← Eesti

1-18-1903/103

Obsah (11)§ 141§ 121§ 65§ 114§ 200§ 274§ 64§ 63§ 34§ 56§ 185

1-18-1903 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-18-1903 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed J

§ 141

lg 2 p 6, § 200 lg 1, § 200 lg 2 p 4-§ 25 lg 2, § 114 lg 1 p 1,5,6 ja § 274 lg 2 p 3,4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Enriko Nurm, kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Enriko Nurm isikukood 37904135718, XXX, XX, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 21.11.2012 Tartu Maakohtu otsusega

§ 121

järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust, kinni peetud 15.11.2017 Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsus Enriko Nurme õigeksmõistmises süüdistuses

§ 114lg 1 p 5 järgi.

2. Tühistatud osas teha

§ 114lg 1 p 5 järgi.

uus otsus, millega tunnistada Enriko Nurm süüdi

  1. Muus osas, sh Enriko Nurmele mõistetud karistuse mõistmises, jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada.
  3. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 210 (kakssada kümme) eurot Enriko Nurmele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrusega anti Enriko Nurm üldmenetluses süüdistatavana kohtu alla alljärgnevas süüdistuses. 1.1 E. Nurm, olles isikuks, keda karistati Tartu Maakohtu 06.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13170

§ 141

lg 2 p 6 alusel vägistamiste eest, milline karistatus ei ole kustunud, 12.11.2017 kella 18:30 paiku Tallinnas XXX ja XXX majade vahelisel alal metsatuka ääres lähenes selja tagant XX-le, haaras kätega jõuliselt kannatanu ümbert kinni ning hakkas viimast metsa poole tirima. Seejärel lükkas ta vastupanu osutava XX selili maha ning istudes ise kannatanu keha peale, lõi teda mitmel korral rusikaga näkku, siis lohistas kannatanut edasi XXX läheduses asuva metsatuka suunas, lükkas ta uuesti pikali, jätkates tema peksmist, tõmbas XX-l püksid alla põlvedeni, katsus sõrmega kannatanu suguorganeid ja kannatanu keha jõuga kinni hoides astus XX-ga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse suguühtesse. Kuriteoga tekitas E. Nurm XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - verevalumid, marrastused ja haava näole. Samuti tema 13.11.2017 kella 02:30 paiku Tallinnas XXX tänaval garaažide juures ründas röövimise ja vägistamise eesmärgil CC, haarates selja tagant käega kannatanu piha ümbert kinni, teise käega surus tal suu kinni ja lükkas kannatanu selili maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kivi ja tundis füüsilist valu, ühtlasi teatas E. Nurm kannatanule kavatsusest teda vägistada. Pärast kannatanu pikali lükkamist kummardus E. Nurm kannatanu kohale, hoides jätkuvalt kätt kannatanu näo ja suu peal, et ta ei saaks appi kutsuda. Vastupanu osutanud CCl õnnestus samal ajal vabastada suu ja karjuda appi. Karjumise peale tuli kohale tunnistaja AA, mistõttu oli E. Nurm sunnitud põgenema ja kuritegu jäi lõpule viimata. Kuriteoga põhjustas E. Nurm CC-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastusi näol mõlema silma piirkonnas. Oma tegevusega pani Enriko Nurm toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise vägivallaga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod, s.o pani toime

§ 141lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Samuti tema 12.11.2017 kella 18:30 paiku Tallinnas XXX ja XXX majade vahelisel alal metsatuka ääres lähenes selja tagant XX-le, haaras kätega jõuliselt kannatanu ümbert kinni ning hakkas viimast metsa poole tirima. Seejärel lükkas ta vastupanu osutava XX selili maha ning istudes ise kannatanule peale, lõi talle mitmel korral rusikaga näkku, lohistas kannatanut edasi 2

(11)XXX läheduses asuva metsatuka suunas, lükkas ta uuesti pikali jätkates tema peksmist, nõudis raha, võttis kannatanu taskust ära mobiiltelefoni Samsung A3 ja nõudis telefoni musterkoodi ütlemist ning vägistas kannatanu. Peale seda soris E. Nurm läbi kannatanul kaasas olnud kilekoti ja õlakoti ning võttis õlakotist rahakoti, milles olid kannatanule kuuluvad ID-kaart, SEB pangakaart, koodikaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid, Tallinna Keskraamatukogu lugejakaart. Avastades, et ära võetud rahakotis on pangakaart, nõudis E. Nurm pekstud ja vägistatud XX-lt pangakaardi PIN-koodi avaldamist ning pärast PIN-koodi teadasaamist lahkus kannatanu rahakoti ning selles olevate esemete ja mobiiltelefoniga. Koheselt suundus E. Nurm Tallinnas XXX asuvasse X, kus kell 18:39 võttis SEB Pank pangaautomaadist nr XXXXXX XX nõusolekuta viimase arvelduskontolt välja sularaha 600 eurot. Kuriteoga tekitas E. Nurm XX-le füüsilist valu, tervisekahjustused (verevalumid, marrastused ja haava näole) ning varalist kahju. Oma tegevusega pani E. Nurm toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 13.11.2017 kella 02:30 paiku Tallinnas XXX tänaval garaažide juures ründas röövimise ja vägistamise eesmärgil CC, haarates seljatagant käega kannatanu piha ümbert kinni, teise käega surus tal suu kinni ja lükkas kannatanu selili maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kivi ja tundis füüsilist valu. Pärast kannatanu pikali lükkamist kummardus E. Nurm kannatanu kohale, hoides jätkuvalt kätt kannatanu näo ja suu peal, et ta ei saaks appi kutsuda, võttis kannatanu jope taskust mobiiltelefoni Iphone SE 360 euro väärtuses ja erinevad kliendikaardid, millised asjad ta pani kõrvale maha. Vastupanu osutanud CC-l õnnestus samal ajal vabastada suu ja karjuda appi. Karjumise peale tuli kohale tunnistaja AA, mistõttu oli E. Nurm sunnitud põgenema ja kuritegu jäi lõpule viimata. Kuriteoga põhjustas E. Nurm CC-le füüsilist valu ja kehavigastusi - marrastusi näol mõlema silma piirkonnas ning seoses telefoni esipaneeli purunemisega varalist kahju 360 eurot. Oma tegevusega Enriko Nurm isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult ja tahtlikult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Samuti tema 15.11.2017 kella 7.30 ja 16 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuvas QQ elukohaks olevas majas, kus QQ elas üksinda, ähvardas QQ vägivalla ja noaga, nõudes raha, kuid QQ-l sularaha ei olnud. QQ viitas pangakaardile ja E. Nurme nõudmisel ütles ka pangakaardi PINkoodi. Pärast vägivalla toimel võõra pangakaardi PIN-koodi teadasaamist ründas E. Nurm QQ piinarikka surma tekitamise eesmärgil ja kavatsedes saada QQ surmast kasu - kasutada maja elamiseks, kuivõrd elusana ei olnud QQ nõus sellega, et E. Nurm majas edaspidi ööbib. Olles löönud QQ-le mitmel korral noaga tagant selga ja kaela, pärast QQ kukkumist seljale, asetas E. Nurm QQ-le suhu köögirätikust tehtud tropi ja surus teda oma keha raskusega paika. Piinava valu ja surmahirmu tekitamiseks torkas E. Nurm noaga QQ-le mõlema silma kulmude ja ülalaugude, samuti kaela piirkonda, tekitades noa terava otsaga haavu sügavusega kuni 3 cm, sh kilpnäärme vigastust tekitanud haava. Samuti lõi E. Nurm vähemalt kuuel korral QQ-le noaga kõhtu. Olles tekitanud QQ-le hulgaliselt noahaavu ja ägedat verejooksu, olles liikumatuks jäänud QQ kehast voolanud vere hulga põhjal veendunud QQ surma peatses saabumises, võttis E. Nurm esikus olnud QQ jope taskust TT nimele väljastatud ja TT poolt QQ-le kasutusse antud SEB pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXX. Seejärel väljus E. Nurm majast hooviakna kaudu, kavatsedes võtta pangakardiga pangaautomaadist sularaha välja ja naasta hiljem majja, kuhu ta oli jätnud oma spordikoti koos kõigi oma asjadega. Omaniku loata PIN-koodi sisestamise teel võõra pangakontolt sularaha võtmine (s.o arvutikelmusena kvalifitseeritav süütegu) jäi E.Nurmel toime panemata, kuna ta peeti pärast majast lahkumist samas piirkonnas tänaval kinni. 3

(11)Kuriteo toimepanemisel tekitas E. Nurm QQ-le tervisekahjustused: torke-lõike vigastused mõlema kulmu ja silma ülalau piirkonnas koos nahaaluste verevalumitega mõlema silma ülalaul, torke-lõikehaava vasakul pool kaela eespinnal vasaku kilpnäärmesagara vigastusega, pehmetesse kudedesse tungiva lülisambani ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool seljal trapetslihase välimise osa kohal, pindmise lõikehaava ninale, nahakriimustuse ja nahaaluse verevalumi vasaku oimuluu piirkonnas, täpitaolisi nahamarrastusi vasaku õlaliigese ülemisel pinnal ning nahakriimustusi vasakul pool laubal ja kaela eespinnal, millised ei olnud eluohtlikud. Samuti tekitas E. Nurm QQ-le surma põhjustanud tervisekahjustused: torke-lõikehaava paremal pool seljal tagumisel kaenlajoonel parema neeru ja neeruarteri vigastusega, kõhukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool üla- ja keskkõhul koos maksa ja mao, suure rasviku ja peensoole ning jämesoole vigastusega ning torke-lõikehaava lihaste vigastusega vahelihaste kinnituskoha kõrgusel. Nende vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), mille tagajärjel saabus QQ surm sündmuskohal 15.11.2017 hiljemalt kella 16.15 paiku. Oma tahtliku teoga pani Enriko Nurm toime tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, seoses röövimisega ja samuti omakasu motiivil ning teise süüteo varjamise eesmärgil, s.o

§ 114lg 1 p 1, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4 Samuti tema 21.02.2018 kella 12:30 paiku Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr X lõhkus vanglavalvurite ründamiseks relvana kasutatava eseme hankimise eesmärgil kambri aknaklaasi, murdis aknaklaasist välja vähemalt peopesa suurused klaasikillud ning viskas nendega ametikohustusi täitnud valvurite TS ja JJ suunas, kuid tal ei õnnestunud klaasikildudega kannatanuid tabada ja neile tervisekahjustusi tekitada, kuna TS varjus kambri ukse taha ja JJ hoidis enda ees kaitseks läbipaistvat kilpi. Samuti tema isikuna, kes 21.02.2018 pani toime

§ 274

lg 2 p-s 4 sätestatud kuriteo katse, ähvardas 06.03.2018 kella 15:35 paiku Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr X ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik EE raske tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes talle: “kuradi rott, ma löön su maha, lõikan su kõri läbi“. Kuna E. Nurm oli agressiivselt käitunud, lõi jalaga vastu jälgimiskambri pleksiklaasist seina, kannatanule teadaolevalt oli E.Nurm varem valvureid rünnanud ning viibis vanglas vahistatuna seoses vägivallategude toimepanemisega, võttis EE ähvardust tõsiselt ning tal oli alus karta oma elu ja tervise pärast. Samuti tema isikuna, kes pani toime

§ 274

lg 2 p-s 3,4 sätestatud kuriteo, 04.04.2018 kella 15:00 paiku Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla E2 hoone teise korruse duširuumis nr X lõhkus vanglavalvurite ründamiseks relvana kasutatava eseme hankimise eesmärgil aknaklaasi, murdis aknaklaasist välja umbes 15x20 cm suurused klaasikillud ning viskas klaasikildudega ametikohustusi täitnud valvurite suunas, tabades vähemalt ühe korra klaasikilluga vanemvalvur AA jalgu ning ühe korra valvur JA paremat kätt, põhjustades sellega vanemvalvur AA-le füüsilist valu ning valvur JA-le tervisekahjustuse - parema käe küünarliigese sisepinnal 2 cm pikkuse lõikehaava. Osa E. Nurme poolt valvurite pihta loobitud klaasikildudest tabasid AA käes olnud läbipaistvat kilpi ning seetõttu ei õnnestunud E. Nurmel kannatanutele tõsisemaid tervisekahjustusi tekitada. Oma tegevusega pani Enriko Nurm tahtlikult toime vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt ja relvana kasutatava esemega, s.o

§ 274lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4

(11)
  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega tunnistati E. Nurm süüdi ja karistati

§ 141

lg 2 p 6 järgi 12 aasta vangistusega,

§ 200

lg 2 p 4 järgi 9 asta vangistusega,

§ 274

lg 2 p 3,4 järgi 4 aasta vangistusega ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi eluagse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused taetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus alates tema kinnipidamisst 15.11.2017. Süüdistuses

§ 114lg 1 p 5,6 järgi mõistis kohus E.

Nurme õigeks. Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et E. Nurm on talle süüdistuses esitatud kuriteod toime pannud. Kõik kuriteod pani ta toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Küll aga ei nõustunud maakohus E. Nurme süüdistuses lõpuleviidud röövimise ja röövimise katse eraldi kvalifitseerimisega. Kohus leidis, et röövimise katse neeldub lõpuleviidud kuriteos, mistõttu kvalifitseeris need kaks tegu

§ 63

alusel

§ 200lg 2 p 4 järgi.

Lisaks sellele ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist E. Nurme poolt QQ tapmise toimepanemine röövimise eesmärgil, omakasu ajendil ega teise süüteo varjamise eesmärgil. Nimelt nähtub E. Nurme ütlustest, et ta planeeris QQ piinaval viisil tapmist juba mõni päev varem. Pangkaardi võttis ta koridoris rippunud QQ jope taskust enne majast lahkumist. Seega ei olnud pangakaardi hõivamine tapmise põhjuseks. Süüdistuses ei ole märgitud, millise kuriteo varjamiseks E. Nurme QQ tappis. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav E. Nurm, tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee. 3.1 Süüdistatav E. Nurm taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ta ei ole nende tegude toimepanemises süüdi. Ta esitab mahukates apellatsioonides oma versiooni toimunust. Teda mõjutas kuritegusid toime panema kogu maailm telepaatia teel. Ta nimetab seda mõjutajat maatriksiks. Palub määrata uus ekspertiis tema psüühilise seisundi kindlakstegemiseks, sest ta on väga haige. Ühtlasi palub ta eksperdid selgituste andmiseks üle kuulata. 3.2 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja esitab samas ka kaks alternatiivset taotlust: 1) tunnistada E. Nurm

§ 34

p 1 alusel süüdimatuks ja kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi või 2) tühistada kohtuotsus E. Nurmele mõistetud karistuse osas ja kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kaitsja hinnangul on ekspertide arvamused omavahel vastuolus ega rajane kriminaalasjas kogutud tõenditel. Kaitsja ei nõustu ekspert TK arvamusega, et E. Nurmel varasem skisofreenia diagnoosimine ja sundravi kohaldamine oli põhjendamatu. Kaitsja on seisukohal, et E. Nurmel diagnoositi skisofreenia põhjendatult ja seetõttu kohaldati tema suhtes ka sundravi, sest ta ei olnud võimeline karistust kandma. Küll aga ei nõustu kaitsja sellega, et 8-kuulise sundraviga ta lõplikult skisofreeniast terveks raviti. Seejuures viitab ta 11. mail 2018 Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, mille kohaselt kestab Soomes sundravi keskmiselt 9 aastat, Eestis ainult aasta. Kaitsja on olnud E. Nurme ülekuulamiste juures alates kohtueelse menetluse algusest. Süüdistatav on kaitsja juuresolekul kogu aeg rääkinud, et teda mõjutasid kuritegusid toime panema maatriksid. Kaitsja ei nõustu ekspertide arvamusega, et E. Nurm on psüühiliselt terve ja ainult simuleerib vaimuhaigust. Simulant on terve inimene ega annaks enda vastu ütlusi. 5

(11)E. Nurme ütlustest aga nähtub, et tema sooviks oli toime panna kuritegusid eriti jõhkralt ja veriselt. Kaitsja heidab õiguskaitseorganitele ette ebaoperatiivsust, sest E. Nurm avaldas mõtteid kuritegude toimepanemisest sotsiaalmeedias juba enne kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kaitsja, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Uue kohtuliku arutamise käigus tuleks E. Nurme suhtes määrata täiendav ekspertiis tema psüühilise seisundi kindlakstegemiseks. Kui ringkonnakohus kaitsja taotlusega ei nõustu, siis taotleb kaitsja tunnistada E. Nurm süüdimatuks

§ 34p 1 alusel ja kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi.

Kaitsja peab sellise lahendi tegemist võimalikuks, sest ka juristidele on õpetatud kohustuslikus korras kohtupsühhiaatriat ja kohtupsühholoogiat. Töö tegemiseks peab jurist ennast nendes valdkondades täiendama. Sellega eeldab kaitsja, et vastavad teadmised on ka ringkonnakohtu kohtunikel. Kaitsja hinnangul on tavaline, et paranoidse skisofreenia puhul tunneb inimene, et teda kiusatakse, jälitatakse, talle pannakse mõtteid pähe või neid võetakse ära, esinevad luulumõtted vms. Nende tekkepõhjuseks võivad olla suured elumuutused inimese elus. E. Nurme puhul võis olla selleks muutuseks vahi alla võtmine 22. aprillil 2015. Kui ringkonnakohus eelpoolnimetatud taotlustega ei nõustu, siis taotleb kaitsja E. Nurmele kergema karistuse mõistmist. Taotluse motiive kaitsja selles osas ei esita. Märgib vaid, et E. Nurm palus tal ringkonnakohtule selline soov edastada 25. märtsil 2019 vanglas toimunud kohtumise käigus. 3.3 Prokurör vaidlustab kohtuotsuse E. Nurme õigeksmõistmises süüdistuses

§ 114

lg 1 p 5 järgi ja selles osas süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. E. Nurmele oli esitatud süüdistus muuhulgas selles, et ta noaga ähvardades küsis QQ-lt raha. Kuna QQ-l sularaha ei olnud, siis ütles ta E. Nurmele oma pangakaardi PIN-koodi. Pärast QQ-le ohtrate eluohtlike noahoopide tekitamist jättis E. Nurme kannatanu põrandale surema ja võttis majast lahkudes esikus rippuva jope takust kaasa QQ kasutuses olnud pangakaardi. Sularahaautomaadist ei jõudnud E. Nurm raha välja võtta, sest ta peeti enne seda politsei poolt kinni. Kohtuistungil tunnistas E. Nurm end kõikides talle süüdistuses ette heidetud kuritegude toimepanemises süüdi. Kohus leidis, et E. Nurme ütlustes ei ole põhjust kahelda. Selles osas oli E. Nurme käitumine analoogne sellele, kuidas ta käitus XX suhtes kuritegude toimepanemisel. Nimelt kasutas E. Nurm XX suhtes vägivalda nii tema vägistamise kui asjade röövimise eesmärgil. Ta võttis kannatanult teiste asjade hulgas pangakaardi, nõudis PIN-koodi avaldamist ning esimese toiminguna sündmuskohalt lahkumise järel võttis ta pangaautomaadist raha. Soov kasutada ohvri maja oma asjade hoidmiseks ja kas või üks öö seal magada on samuti hinnatav omakasuna. E. Nurm on ka varem liikumise hõlbustamiseks oma isiklikke asju kuriteopaikade lähedusse peitnud, näiteks XX episoodis. Neil asjaoludel leiab prokurör, et QQ mõrv on toime pandud lisaks piinavale viisile ka omakasu motiivil. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et mõrva saab toime panna vaid ühel motiivil. 4. Ringkonnakohus tegi 11. aprillil 2019 määruse apellatsioonide kirjalikus menetluses läbi vaatamise kohta, milles määras kirjalike taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 22. aprilli 2019. 6

(11)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega ning süüdistatava, kaitsja ja prokuröri apellatsioonidega, leiab, et prokuröri apellatsiooni väited väärivad tähelepanu, kuid süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 3-1-1-107-03 p-s 9 selgitanud, et kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellises olukorras peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et arutatavas asjas on maakohus hinnanud tõendeid valikuliselt, jättes osa E. Nurme ütlusi põhjendamatult kõrvale. Ta ei ole nendele isegi viidanud ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Seega ei ole maakohus hinnatud tõendeid KrMS § 61 lg 2 kohaselt nende kogumis. Eelnimetatud rikkumine on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja toonud kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise. Kohtukolleegium tunnistab selle rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 alusel. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  4. Süüdistatav E. Nurm ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Ennok esitasid oma apellatsioonides taotluse E. Nurme suhtes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks. Apellandid leiavad, et kuritegude toimepanemise ajal oli E. Nurm süüdimatus seisundis. Tema seisund ei ole paranenud. Kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt diagnoositi E. Nurmel
  5. aastal skisofreenia, mistõttu kriminaalmenetlus lõpetati ja tema suhtes kohaldati sundravi. Ta viibis sundravil vaid 8 kuud. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul skisofreeniast terveneda, mistõttu tuleks tema suhtes kohaldada uuesti sundravi. Kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisele määramise määruses leidis kohtunik, et süüdistatava ja kaitsja taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus ja see tuleb jätta rahuldamata. Samasugusele seisukohale jääb kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja taotluste suhtes ka kriminaalasja kirjalikus menetluses läbi vaadates. Tagajärjetuks jääb ka kaitsja taotlus saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooosseisus ning alternatiivne taotlus E. Nurme suhtes psühhiaatrilise sundravi määramiseks. Arutatava asja materjalidest nähtub, et E. Nurme suhtes lõpetati psühhiaatriline sundravi Tartu Maakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega põhjusel, et ta on tervenenud. Tema suhtes on
  8. jaanuaril 2018 koostatud prokuratuuri määruse alusel kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 1/1, mille arvamuslikus osas on muuhulgas märgitud, et E. Nurm ei vaja sundravi, sest ta teeskleb psüühikahäiret (4 kd tl 56-109). Kohtumenetluse käigus on Harju Maakohtu määruse alusel
  9. detsembril 2018 koostatud uus kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 24/33, mis kordab samade ekspertide poolt varem antud arvamust (2 kd 22-29). Eksperdid on
  10. jaanuaril 2019 maakohtu istungil selgituste andmiseks ristküsitluse käigus üle kuulatud ja nad on jäänud oma arvamuse juurde. Eksperdid kinnitavad, et E. Nurmel tekkivad simulatsioonid vaid kriminaalmenetluste läbiviimise ajal. Ta lõpetas eelmise 7
(11)simulatsiooni, sest karistus sai kantud. Arutatavas asjas uute kuritegude toimepanemisega tekkisid tal simulatsioonid uuesti. Kriminaalmenetluse väliselt E. Nurmel simulatsioone ei esine (2 kd tl 37-39). Ringkonnakohtul ei ole põhjust ekspertide arvamuses kahelda. Asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja ekspertide arvamusega ei nõustu, ei tähenda seda, et ekspertide arvamus oleks vale. 7. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et E. Nurme süüdistuses

§ 114

lg 1 p 5 järgi õigeks mõistes ei ole maakohus tõendite hindamisel järginud seaduses sätestatud ja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtteid.

§-s 114 sätestatud mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon. Selle järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esineb üks või mitu lõige 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de 115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel tuleb neile kõigile viidata. Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlane tegutses mistahes ainelise kasu saamiseks. Tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui süüdlasel tekib soov hõivata ohvri vara või saada muud kasu alles pärast tapmist. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et E. Nurm oleks pannud QQ tapmise toime omakasu motiivil, sest see ei olnud tapmise põhjus. Tal oli soov QQ tappa, teda selle käigus võimalikult palju piinates. Maakohus leidis, et pangakaardi hõivamist võib käsitleda pigem ettevalmistava teona arvutikelmuse toimepanemiseks. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. Maakohtu

  1. augusti 2018 istungil tunnistas E. Nurm end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi (1 kd tl 99 pöördel).
  2. augusti 2018 kohtuistungil ei vaielnud ta vastu ka tema vastu esitatud tsiviilhagidele ja oli nõus need hüvitama (1 kd tl 105). Vaatamata sellele keeldus E. Nurm
  3. augustil 2018 maakohtu istungil ütlusi andmast (1 kd tl 141). Ütluste andmisest keeldumist ta ei põhjendanud, küll aga kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. KrMS § 294 p 1 näeb muuhulgas ette, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Arutatavas asjas ei olnud senise kohtumenetluse käigus süüdistatav ega kaitsja E. Nurme kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Seetõttu avaldas maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel E. Nurme kohtueelses menetluses antud ütlused (1 kd tl 141).
  4. novembril 2018 kaitsja vandeadvokaat A. Ennoki juuresolekul antud E. Nurme ütlustest nähtub, et „Vaatasin Q jope taskusse eesmärgiga leida tema pangakaart. Teadsin tema PIN-koodi. Mulle meenus, et kui ma pussitasin Q noaga, vahepeal küsisin tema pangakaardi PIN-koodi, mille ta ütles. Ta ütles, et tal on raha kaardi peal, summadest juttu ei olnud. Ma tahtsin hiljem selle kaardi pealt raha võtta“. E. Nurm on protokolli punktis 7 omakäeliselt kirjutanud, et ütlused on kirjutatud tema sõnade järgi õigesti ja talle ette loetud. Selle väite õigsust on E. Nurm kinnitanud oma allkirjaga. Ka ülekuulamise protokollile on E. Nurm alla kirjutanud (1 kd tl 123-128). 8

(11)
  1. jaanuaril 2018 kaitsja vandeadvokaat A. Ennoki juuresolekul antud E. Nurme ütlustest nähtub, et „ma võtsin noa välja ja küsisin Q käest, kas tal raha on. Q hakkas närviliselt nihelema ja tõmblema, kui ta nuga nägi, sain aru, et kartis. Q kartis, et ma löön teda selle noaga. Ma tahtsin enne tema tapmist röövida. Kalev ütles, et tal on pangakaardi peal natuke raha. Seejärel küsisin pangakaardi PIN-koodi. Olin eelnevalt vaadanud, et koridoris rippuva Q poolmantli taskus oli SEB pangakaart. /…/ Q pangakaardi võtsin enne silmade läbi torkamist koridorist poolmantli taskust ja panin selle endale teksade või jope taskusse.“ Ka selle ülekuulamise käigus on E. Nurm protokolli punktis 9 omakäeliselt kirjutanud, et ütlused on kirjutatud tema sõnade järgi õigesti ja talle ette loetud. Selle väite õigsust on E. Nurm kinnitanud oma allkirjaga. Ka ülekuulamise protokollile on E. Nurm alla kirjutanud (1 kd tl 129-135). Seega on E. Nurme enda ütlustega tõendatud, et ta võttis pangakaardi raskelt vigastatud, kuid veel elus olnud QQ-lt ära varalise kasu saamise eesmärgil, olles eelnevalt vägivalla toimel nõudnud temalt pangakaardi PIN-koodi. Maakohus ei ole neid E. Nurme ütlusi kohtuotsuses ära toonud ega neile hinnangut andnud. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et E. Nurme käitumine oli analoogne sellele, kuidas ta käitus XX suhtes kuritegude toimepanemisel. Nimelt kasutas ta XX suhtes vägivalda nii ohvri vägistamise kui tema asjade röövimise eesmärgil. Ta võttis kannatanult pangakaardi ja nõudis PIN-koodi avaldamist. Pärast sündmuskohalt lahkumist läks ta kohe sularahaautomaadi juurde ning võttis sealt kannatanu pangakaarti ja PIN-koodi kasutades raha. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu E. Nurme ütlustest ega teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest, et ta tappis QQ selleks, et tema juures ööbida ja seal oma asju hoida. E. Nurm on
  2. jaanuari 2018 ülekuulamisel öelnud, et ta läks QQ juurde selleks, et oma asjad tema juurest ära tuua ning ta ära tappa. Ta on küll rääkinud ka QQ juures ööbimisest, kuid see ei tähenda kohtukolleegiumi hinnangul seda, et ööbimine oleks olnud põhjus tema tapmiseks. Kokkuvõtvalt nõustub kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et E. Nurme tegevus QQ suhtes toimepandus on kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p-de 1 ja 5 järgi.

Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse E. Nurme õigeksmõistmises süüdistuses

§ 114

lg 1 p 5 järgi ja teeb uue otsuse, millega mõistab ta

§ 114lg 1 p 5 järgi süüdi.

  1. Kaitsja on märkinud, et kui ringkonnakohus kaitsja taotlustega ei nõustu, siis taotleb ta E. Nurmele kergema karistuse mõistmist. E. Nurm olevat palunud tal ringkonnakohtule selline soov edastada
  2. märtsil 2019 vanglas toimunud kohtumise käigus. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. oktoobri
  2. a otsuse punktis 8 märkinud, et eluaegne vangistus on karistus, mille kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid, st lisaks suurele süüle ka äärmuslike üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist lähtuvalt

§ 56lg 1 teise lause 2.

ja 3. alternatiivis sätestatust. Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset. Eripreventiivsed asjaolud võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes. 9

(11)Menetlusõiguslikult nõuab eluaegse vangistuse mõistmine kohtuotsuse sellekohast eriti hoolikat ja põhjalikku motiveerimist. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Sellistele alustele ei viita ka kaitsja oma apellatsioonis. Kaitsja märgib vaid seda, et sellise taotluse palus süüdistatav ringkonnakohtule esitada 25. märtsil 2019 vanglas toimunud kohtumise käigus, s.o rohkem kui kuu aega pärast maakohtu otsuse kuulutamist. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 15-17 on maakohus nõutava põhjalikkusega motiveerinud E. Nurmele mõistetud karistuse küsimust, sealhulgas eluaegse vangistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et E. Nurme tuleb tema tegude eest karistada eluaegse vangistusega. Süüdistatava käitumises on tuvastatud mõrva (

§ 114) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o julm viis (p 1) ja omakasu motiiv (p 5).

Järelikult on E. Nurme süü keskmisest oluliselt suurem. Ühtlasi tuleb märkida, et E. Nurm pani mõrva toime isiku suhtes, kes ei olnud talle midagi halba teinud. Pigem vastupidi, kannatanu oli lubanud tal oma korteris asju hoida ja ööbida. E. Nurm soovis QQ tappa, tekitades talle selle käigus võimalikult palju piinu. Ta on ise selgitanud, et ta püüdis tekitada talle selliseid haavu, et ta kohe ei sureks vaid võimalikult palju valu tunneks. Näiteks hoidus ta arteri läbi lõikamisest. Et kannatanu ei karjuks ja keegi appi tulla ei saaks, pani E. Nurm talle suhu tropi. Kui oli juba selge, et kannatanu nagunii sureb, lõi ta kannatanule noaga mõlemasse silma. Ta tegi seda nii tugevasti, et noa tera läks vastu kolpa. Kuna kannatanu QQ vaatamata sellele ei surnud, siis hakkas E. Nurm teda kägistama. Samas õigustab E. Nurm oma kuritegusid sellega, et mingisugused välised jõud (maatriksid) käsivad tal kuritegusid toime panna. E. Nurme ütlustest nähtub, et tal oli plaanis toime panna juhuslike inimeste suhtes veel ohtralt vägistamisi ja piinaval viisil tapmisi, kuid politsei pidas ta enne seda kinni. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et isikut, kes ilma põhjuseta võtab teiselt inimeselt elu, kes naudib oma ohvri piinlemist, tuues ettekäändeks protesti maatriksi mõjutuse vastu, karistada rangeimal viisil. Selline isik on vabaduses ohtlik. E. Nurm võib tappa täiesti juhusliku inimese, kes tema teele satub, sest sellise eesmärgi on ta endale püstitanud. Süüdistatav oleks tema enda sõnul pärast vägistamist meelsasti elu võtnud ka XX-lt ja CC-lt, kui tal oleks selline võimalus olnud. Lisaks mõrvale on E. Nurme süü leidnud tõendamist ka teistes kuritegudes, milliste toimepanemisel kasutas ta kannatute suhtes vägivalda. Teda on varasemalt karistatud vägistamiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tähtajalise vangistuse mõistmine E. Nurme suhtes ei ole põhjendatud tulenevalt lisaks tema suurele süüle ka eripreventiivsetest ja üldpreventiivsetest kaalutlustest. E. Nurm ei ole oma kuritegusid kahetsenud, vaid järjekindlalt õigustanud neid maatriksi mõjuga. Sellise inimese sattumine pärast vangistuse ärakandmist vabadusse on äärmiselt ohtlik ja võib lõppeda vägagi traagiliselt paljudele juhuslikele inimestele. Ka kohtukolleegiumil puudub veendumus, et tähtajaline vangistus muudab E. Nurme põhimõtteid. Arvestades E. Nurmel väljakujunenud väärtushinnanguid, samuti suhtumist oma tegudesse, puudub tal perspektiiv tähtajalise vangistusega õiguskuuleka käitumise väljakujundamiseks. Seega on kriminaalasjas sedastatavad erakordsed preventiivsed eeldused E. Nurmele eluaegse vangistuse mõistmiseks ja kergem karistus ei tagaks õiguskorra kaitset. 9. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude 10

(11)määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. E. Nurme kaitsja vandeadvokaat A. Ennok esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 210 eurot, sealhulgas käibemaks 35 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, süüdistatavaga kohtumises ja apellatsiooni koostamises 7 pooltunni ulatuses. Ühe pooltunni hind on 25 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud.

§ 185lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb E. Nurme suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale vandeadvokaat A. Ennokile määratud tasu 210 eurot riigi kanda.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 3 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.