud

§ 14lg 1 mõttes Tartu Milli huvides.

Sellest, et vilja ostmine oli Tartu Milli huvides, ei saa järeldada, et ka väidetav maksupettus leidis aset Tartu Milli huvides. L. Dulub tegutses Tartu Milli huvide vastaselt, kuritarvitades vara küsides oma ametialast positsiooni Tartu Millis. Ühtlasi peab

§ 14

lg-s 1 sätestatud tunnus „juriidilise isiku huvides“ olema hõlmatud süüdistatava tahtlusest (kavatsetuse vormis).

  1. Süüdistuse väide, et L. Dulub tagas maksete võimalikult kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele, mis võimaldas hoida Tartu Milli pidevalt konkurentsieelises ja likviidsena, on ebaloogiline. See, kui L. Dulub tagas maksete võimalikult kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele, tähendab seda, et Tartu Mill jäi võimalikult kiirelt oma rahast ilma. Seega ei hoidnud selline tegevus Tartu Milli likviidsena ja arvete kiirest tasumisest ei saanud Tartu Mill konkurentsieelist.
  2. Alusetu on ka prokuratuuri väide, et Tartu Mill sai konkurentsieelise, ostes kaupa mitte ühendusesiseselt 0%-lise käibemaksuga, vaid väidetava kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatelt äriühingutelt käibemaksumääraga 20%. Mõlema variandi puhul oli Tartu Millil õigus sisendkäibemaks maha arvata, s.t lõppkokkuvõttes oli mõlemal juhul Tartu Milli ostukuluks hind ilma käibemaksuta.
  3. Võrreldes käibemaksuta hindu, millega Läti põllumajandusettevõtted müüsid kauba kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele äriühingutele, nende hindadega, millega Bogarolo müüs kauba edasi Tartu Millile, on selge, et Bogarololt ostmine ei saanud anda konkurentsieelist. Bogarolo käibemaksuta müügihind on alati kõrgem Läti äriühingute käibemaksuta müügihinnast. Samuti pole prokuratuur ära näidanud, et Bogarololt soetamisel oleks kauba ostuhind olnud keskmisest turuhinnast soodsam. Vastupidi, Tartu Mill on tõendanud, et reeglina oli Bogarolole makstud hind keskmise lähedane, tavapäraselt aga isegi mõnevõrra kõrgem keskmisest Tartu Milli makstavast soetushinnast. L. Dulub sai tasu selle eest, et ta tagas arve kiire tasumise ja maksimaalselt kõrge hinna. L. Dulubi soosiva tegevuse tulemusena oli kauba hind reeglina ca viis eurot tonnilt kõrgem. Seega kahjustas L. Dulub oma käitumisega Tartu Milli huve.
  4. Juhul kui L. Dulub tegutses mõne teise maksumaksja (nt Bogarolo) maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis ei ole tähtsust, kas ta oli Tartu Milli juhtivtöötaja.
  5. Prokuratuuri taotletavad karistused – sh Tartu Millile küsitav rahaline karistus summas 10 miljonit eurot – on ebaproportsionaalne isegi süüdistusversiooni aluseks võttes.
  6. Ringkonnakohtu istung
  7. Ringkonnakohtu istungil jäid apellatsioonimenetluse pooled enda kirjalike seisukohtade juurde. Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid kaitsjate apellatsioone, paludes need rahuldada, ja 26

(76)vaidlesid vastu prokuratuuri apellatsioonile, paludes jätta selle rahuldamata. Prokurör taotles prokuratuuri apellatsiooni rahuldamist ja kaitsjate apellatsioonide rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (I) Süüdistuse kvaliteedist
  1. Kolleegium peab vajalikuks juhtida sissejuhatavalt tähelepanu sellele, et süüdistuse sisus on olulisi puudusi, mille tõttu ei vasta see täiel määral kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 154 lg 3 p-st 2 tulenevale selguse ja täpsuse nõudele. Süüdistuses ei ole küll vigu, mis muudaksid kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Kvaliteetsema süüdistuse läbitöötamine ja sellele hinnangu andmine võtnuks aga nii kohtumenetluse pooltelt kui ka kohtutelt eelduslikult vähem aega, lihtsustanuks menetlust ja soodustanuks keskendumist materiaalõiguslikult olulistele küsimustele.
  2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt nt Riigikohtu üldkogu
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05, p 14, kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 1-17-1327, p 13 jpt). Süüdistuse selgus eeldab muu hulgas süüdistuse teksti jälgitavust. Riigikohus on korduvalt juhtinud prokuratuuri tähelepanu sellele, et süüdistuse tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiliselt struktureeritud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-116-06, p-d 26–28;
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 51 ja
  11. veebruari
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 197 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Ringkonnakohus lisab, et selges ja täpses süüdistuses on karistusõiguslikult relevantsete sündmuste käigu elulised asjaolud – vajadusel koos nende mõistmiseks vajalike taustafaktidega – kirjeldatud sidusa narratiivina nii, et see oleks ülemääraste raskusteta mõistetav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole kuriteosündmuse kohta eelteadmisi. Süüdistuse selguse nõuet on rikutud ka siis, kui süüdistuses on sisemised vasturääkivused. Kõneksolevas kontekstis ei ole tähtsusetu ka juriidiliste mõistete korrektne kasutamine. (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu
  13. juuni
  14. a määrus asjas nr 1-15-10510, p 31.) Süüdistuse selguse nõue eeldab sedagi, et selles tuleb hoiduda põhjendamatutest kordustest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. juuni
  16. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 634 ja
  17. veebruari
  18. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 197).
  19. Menetletavas asjas koostatud 17-leheküljelise süüdistuse jälgitavust kahandabki esmalt asjaolu, et seal on palju sellist teksti, mis kordub (kas täielikult või peaaegu) sõna-sõnalt üha uuesti ja uuesti. Näiteks on Tartu Milli süüdistuses tarbetult ära toodud sisuliselt kogu L. Dulubile

§ 3891lg 2 järgi esitatud süüdistuse tekst.

Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku süüdistuses on põhjendamatu korrata asjaolusid, mis on juba ära toodud füüsilisest isikust süüdistatava käitumise kirjelduses, ja piirduda tuleks

§-s 14 sätestatud eeldustele vastavate faktiliste asjaolude kirjeldamisega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 199). P. Saarele

§ 3891

lg 2–§ 22 lg 3 järgi esitatud kaasaaitamis-süüdistuses on põhjendamatult suures mahus kajastatud L. Dulubile

§ 3891lg 2 järgi esitatud täideviimis-süüdistuse teksti. 27

(76)Oluliselt ülevaatlikuma tulemuse andnuks see, kui prokuratuur piirdunuks kaasaaitamissüüdistuses täideviija põhitegu kirjeldades vaid viitega sama süüdistusakti sellele osale, mis kajastab täideviija süüdistuse sisu. Sellisele viitele tulnuks lisada kaasaaitaja teopanuse kirjeldus. Veelgi jälgitavam olnuks süüdistus aga ilmselt siis, kui prokuratuur koostanuks nii L. Dulubi täideviimisteo kui ka P. Saare kaasaaitamisteo kohta ühtse kirjelduse, kus oleks välja toodud nii täideviija kui ka kaasaaitaja teopanus ja mis kajastunuks süüdistuses vaid korra (vrd ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 634). L. Dulubile ja P. Saarele

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuste sisu kattub peaaegu sõna-sõnalt, mistõttu olnuks süüdistuse mahu ülepaisutamise vältimiseks ja ülevaatlikkuse tagamiseks õigem koostada mõlema süüdistatava kohta üks teokirjeldus, kus oleks muu hulgas välja toodud L. Dulubi ja P. Saare personaalne roll väidetavas kuritegelikus ühenduses. 103. Kohati on asjatuid kattuvusi ka ühele ja samale süüdistatavale esitatud süüdistuses. Näiteks on nii Tartu Millile kui ka L. Dulubile esitatud maksukuriteo-süüdistuse erinevates osades mitu korda korratud väidet, et maksukohustuse vähendamiseks kasutas Tartu Mill kuritegelikku ühendust, mis võimaldas Tartu Millil varuda vilja konkurentsieelises; et ühenduse kaasabil oli Tartu Millil võimalik osta vilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid seda müüa arveta või käibemaksuta; et tegelikult soetati vilja „ilma arveta“ või „ilma käibemaksuta“ teraviljakaubitsejatelt; et L. Dulub edastas Tartu Milli raamatupidajatele käibedeklaratsioonides kajastamiseks võltsarveid; et L. Dulub oli raamatupidajale arveid esitades teadlik, et tegemist on võltsarvetega. Samuti on L. Dulubile ja P. Saarele

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses arvestatavas mahus taasesitatud väiteid, mis on ära toodud L. Dulubi ja Tartu Milli maksukuriteo-süüdistuses. Umbes pooleleheküljeline loend nn variäriühingutest, mida kuritegelik ühendus kasutas võltsarvete väljastamiseks, on koos selgitusega nende äriühingute pangakontodele laekunud raha edasise saatuse kohta süüdistuses ära toodud kokku viiel korral. Umbes lehekülje-pikkune ülevaade sellest, millistes Tartu Milli käibedeklaratsioonides milliste arvete alusel millises summas alusetult sisendkäibemaksu deklareeriti, kajastub aga süüdistuses kolmel korral. Samuti on süüdistuses kolmel korral loetelu käibemaksuseaduse normidest, mida Tartu Milli käibedeklaratsioonides valeandmeid esitades rikuti. Sellised põhjendamatud ja mahukad kordused muudavad süüdistuse ebaülevaatlikuks. 104. Arvukate ja mahukate sõna-sõnaliste kattuvuste kõrval on L. Dulubi, P. Saare ja Tartu Milli süüdistustes lahknevusi, mis ei ole seletatavad süüdistatava teopanuse eripäraga, vaid pigem prokuratuuri ebajärjekindlusega, mõjudes samas mõneti segadusttekitavalt. Näiteks räägitakse L. Dulubile

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, et Tartu Millilt laekunud raha kasutati mh selleks, et tasuda vilja eest „teraviljakaubitsejatele“. P. Saare süüdistuses on samas kontekstis aga juttu tasumisest „põllumeestele“. Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et need mõisted tähistavad üht ja sama müüjate ringi. P. Saarele

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuse neljas lõik, mis suuremas osas kattub L.

Dulubile

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuse neljanda lõiguga, lõpeb järgmise lausega, mida L.

Dulubi süüdistuses aga ei ole: „Kuritegeliku tulu moodustas Tartu Mill AS-lt võltsarve alusel välja kantud summas sisalduv käibemaks, kuna teravilja ja rapsi tegelikele müüjatele (talumeestele) jõudis sellest summast vähemalt 20% vähem ehk summa ilma käibemaksuta.“ Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör osundatud lause puudumist L. Dulubi süüdistusest inimliku eksitusega. L. Dulubi ja Tartu Milli süüdistuses 28

(76)nimetatakse L. Dulubi Tartu Milli juhtivtöötajaks, P. Saare süüdistuses aga lihtsalt töötajaks. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et selliseid ebakõlasid ei oleks saanud tekkida, kui L. Dulubile ja P. Saarele

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta oleks koostatud ühtne teokirjeldus.

105. Pidades silmas juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eelduste asukohta deliktistruktuuris, on ebaloogiline ka süüdistuse ülesehitus, mis algab Tartu Milli süüdistusega ja kus alles seejärel on ära toodud L. Dulubi süüdistus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juriidilise isiku vastutust ette nägev

§ 14

lg 1 omistamisnorm, mis sätestab tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte ehk tingimused, mille täidetuse korral saab inimese kuriteo omistada ka juriidilisele isikule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 27 koos seal toodud viidetega). Seega tuleb üldjuhul esmalt kindlaks teha füüsilise isiku koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu ning alles siis asuda kontrollima seda, kas selle süüteo eest on seaduses ette nähtud juriidilise isiku vastutus; kas teo toime pannud inimene on juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja ning kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Järelikult olukorras, kus kriminaalasjas süüdistatakse samas kuriteos nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, on loogiline tuua esmalt ära füüsilise ja alles seejärel juriidilise isiku süüdistus. Seejuures, nagu eelnevalt märgitud, pole juriidilise isiku süüdistuses vaja kõiki kuriteo asjaolusid korrata, vaid piisab asjakohasest viitest füüsilise isiku süüdistusele, millele lisandub

§ 14lg 1 tunnustele vastavate asjaolude kirjeldus.

  1. Deliktistruktuurist tuleneva õigusliku küsimuse lahendamise metoodika (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 9.4) aspektist veelgi arusaamatum on prokuröri süüdistuskõne ülesehitus. Selle asemel, et alustada oma käsitlust sellest, kas L. Dulub täitis

§ 3891

lg 2 (

  1. a)objektiivse ja (
  2. b)subjektiivse koosseisu, pidas prokurör vajalikuks võtta süüdistuskõnes esimesena vaatluse alla hoopis küsimuse, kas L. Dulub oli Tartu Milli juhtivtöötaja. Paraku on kõnealune minetus kandunud edasi ka maakohtu otsusesse, kus maksukuriteo-süüdistuse sisuline analüüs algab samuti vastuse otsimisest sellele, kas L. Dulub oli Tartu Milli juhtivtöötaja (KoTo, kd 66, tl 23 jj). Süüdistuskõne ülesehitus ei vasta ka ülejäänud osas kuigivõrd suurel määral deliktistruktuurile. 107. Naastes süüdistuse valupunktide juurde, märgib kolleegium, et lisaks põhjendamatutele tekstikordustele vähendavad selle jälgitavust ka võrdlemisi arvukad sisulised ja keelelised ebakorrektsused. Samuti võiks väidetavate kuritegude kirjeldus olla oluliselt sidusam. 108. Keeleliselt jätab süüdistuse kvaliteet omajagu soovida. Süüdistuses leidub kantseliitlikke või muul põhjusel vigaseid lausungeid, nagu näiteks see, et „AS Tartu Mill tegutses oma juhtivtöötaja Leonid Dulubi tegevuse läbi […]“. Tervelt kaheksal korral räägitakse süüdistuses „variäriühingutest koosnevast näilike tehingute ahelast“, ehkki tehingute ahel saab mõistetavalt koosneda vaid tehingutest, mitte äriühingutest. Läbivalt on süüdistuses kasutatud palju umbisikulist kõneviisi, mis vähendab teksti mõistetavust. Süüdistuses pruugitakse ka keeleliselt ebaõnnestunud konstruktsioone, nagu näiteks „kuritegeliku ühenduse grupiliikmed“, „vilja varumine konkurentsieelises“; „hoidis maksetähtaegu ja pidevat kauba vastuvõttu“. Lauses, milles on juttu sellest, et L. Dulub kontrollis raamatupidaja(te), tegevust räägitakse läbisegi kord kahest 29

(76)raamatupidajast mitmuses, siis jälle raamatupidajast ainsuses (ehkki kontekst sellist eristamist ei õigusta). Need näited pole kaugeltki ammendavad.
  1. Süüdistuse tekstis on probleeme ka terminoloogiaga. Nii käsitatakse mõistet „ettevõte“ läbivalt äriühingu sünonüümina. Äriühing ei ole aga ettevõte. Ettevõtte mõiste sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega ei ole ettevõtte näol tegemist (juriidilise) isikuga, vaid sisuliselt isikule kuuluva varakogumiga. Ettevõte erinevalt äriühingust ei ole mitte õigussubjekt, vaid õiguse objekt. „Ettevõtet“ tuleb eristada „ettevõtjast“, kelleks on äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning samas seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (ÄS § 2 lg 1) Tavakodaniku avalduses ettevõtte mõiste käsitamine juriidilise isiku või äriühingu sünonüümina ei vääriks isegi mainimist. Prokuratuurilt tuleb aga eeldada enamat. Kolleegium möönab, et arveid väljastanud osaühingute tituleerimine „ettevõteteks“ ei muuda süüdistust iseenesest ebaselgeks ega raskenda selle lugemist. Samas õõnestab sedavõrd algeline viga juriidilise termini kasutamisel süüdistuse autoriteeti üldisemal tasandil.
  2. Süüdistuses kasutatakse läbivalt ja kokku kümneid kordi ka mõistet „variäriühing“. Üheski seaduses variäriühingu mõistet ei defineerita ja ka õigusteoorias pole sellel terminil selgepiirilist sisu. Märgitu ei tähenda, et variäriühingu mõistet ei tohiks õigustekstides, sh süüdistuses üldse pruukida. Seda tehes tuleb aga esmalt täpsustada, mida konkreetsel juhul variäriühingu all silmas peetakse ehk millised asjaolud muudavad äriühingu variäriühinguks. Menetletavas asjas on prokuratuur tituleerinud rea äriühinguid süüdistuses variäriühinguteks lisaselgituseta ja sellise enesestmõistetavusega, nagu oleks tegemist mõistega, mille maht on üheselt üldteada.
  3. Süüdistust läbivalt iseloomustav probleem on see, et eelteadmisteta lugejal – kelle hulka kuuluvad ka kriminaalasja arutama asuva kohtukoosseisu liikmed – on selle pinnalt väga raske mõista, milline on täpselt see sündmuste käik, mille toimumist prokuratuur väidab. Teisisõnu pole süüdistuse tekst sidus. Prokurör ei ole süüdistust kirjutades arvestanud sellega, et erinevalt temast ei ole süüdistusakti lugejal väidetavast kuriteosündmusest taustainfot, millega täita süüdistuse tekstis olevad lüngad ja luua endale terviklik pilt sellest, millisena prokuratuur toimunut näeb. Mitmel juhul viidatakse süüdistuses ühele või teisele faktile sellise enesestmõistetavusega, nagu see peaks olema lugejale süüdistuse eelneva teksti põhjal teada. Tegelikult on aga tegemist asjaoluga, mis seletatakse lahti alles (lehekülgi) hiljem või mida pole süüdistuses üldse lähemalt käsitletud. Väidetavate kuritegude n-ö skeem on pelgalt süüdistuse teksti pinnalt raskesti mõistetav või jääb vähemalt ebamääraseks. Tõsi, pärast tutvumist prokuröri maakohtus tehtud avaldustega, sh süüdistuskõnega muutub süüdistusse märgitu ja süüdistusversioon põhijoontes oluliselt arusaadavamaks. See aga ei tee olematuks süüdistuse enda puudusi, sest süüdistusversioon peab olema üheselt mõistetav juba enne kohtuliku arutamise algust. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab süüdistuse selguse ja täpsuse nõue, et süüdistuse sisu oleks piisavalt 30
(76)arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes, kohtuvaidluses või apellatsioonikohtu istungil. Iseenesest ebatäpset või -selget süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuistungil suuliselt, mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-40-14, p 67)
  3. Eelmises punktis märgitu ilmestamiseks osutab kolleegium näitena esmalt Tartu Milli ja L. Dulubi maksukuriteo- süüdistuse osa (a) algusele, mis kõlab järgmiselt: Maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid AS Tartu Mill ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Teravilja tegelikeks müüjateks olid nii Eesti kui välisriikide (Läti, Leedu, Venemaa) teraviljakaubitsejad, keda kõiki ei olnud isikuliselt võimalik kriminaalmenetluses tuvastada.
  4. Viidatud tekstis räägitakse Tartu Milli ja teravilja tegelike müüjate vahel tehtud tehingute varjamisest. See mõjub lugejale mõnevõrra ootamatult, sest eelnevalt pole süüdistuses märgitud, et Tartu Mill ostis kokku vilja ja kajastas viljaostutehinguid sisendkäibemaksu-arvestuses (see ilmneb alles süüdistuse hilisemast tekstist). Seetõttu tekitab süüdistuse selline algus lugejas tunde, et ta justkui peaks juba teadma midagi sellist, mida ta süüdistuse eelneva teksti põhjal tegelikult teada ei saa. Sarnane probleem, mis seisneb selles, et lugejalt eeldatakse kuriteo asjaolude kohta teadmisi, mida tal süüdistuse eelneva teksti põhjal olla ei saa, kummitab käsitletavat süüdistust läbivalt. Eelmises punktis tsiteeritud lause tegelike viljaostu-tehingute varjamise kohta on segadusttekitav veel ka järgmisel põhjusel. See kui käibemaksukohustuslane varjab (jätab käibemaksuarvestuses kajastamata) tegelikud ostutehingud (sisendkäibe) ei ole iseenesest maksuõiguslikult etteheidetav, sest sellisel juhul äriühingu deklareeritav maksukohustus võrreldes tegelikuga hoopis suureneb. Karistatav rikkumine võib olla hoopis see, kui tegelike ostutehingute asemel kajastatakse käibedeklaratsioonides (sisendkäibemaksuarvestuses) mingeid muid (näilikke) ostutehinguid, mida tegelikult ei tehtud. Süüdistusest tervikuna on võimalik aru saada, et just selliste näilike ostutehingute kajastamist Tartu Milli sisendkäibemaksuarvestuses ongi prokuratuur süüdistatavatele ette heitnud. Käsitletava n-ö sissejuhatava lause sõnastus on seega aga ebatäpne ja eksitav. Lause tulnuks formuleerida nii, et sellest nähtunuks etteheide, mille kohaselt kajastati käibemaksuarvestuses selliseid näilikke viljaostutehinguid, mis olid tehtud tegelike tehingute varjamiseks.
  5. Maksukuriteo-süüdistus jätkub nii: Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingutest koosneva näilike tehingute ahela ning väljastas nende variäriühingute nimel võltsarveid vilja müügi kohta. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 83 lg 4 mõttes. Tartu Mill AS on kajastanud raamatupidamise arvestuses sisendkäibemaksu deklareerimisel kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevate äriühingute Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar nimel koostatud võltsarveid.
  6. Jättes kõrvale juba eelnevalt osutatu, et näilike tehingute ahel ei saa koosneda äriühingutest, märgib kolleegium, et süüdistuses pole täpsustatud, mida kõnealuse „ahela“ all mõeldakse ja 31
(76)millise sisuga tehingutest ahel koosnes. Hiljem on süüdistuses küll toodud loetelu kümnetest äriühingutest, „millest moodustati näilike tehingute ahel“, kuid n-ö ahelasse kuuluvate tehingute sisu pole lahti seletatud.
  1. Süüdistuse kohaselt olid Tartu Milli käibemaksuarvestuses kajastatud tehingud osaühingutega Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar näilikud ja neid poleks tohtinud Tartu Milli käibedeklaratsioonide koostamisel arvesse võtta seetõttu, et arvetel märgitud osapoolte vahel selliseid tehinguid tegelikult ei tehtud. Seevastu prokuröri süüdistuskõnes põhjendatakse samadel ostuarvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulka arvamise lubamatust hoopis asjaoluga, et ostja (Tartu Mill) teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata (KoTo, kd 65, tl 87 pöördel–88). Viimati märgitud juhul ei saa aga rääkida ostutehingu näilikkusest MKS § 84 lg 4 mõttes. Selline vastuoluline käsitlus tekitab segadust.
  2. Pärast loetelu äriühingutest, „millest moodustati näilike tehingute ahel“, on Tartu Milli ja L. Dulubi maksukuriteo-süüdistuses märgitud järgmist: Nimetatud äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. või teostati ülekanded Lätis ja Leedus registreeritud erinevate äriühingute arvelduskontodele; samuti kanti variäriühingutele laekunud summasid M.J. , R.L. ning M.M. eraisiku arvelduskontodele.
  3. Süüdistuse käsitletavas osas pole aga kirjas, kellelt ja mille eest „summad“ äriühingute arvelduskontodele laekusid ja kuidas nende summade laekumine ning hilisem sularahas väljavõtmine oli seotud väidetava valeandmete esitamisega Tartu Milli käibedeklaratsioonides. See, et kõnealuses lõigus peetakse silmas Tartu Millilt võltsarvete alusel laekunud raha, saab selgeks alles lehekülgi hiljem L. Dulubile

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuse teksti põhjal.

  1. Maksukuriteo-süüdistuse osa (a) lõpeb järgmise kokkuvõtliku lausega: Seega maksuhaldurile esitatud andmete ebaõigussisu seisnes selles, et võltsarvetel näidatud tehinguid neil kajastatud osapoolte vahel ei toimunud.
  2. Esiteks on sõnade järjekord selles lauses vale („neil kajastatud osapooltel“ järgneb sõnale „tehinguid“, ehkki ilmselt on siiski mõeldud „võltsarvetel“, mitte „tehingutel“ kajastatud osapooli). Teiseks on väär rääkida maksudeklaratsioonis esitatud andmete ebaõigsuse asemel nende „ebaõigussisust“. Ebaõigussisu on spetsiifiline karistusõiguslik termin, mida kasutatakse, iseloomustamaks karistatavas teos avalduvat õigushüve kahjustamise viisi ja ulatust. Praegusel juhul on aga prokuratuur ilmselgelt silmas pidanud seda, et maksuhaldurile esitatud andmed ei vastanud tõele ehk teisisõnu olid ebaõiged („ebaõige“ ja „ebaõigus“ pole sünonüümid; ebaõigussisu saab olla teol, mitte aga arvel). Kolmandaks võib

§-s 3891 nimetatud andmete ebaõigsus seisneda küll näiteks selles, et maksudeklaratsioonis kajastatakse tõele mittevastaval (võltsitud) arvel olevaid andmeid, kuid mitte pelgalt selles, et arvel märgitud tehingut tegelikult ei toimunud (tehingu mittetoimumine iseenesest ei tähenda andmete esitamist maksuhaldurile). 32

(76)121. Tartu Milli ja L. Dulubi maksukuriteo süüdistuse osa (b) algab tõdemusega, mille kohaselt esitas L. Dulub maksuhaldurile valeandmeid Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Sellele järgneb aga järgmine tekst, mis ei seostu

§ 3891subjektiivse koosseisuga: Hiljemalt 2012.

aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüliks AS-i Tartu Mill ja tegelike müüjate – tervaviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa AS-ile Tartu Mill kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli AS-il Tartu Mill ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel.

  1. Lisaks jääb osundatud lõigu ja ka sellele eelneva ning vahetult järgneva teksti põhjal arusaamatuks, milles seisnes väidetava kuritegeliku ühenduse kui „ühenduslüli“ roll ja kuidas toimus vilja müük kuritegeliku ühenduse vahendusel. Selle seletab prokurör (niivõrd-kuivõrd) lahti alles märksa hiljem.
  2. Väide, et välisriikidest tarnides oli Tartu Millil ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel, on sõnastatud samuti ebaõnnestunult. Esiteks pole süüdistuses lahti seletatud, kuidas oli Tartu Millil vilja välisriikidest tarnides võimalik ühenduse kaasabil osta seda teistsuguse käibemaksumääraga. Siin on jälle tegemist olukorraga, kus prokurör omistab enda teadmised kuriteo asjaoludest ka süüdistuse lugejale. Teiseks on maksuõiguslikult ebakorrektne väita, et kauba ühendusesisesel soetamisel on käibemaksumäär 0%. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 5 kohaselt tekib kauba ühendusesisese soetamisel (KMS § 8) üldjuhul käive. KMS § 12 lg 1 järgi on sellise käibe maksustatav väärtus kauba müügihind. KMS § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. KMS § 15 lg-d 2–4 ei näe kauba ühendusesisese soetamise korral ette 0%-list käibemaksumäära. Käibemaksukohustuslane peab kauba ühendusesisese soetamise korral deklareerima ostetud kauba hinnalt käibemaksu pöördmaksustamise korras, ehkki kui ta kasutab kaupa oma ettevõtluses võib ta sama summa KMS § 29 lg 3 p 4 alusel sisendkäibemaksuna maha arvata. See ei tähenda aga seda, et kauba ühendusesisese soetamise korral oleks käibemaksumäär 0%, nagu süüdistuses kirjas.
  3. Võrdlemisi raskesti mõistetav on ka süüdistuse järgnev tekst, mis kõlab nii: Ostes teraviljakaubitsejalt kaupa ilma arve, 0%-lise käibemaksu või käibemaksuta, tähendanuks see AS-ile Tartu Mill suuremat maksukohustust, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust sel puhul ei tekiks ning riigile tuleks tasuda käibemaks. Maksukohustuse vähendamiseks kasutas AS Tartu Mill U.R. juhitavat kuritegelikku ühendust, mis võimaldas AS-il Tartu Mill varuda teravilja seega konkurentsieelises – ühenduse kaasabil oli AS-il Tartu Mill võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid müüa seda arveta või käibemaksuta ja AS Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda.
  4. Osunduse esimene lause on ebaselge. Tõenäoliselt on prokuratuur üritanud sellega öelda midagi umbkaudu järgmist: juhul, kui Tartu Mill oleks kajastanud tegelikult tehtud viljaostutehinguid maksuarvestuses õigesti, poleks tal olnud õigust nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha 33

(76)arvata, sest vilja tegelik müüja kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu ei lisanud ega nõuetekohast arvet ei väljastanud. Süüdistusse kirjapandu seda mõtet aga kuigivõrd arusaadavalt ei väljenda. Samuti jääb võrdlemisi ebaselgeks üldsõnaline viide sellele, et Tartu Mill „kasutas“ maksukohustuse vähendamiseks kuritegelikku ühendust. Arusaamatust tekitab seegi, kuidas on väide, et Tartu Mill sai kuritegeliku ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda, loogiliselt ühildatav

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses sisalduva väitega, et Tartu Milli poolt võltsarvete alusel tasutud summas sisalduv käibemaks moodustas kuritegeliku ühenduse kriminaaltulu. Kui riigil jäi mingi summa käibemaksuna saamata, siis ei saanud selle summa võrra korraga rikastuda nii Tartu Mill kui ka kuritegelik ühendus. 126. Tartu Millile

§ 3891lg 3 järgi esitatud süüdistuse osas (d) on L.

Dulubi kui Tartu Milli juhtivtöötaja pädevust kirjeldades mh märgitud, et ta pidi otsuseid vastu võttes lähtuma „AS Tartu Mill ja selle omanike kasumi maksimeerimise huvidest“. Seejärel antakse süüdistuses ülevaade sellest, milliseid tööalaseid korraldusi oli L. Dulub õigustatud jagama Tartu Milli raamatupidajatele. See ülevaade lõpeb jällegi tõdemusega, et L. Dulubi poolt raamatupidajatele maksete tegemise järjekorra, kiiruse jmt kohta antavad korraldused „olid kantud soovist teenida AS-ile Tartu Mill ja selle omanikele maksimaalset kasumit“. Kolleegiumile jääb osutatud märkuste eesmärk nende konteksti arvestades arusaamatuks. Soovi maksimeerida Tartu Milli kasumit ei saa L. Dulubile ette heita. See oli tema töölepinguline (õiguslik) kohustus tööandja ees. Mõistetavalt ei tohi töötaja tööandja kasumi suurendamiseks seadust rikkuda (sh maksupettust toime panna). Süüdistuse viidatud tekstilõikudes ei räägita aga kasumi teenimisest kui väidetava ebaseadusliku tegevuse eesmärgist, vaid kui L. Dulubi üldisest tööalasest sihist. Seejuures kõneldakse Tartu Millile kasumi teenimise eesmärgist sellise alatooniga, nagu oleks see juba iseenesest kuidagi taunitav ja viitaks isiku tegevuse ebaseaduslikkusele. Sarnaselt on süüdistuse teksti mõistnud ka maakohus, märkides oma otsuse lehekülje 31 viimases lõigus igati õigustatult, et kasumi teenimine on iga äriühingu majandusliku tegevuse eesmärk ja ei ole sellisena etteheidetav. Tõenäoliselt ei mõelnud prokuratuur seda nii, aga järjekordselt väga ebaõnnestunud ja kohmakas sõnastus tekitab süüdistuse kõneksolevate lõikude lugemisel mulje, nagu polekski kriminaalkoodeksi § 146 veel kehtetuks tunnistatud. 127. Maksukuriteo-süüdistuse lõpuosas esitatud väited selle kohta, kuidas L. Dulub tagas maksete võimalikult kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele, „hoides“ kiireid maksetähtaegu ja pidevat kauba vastuvõttu, pole

§-s 3891 ette nähtud kuriteo koosseisuliste tunnuste ega ka

§ 14lg-s 1 ette nähtud juriidilise isiku vastutuse eelduste aspektist asjakohased.

Samuti jääb kolleegiumile arusaamatuks, miks viitas prokuratuur nende normide hulgas, mida L. Dulub ja Tartu Mill oma käitumisega prokuratuuri hinnangul rikkusid, ka KMS § 27 lg 1 esimesele lausele, mis näeb ette, et maksustamisperiood on kalendrikuu. 128. L. Dulubile ja P. Saarele

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses pole sellist kuriteo asjaolude ladusat kirjeldust, mis annaks eelteadmisteta lugejale sidusa ja kergesti jälgitava ülevaate prokuratuuri versioonist selle kohta, kuidas kuritegeliku ühenduse moodustunud inimeste grupp tegutses ja milline oli L. Dulubi ning P. Saare roll. Esmalt korratakse mõlemale süüdistatavale 34

(76)

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses umbes poolel leheküljel neid samu asjaolusid, mis on juba ära toodud Tartu Millile ja L. Dulubile esitatud maksukuriteo-süüdistuses. Seejärel antakse ülevaade üksikute kuritegeliku ühenduse liikmete teopanusest. Seda on aga tehtud võrdlemisi üldsõnaliselt ja samas „hakitult“. Esmalt selgitab prokuratuur L. Dulubi rolli kuritegelikus ühenduses, tehes seda järgmiselt: Leonid Dulub Tartu Mill AS juhtivtöötaja ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kauba koguste tarnimise osas Tartu Mill AS-i; saabunud kaubale korraldas Leonid Dulub nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Mill AS-le esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-ile saabunud kaubale (teravili, raps) võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R.. Leonid Dulubil on välja kujunenud ka oma kindel ringkond vilja müüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistati Leonid Dulubi korraldusel võltsarved U.R. poolt. Leonid Dulub sai sellisel moel AS-i Tartu Mill jõudnud kaubalt vähemalt

  1. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt.
  2. Oluliselt paremini jälgitava tulemuse andnuks see, kui süüdistus olnuks üles ehitatud kuritegelikule ühendusele omistatava tegevuse sisemisest loogikast lähtuva tervikliku ülevaatena, mitte aga ühenduse üksikute liikmete kaupa nende n-ö ametijuhendite kirjeldusena. Märgitu ei tähenda, et süüdistus ei oleks pidanud kajastama väidetava kuritegeliku ühenduse liikmete teopanuseid, vaid seda, et need võinuksid nähtuda kuritegeliku ühenduse tegevuse sidusast kirjeldusest. Näiteks väide, et L. Dulub andis U.R. korraldusi ja jagas infot, on esitatud kontekstis, mis jätab lahtiseks, milline roll oli kõnealusel tegevusel väidetava kuritegeliku ühenduse toimimises. Pealegi pole süüdistuses täpsustatud, milliseid korraldusi L. Dulub U.R. andis. Üldsõnaline ja seetõttu lugejale suuresti arusaamatu on ka väide, et L. Dulub korraldas saabunud kaubale võltsarvete koostamist, juhendades selleks U.R. . Selle kohta, milles selline juhendamine seisnes, saab süüdistuse lugeja mõningast infot alles hiljem, kui prokuratuur kirjeldab U.R. rolli kuritegelikus ühenduses. Väide, et L. Dulubil oli välja kujunenud ka oma kindel ringkond viljamüüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistas U.R. L. Dulubi korraldusel võltsarved, on selgelt mõistetav üksnes siis, kui lugejal on süüdistusversiooni kohta eelteadmised, mida ta süüdistuse enda tekstist ei saa.
  3. Tervikuna ei ole väidetavale kuritegelikule ühenduse toimimise asjaolud süüdistuse põhjal küll täiesti arusaamatud, kuid siiski üsna raskesti jälgitavad.
  4. Eeltoodud põhjusetel ongi kolleegium seisukohal, et selles kriminaalasjas esitatud süüdistus ei vasta täiel määral süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele. Kriminaalasja arutamine selliste puudustega süüdistusakti alusel pole küll käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ega tingi menetluse tulemina valminud kohtuotsuse tühistamist, kuid samas andnuksid need maakohtule küllaldase aluse süüdistusakt KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile tagastada. (Vt lähemalt Tartu Ringkonnakohus
  5. juuni
  6. a määrus asjas nr 1-15-10510, p-d 26–28.) Apellatsioonimenetluses süüdistusakti prokuratuurile tagastamine aga mõistetavalt enam võimalik ei ole. (II) Leonid Dulubi, Priit Saare ja Tartu Milli süüdistusest maksude maksmisest kõrvalehoidumises (maksukohustuse varjamises) või sellele kaasaaitamises 35

(76)
  1. Prokuratuuri apellatsioonist ehk kuriteo subjektiivse koosseisu täidetusest
  2. Prokuratuur vaidlustab maakohtu järeldust, mille kohaselt ei vasta L. Dulubi tegu

§ 3891lg 2 subjektiivsele koosseisule.

Nimelt leidis esimese astme kohus, et süüdistatav ei esitanud raamatupidajate kaudu Tartu Milli käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid mitte äriühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil, vaid selleks, et saada U.R. ga tehtud viljaostutehingutelt isiklikku kasu (vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 33–35). Kuna maakohtu hinnangul ei leidnud L. Dulubi koosseisupärane tegu kinnitust, langes ära ka P. Saare kui kaasaaitaja ja Tartu Milli kui juriidilise isiku vastutus (vt käesoleva otsuse punktid 36–37). Prokuratuuri hinnangul kohaldas aga maakohus vääralt materiaalõigust, kuna käsitles L. Dulubi teo eesmärgi asemel selle motiive. Samuti ei olevat kohus vastanud süüdistuskõnes esitatud väidetele (vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 80–83). 1.

  1. Apellatsiooni ja selles viidatud süüdistuskõne jälgitavusest
  2. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt Tartu Milli kaitsjaga mõningal määral nõustuvalt, et prokuratuuri apellatsioon vastab üksnes osaliselt KrMS § 321 lg 2 p-st 4 tulenevale nõudele, mille kohaselt märgitakse apellatsioonis mh apellatsiooni motiivid. Nimelt lõpetab prokuratuur oma iseenesest võrdlemisi lakoonilise apellatsiooni põhiosa järgmise lausega: „Seetõttu palun ringkonnakohtul võtta seisukohad apellatsioonis esitatud väidete osas, arvestades seejuures kõikide minu süüdistuskõnes esitatud argumentidega, mida ma ei soovi siinkohal kordama hakata.“ Niisiis tugineb prokuratuur apellatsioonis esitatud taotluse põhistamisel 69-leheküljelise süüdistuskõne tekstile (KoTo, kd 65, tl 82–116), tegemata samas konkreetseid viited süüdistuskõne nendele osadele, milles märgitule maakohus prokuratuuri hinnangul vastamata jättis ja millele prokuratuur ootab ringkonnakohtu hinnangut. Kolleegiumi arvates ei vasta selline blanketne apellatsioon, nagu kaitsja seda nimetab, täiel määral KrMS § 321 lg 2 p 4 mõttele. Riigikohtu praktikas on käsitletud juhtumit, kus prokuratuuri apellatsioonis oli arvukalt viiteid prokuröride maakohtus peetud süüdistuskõne teesidele. Kassatsioonikohus luges sellise apellatsiooni küll nõuetele vastavaks, kuid möönis samas, et arvukad viited süüdistuse teesidele võisid teatud määral vähendada apellatsiooni jälgitavust (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 679–682). Tolles kohtuasjas viitas prokuratuur aga süüdistuskõne osadele, seostades sellised viited konkreetsete apellandi väidetega. Apellatsiooni põhjal oli mõistetav, et seal, kus viidati lehekülgedele süüdistuse teesidest, peeti silmas nendel lehekülgedel paiknevat teksti tervikuna, mitte üksnes ebamäärast osa sellest tekstist. Seega ei olnud süüdistatavad ja kaitsjad olukorras, kus nad oleksid pidanud mõistatama, millele apellant tugineb. Tekst, millele viidati, oli käsitletava küsimuse seisukohalt tervikuna asjasse puutuv. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 680) Menetletavas asjas on aga olukord mõnevõrra teistsugune: prokuratuur on teinud apellatsioonis ühe üldise viite 69-leheküljelise süüdistuskõne tekstile tervikuna, paludes sellega sisuliselt lugeda kogu süüdistuskõnes märgitu apellatsiooni osaks. Seejuures on apellatsiooni temaatika oluliselt kitsam kui see, millest on juttu süüdistuskõnes. Märgitu muudab prokuratuuri kui apellandi argumendid raskesti jälgitavaks. Siiski ei ole prokuratuuri apellatsiooni põhiosa puudused sedavõrd tõsised, et ringkonnakohtul oleks alus jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata, nagu taotleb 36

(76)seda Tartu Milli kaitsja, või nõuda prokuratuurilt KrMS § 326 lg 1 ja § 321 lg 2 p 4 alusel puuduste kõrvaldamist. Apellatsiooni põhiosa ei piirdu üksnes viitega süüdistuskõnele, vaid selle tekstis on argumente, millele kolleegium saab vastata. Sellise apellatsiooni koostamisega võttis prokuratuur lihtsalt riski, et mõni tema argumentidest jääb kohtul leidmata ja seega ka vastuseta.
  1. Ühtlasi tuleb tõdeda sedagi, et ka maakohtus peetud süüdistuskõne tekst, mille prokuratuur palub lugeda apellatsiooni osaks, on võrdlemisi raskesti jälgitav. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vasta süüdistuskõne temaatiline ülesehitus deliktistruktuurile. Teiseks on tekstis omajagu kõlavat retoorikat, mis aga pahatihti ei mõju veenvalt, sest napib seda tugistavaid fakte (tõendeid) või materiaalõiguslikult vettpidavaid argumente. Tihtipeale jääb arusaamatuks, kuidas refereeritavate tõendite põhjal mingile järeldusele jõutakse. Teemakäsitlus on sageli hüplik. Näiteks kannab süüdistuskõne
  2. peatükk (lk 12 jj) pealkirja „Leonid Dulubi tegutsemise eesmärk“. Selle esimeses alapeatükis „2.
  3. Taust“ antakse ülevaade

§ 3891

lg 1 sisust ja Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast selle kohta, millal on tegemist maksupettuses osalemisega. Alapeatükk lõpeb järgmise sedastusega: Mis oli LD eesmärk? Vastus: tagada Tartu Millile teravili. 100 000 tonni aastas. 80% aastavajadusest sügishooajal, mis tonnides on 80 tuhat tonni. Tuhanded autod. Iga päev oli hoov autosid täis Tartu Millis. LD enda sõnad, mis siin kohtusaalis kõlasid. Kuidas seda saavutada? Ja kuidas seda saavutada nii, nagu seda tehti varem, enne

  1. aastat, siis kui veel KMi mehi aktsepteeriti? Sest isegi kui suured kokkuostjad on muutunud õiguskuulekamaks, siis on palju teraviljakaubitsejaid, kes tahavad endiselt vilja müüa nö mustalt, ilma arveta. Kuidas olla igale kliendile, neid oli LD-l 150 kanti, meelepärane. Kuidas pakkuda konkurentsieelist? Kuidas on see võimalik? Ja kõike eeltoodut arvestades, kuidas olla meelepärane oma tööandjale, ettevõtte omanikele, kes nõuavad tulemusi, kes nõuavad käivet, kes nõuavad kasumit igalt tehingult? Austatud kohus, vastus on lihtne. Just nii, nagu süüdistus seda kajastab. Ebaausalt. Makse maksmata. Võltsarvetega. Kogu LD tegevus oli lõppkokkuvõttes suunatud maksulaekumiste vastu. Sinna ma jõuan.
  2. Siinkohal võiks eeldada, et prokuratuur asub nüüd käsitlema neid tõendeid, mis kinnitavad äsja kirjeldatud L. Dulubi tegevuse eesmärki. Selle asemel järgneb aga ligikaudu paarikümneleheküljeline ülevaade tõenditest selle kohta, et süüdistuses osutatud viljaostuarvetel märgitud müüjad ei olnud vilja tegelikud müüjad – ehk sisuliselt objektiivse kuriteokoosseisu analüüs (seejuures on jätkuvalt tegemist süüdistuskõne
  3. peatükiga, mis pealkirja kohaselt peaks käsitlema L. Dulubi tegevuse eesmärki). See, millistele tõenditele tuginedes prokuratuur väidab, et L. Dulub esitas osaühingute Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar arved Tartu Milli raamatupidajatele Tartu Milli maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jääbki süüdistuskõne põhjal suuresti selgusetuks.
  4. Arvestatav osa süüdistuskõnest on pühendatud selgitustele, mille seost menetlusesemega on keeruline mõista. Samuti on süüdistuskõnes tehtud mõnest faktist arusaamatuid või väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Näiteks viitab prokurör süüdistuskõne leheküljel 31 Tartu Milli juhatuse liikme U. Lausingu poolt töökaaslastele saadetud e-kirjale, milles U. Lausing tegi ettepaneku saada seoses Tartu Milli suhtes toimuva maksumenetlusega kokku jurist Ivoga. 37

(76)Prokurörile piisab sellest, järeldamaks, et Tartu Milli juhtkond oli paanikas, selgitamata küll, kuidas väidetav paanika seondub L. Dulubile, Tartu Millile ja P. Saarele esitatud süüdistusega. Esitatud süüdistuse sisu arvestades jääb täiesti arusaamatuks, miks on prokuratuur pidanud süüdistuskõne lehekülgedel 29–30 asjakohaseks käsitleda Tartu Milli väidetavat hoolsuskohustuse rikkumist toidukäitlejana. 137. Need on vaid mõned näited probleemidest, mis muudavad süüdistuskõne – ja praeguses kontekstis seega ka apellandi põhjendused – võrdlemisi ebaselgeks. 1.2.

§ 3891lg 2 subjektiivsest koosseisust üldiselt 138.

Süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 3891

lg 2 tunnistas karistatavaks maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või enam. 1. jaanuarist 2015 jõus oleva

§ 3891

lg 2 redaktsiooni kohaselt on karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandme

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.