Obsah (4)

§ 16§ 18§ 10§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1820 Haldusasi A.A. kaebus Eesti Ehitusinsener

ekomisjoni 13.06.2018 otsuse osaliseks tühistamiseks, 24.08.2018 vaideotsuse tühistamiseks ning Eesti Ehitusinseneride Liidu

ekomisjoni kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja: A.A., esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Vastustaja: MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, esindaja advokaat Kadri Matteus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.A. kaebus. 2. Tühistada osaliselt Eesti Ehitusinseneride Liidu

ekomisjoni 13.06.2018 otsus osas, milles komisjon ei andnud kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7,

et üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel.

1. Tühistada Eesti Ehitusinseneride Liidu 24.08.2018 vaideotsus.
2. Kohustada Eesti Ehitusinseneride Liidu

ekomisjoni uuesti läbi vaatama kaebaja avaldus

e saamiseks.

1. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1575 eurot ja kanda see summa A.A. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.
2. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega 1 kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A.A. (edaspidi kaebaja) esitas MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (edaspidi EEL) sooviavalduse diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7

e taastõendamiseks üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala projekteerimise, omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimise ametialadel. 2. EEL

ekomisjoni 13.06.2018 istungi nr 5/2/2018 protokollilise otsusega (edaspidi EEL otsus) anti kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7

e üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitustegevuse juhtimise ametialadel, kuid ei antud kaebaja poolt taastõendada soovitud

et projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialal.

ekomisjon põhjendas

e andmisest keeldumist väitega, et kaebajal puuduvad

estandardi (edaspidi KS) lisade 6 ja 11 alusel omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialadel projektid, mis vastavad

etase 7 keerukuse astmele ning kaebaja ei ole koostanud KS lisale 3 vastavat lõplikku konstruktsiooniosa projekti. 3. Kaebaja esitas 25.07.2018 EEL-le vaide, milles palus

ekomisjoni otsus kehtetuks tunnistada ja teha uus otsus osas, milles ei antud kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri tase 7

et üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel.

1. EEL jättis 24.08.2018 vastusega nr KA18/163 kaebaja vaide rahuldamata. EEL leidis, et kaebaja ei ole vaides tõestanud vastavust projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadele esitatud nõuetele.
2. Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 21.09.2018 kaebaja kaebus EEL otsusele. Kaebuse nõudeks on EEL

ekomisjoni otsuse osaline tühistamine, EEL vaideotsuse tühistamine ning EEL

ekomisjoni kohustamine vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.

1. Kohus võttis 20.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse.
2. Kohus esitas pooltele 28.01.2019 kohtunõude, milles tegi ettepaneku anda vastus, kas nad on nõus võrdleva analüüsi koostamisega, et selgitada välja, milline on tavapärane praktika

ekomisjonide kvoorumi ning hääle andmiseks edasivolituse andmise osas. Kohus andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad võrdleva analüüsi kasutamise ning selle valimi osas kuni 04.03.

1. EEL ja kaebaja vastasid kohtunõudele 04.03.
2. Kaebaja ei näinud võrdleval analüüsil vajadust, vastustaja nõustus võrdleva analüüsiga ja lisas kohtu valimile (viie

ekomisjoni töökorrad) kolme

ekomisjoni töökorrad.

1. Kohus määras 22.03.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2. Kaebaja taotleb EEL

ekomisjoni 13.06.2018 otsuse osalist tühistamist osas, milles komisjon ei andnud kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7,

et üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel ning EEL kohustamist vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ning põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2 10. Vaidlustatud otsuse tegemisel osales isik, kes ei kuulu

ekomisjoni koosseisu. 10.1. EEL poolt koostatud ja Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara

enõukogu 19.06.2017 otsusega nr 7 kinnitatud

e andmise korra üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride

etele p-s 7.2 on loetletud

ekomisjoni koosseisu kuuluvad isikud.

e andmise korra kohaselt ei kuulu

ekomisjoni koosseisu Malle Ütt, kes vastavalt

ekomisjoni 13.06.2018 istungi protokollile osales kaebajale

e andmisest keeldumise otsuse tegemisel. Seega on vaidlustatud otsuse teinud

ekomisjoni koosseis, kes ei ole

eseaduse (edaspidi

) § 16 lg 2 p 2 kohaselt määratud ning

§ 16

lg 1 kohaselt

enõukogu poolt kinnitatud. Asjaolust, et seaduseandja on andnud

ekomisjoni koosseisude kinnitamise õiguse Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutsevale

enõukogule nähtub, et seadusandja on soovinud anda

e andmise üle otsustamise õiguse vaid

ekomisjonide koosseisudele, kelle pädevus on riigi poolt kontrollitud ja kinnitatud.

§ 16

lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 mittevastaval

ekomisjonil puudus pädevus

e andmise üle otsustamiseks. Kuna

enõukogu 13.06.2018 koosolekul osales otsuse tegemisel isik, kes ei kuulu

e nõukogu poolt kinnitatud

e andmise korra alusel

ekomisjoni, ei vastanud

ekomisjon

-e nõuetele ega olnud pädev

e andmise üle otsustama. 11.

ekomisjon ei olnud otsust tehes otsustusvõimeline. 11.1.

e andmise korra järgi kuulub

ekomisjoni 14 liiget. Istungi protokollist nähtub, et

e andmise korras loetletud liikmetest osales 13.06.2018 istungil vaid 6 liiget. Kaebaja leiab, et olukorras, kus ettenähtud

ekomisjoni liikmetest osaleb otsuse tegemisel alla poolte, ei ole otsuste tegemiseks vajalik kvoorum koos ning seega ei olnud

ekomisjon otsustusvõimeline. Kuigi protokolli kohaselt on kaks koosolekult puudunud

ekomisjoni liiget volitanud enda eest hääletama teisi

ekomisjoni liikmeid, ei saa volituse alusel antud hääli otsuse tegemisel arvesse võtta, kuna

e andmise korrast ei tulene

ekomisjoni liikmele võimalust teist

ekomisjoni liiget enda eest otsustama volitada. Seega ei olnud

ekomisjon otsustusvõimeline. 11.2.

§ 18

lg 1 kohaselt peavad

ekomisjoni kuuluma erinevad

e andmisest huvitatud osapooled.

e andmise korra p-st 7.2 nähtub, et

ekomisjoni kuuluvad erinevate osapooltena

e andja, spetsialistide, tööandjate, koolitajate ja riigi esindajad.

ekomisjoni 13.06.2018 koosolekul osalesid protokolli kohaselt aga vaid

e andja ja spetsialistide esindajad, koosolekul ei osalenud tööandjate, koolitajate ja riigi esindajad. Seega ei osalenud otsuse tegemisel kõik

e andmisest huvitatud osapooled. 11.3. Kaebaja hinnangul seab

ekomisjoni 13.06.2018 otsuse usaldusväärsuse ja seaduslikkuse kahtluse alla ka asjaolu, et

ekomisjoni istungi protokollist ei nähtu hindamiskomisjoni koosseisu. Nimelt ei tohi

ekomisjoni liige

§ 18

lg 3 p 1 kohaselt osaleda

et taotlevale isikule

e andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös. Kuna 13.06.2018

ekomisjoni istungil osalesid pea kõik

ekomisjoni kuuluvad spetsialistide esindajad, on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et mõni

ekomisjoni liige võis osaleda ka kaebaja sooviavaldust hinnanud hindamiskomisjoni töös. 12. EEL on rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 kohast põhjendamiskohustust, jättes nii 13.06.2018 otsuses kui 24.08.2018 vastuses põhjendamata, milles seisneb kaebaja mittevastavus

estandardi nõuetele. 12.1. EEL on põhjendanud 13.06.2018 otsuses projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel

e andmata jätmist väitega, et kaebajal puuduvad KS lisade 6 ja 11 alusel omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialadel projektid, mis vastavad

etase 7 keerukuse astmele.

etasemele vastava keerukuse määratlust KS-st otseselt ei tulene, kuid 3 EEL 13.06.2018 otsusest nähtuvalt peetakse silmas KS lisas 11 vastava

etasemega ehitusinseneri volituste ulatust. 12.2. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt esitatud sooviavalduse lisa 1 p-des 4-6 toodud projektid (loomapidamishoone rekonstrueerimisprojekti ja tootmishoone ehituse eelprojekti koostamine ning Koonga lasteaia, Lõpe Klubi ja Varbla Rahvamaja rekonstrueerimisel omanikujärelevalve teostamine) vastavad KS lisas 11 toodud üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialade 7.

etaseme diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatusele. Vastav asjaolu nähtub ka kaebaja sooviavalduse lisa 1 p-des 4-6 loetletud projekte iseloomustavatest tehnilistest andmetest. EEL 13.06.2018 otsuses ja 24.08.2018 vastuses toodud põhjendus, et kaebajal puuduvad KS lisade 6 ja 11 alusel omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialadel projektid, mis vastavad

etase 7 keerukuse astmele, on üldsõnaline ja sellest ei nähtu milles konkreetselt seisneb EEL hinnangul kaebaja sooviavalduses esitatud projektide mittevastavus KS-s toodud 7.

etaseme keerukuse astmele. EEL 13.06.2018 otsusest ja 24.08.2018 vastusest ei selgu, millised mittevastavuse aluseks olevad faktilised asjaolud on EEL otsuse tegemisel tuvastanud ning kuidas need on seotud KS lisades 6 ja 11 toodud nõuetega. 12.3. Kaebaja hinnangul on ta oma erialase töökogemuse vastavust KS nõuetele tõendanud juba sooviavalduse lisas 1, kust nähtub nii projektide keerukuse kui ka töökogemuse kestuse vastavus KS-le. Kaebaja sooviavalduse lisast 1 nähtub, et minimaalne töökogemuse kestuse nõue on kaebajal täidetud, kuna kaebaja on viimase 5 aasta jooksul töötanud 22 inimkuud projekteerimise ja 22 inimkuud omanikujärelevalve ametialal. Vastavalt

e andmise korra lisa 1 lisas 1 toodud allmärkusele 3 loetakse 1 aastase töökogemusega võrdseks 11 inimkuuline töökogemus.

1. EEL on rikkunud HMS § 4 lg-t 2, kuna 13.06.2018 otsuses ja 24.08.2018 vastuses esinevad diskretsioonivead. 13.
2. EEL 13.06.2018 otsusest ja 24.08.2018 vastusest nähtub, et otsuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et kaebajal puuduvad KS lisade 6 ja 11 alusel omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialadel projektid, mis vastavad

etase 7 keerukuse astmele. Samas on kaebaja oma sooviavalduses esitanud andmed, sooviavalduses toodud projektide vastavuse kohta KS lisade 6 ja 11 nõuetele. Kuna EEL ei ole oma 13.06.2018 otsuses ega 24.08.2018 vastuses selgitanud, milles tema hinnangul konkreetne mittevastavus seisneb, leiab kaebaja, et EEL on otsuse tegemisel asjaolusid ebaõigesti hinnanud ning nii teostanud kaalutlusõigust oma volituse piire ületades. 13.2. Lisaks on EEL põhjendanud 13.06.2018 otsuses ja 24.08.2018 vastuses projekteerimise ametialal

e andmata jätmist asjaoluga, et kaebaja ei ole koostanud KS lisale 3 vastavat lõplikku konstruktsiooniosa projekti. Vastavalt KS B osa (Kompetentsusnõud) p-le B.2.2 peab diplomeeritud ehitusinsener suutma täita enamikku lisas 3 loetletud tööülesannetest. KS lisas 3 on hoonete projekteerimise ametialal (p 1A) loetletud 22 tööülesannet, mille seas on ka nimetatud lõpliku konstruktsiooniosa projekti koostamist. Kaebaja leiab, et KS p-st B.2.2 tulenev kompetentsusnõue on täidetud, kuna

ekomisjon ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja suutlikkust täita 21 22-st loetletud ülesandest. Seega ei saa antud olukorras kuidagi väita, et kaebaja ei suuda täita enamikku KS lisas 3 loetletud tööülesannetest. Seetõttu ei ole asjakohane EEL põhjendus

e andmisest keeldumiseks põhjusel, et kaebaja pole koostanud KS lisas 3 nimetatud lõpliku konstruktsiooniosa projekti. EEL on seega otsuse tegemisel võtnud sisuliselt arvesse

e andmisel asjasse puutumatut asjaolu ning kuritarvitanud nii oma kaalutlusõigust.

1. EEL ei ole kaebaja vaiet menetledes järginud HMS-is sätestatud korda ja on seetõttu rikkunud kaebaja õigust õiglasele ja erapooletule menetlusele. 4 14.
2. Vastavalt HMS § 80 lg-le 1 edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 80 lg 2 järgi võib haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan vaide ise rahuldada, kui leiab, et vaie on põhjendatud. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on vaiete lahendamine haldusorganites võimalikult erapooletult ning tagada sel viisil kaebaja õigus õiglasele menetlusele. Kuna käesolevas asjas ei pidanud EEL

ekomisjon vaiet põhjendatuks, ei olnud tal HMS § 80 lgst 1 tulenevalt pädevust vaide lahendamiseks ning ta oleks pidanud edastama vaide enda üle teenistuslikku järelevalvet teostavale organile. Tulenevalt HMS § 63 lg 2 p-st 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. VASTUSTAJA SEISUKOHT 15. EEL vaidleb kaebusele vastu ja palub selle täies ulatuses rahuldamata jätta. EEL leiab, et

ekomisjoni otsus on materiaalselt ja formaalselt õiguspärane ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 16. Malle Ütt ei osalenud

ekomisjoni istungil hääleõigusliku liikmena. 16.1. EEL selgitab, et Malle Ütt ei osalenud koosolekul

ekomisjoni liikmena vaid hindamiskomisjoni ettepanekute ettekandjana teiste taotlejate suhtes. Seega oli komisjoni 13.06.2018 istungil 6 komisjoni liiget isiklikult kohal ning 2 liiget volitasid enda eest hääletama teist liiget, see tähendab kokku oli 8 häält. Kaebaja suhtes hääletas 7 inimest ning sulgudes olev +1h tähistab hindamiskomisjoni ettepanekut. Malle Ütt ei hääletanud ühegi taotleja suhtes, kuivõrd sellist pädevust tal ei ole. 17.

ekomisjon oli otsust tehes otsustusvõimeline. 17.1.

eseadus ega

e andmise kord ei reguleeri

ekomisjoni otsustusvõimelisust. EEL leiab, et kvalifitseeritud häälteenamuse nõue või kvoorumi nõue otsuse vastuvõtmiseks peaks olema sätestatud

ekomisjoni tööd reguleerivas seaduses, standardis või

e andmise korras. Isegi kui lähtuda analoogiast

enõukogu töökorraga, siis oli komisjon otsustusvõimeline, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 11.12.2008 määruse nr 1651 § 10 alusel on

enõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool

enõukogu liikmetest, sealhulgas

enõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Kuivõrd

ekomisjoni koosolekul oli esindatud 8 häält neljateistkümnest, siis oli komisjon igal juhul otsustusvõimeline. Vaatamata sellele leiab EEL, et komisjon oleks otsustusvõimeline olnud ka juhul, kui hääleõigusega liikmete arv oleks alla 7. 17.2.

ega

e andmise kord ei keela komisjoni liikmel enda häält volitada teisele komisjoni liikmele. Volituse andmise keelamine või piiramine peaks samuti olema õigusaktiga sätestatud, vastasel juhul kehtib eeldus, et tahteavalduse võib teha ka volituse teel (TsÜS § 115 lg 1). Kuivõrd puuduvad

ekomisjoni liikmed volitasid enda asemel hääletama teisi

ekomisjoni liikmeid, siis on kõik hääletajad (sh volitusega) olnud

ekomisjoni koosseisulised liikmed. Vastab tõele, et 13.06.2018 istungil osalesid vaid

ekomisjoni spetsialistidest liikmed ning ühegi teise huvigrupi esindaja koosolekul ei osalenud. See aga ei muuda

ekomisjoni otsust õigusvastaseks, kuna ükski õigusakt ei sätesta kvoorumi ega koosolekul osaleva koosseisu nõuet. Hindamiskomisjoni esimehena tegutses E. Suurorg, kes on ka

ekomisjoni liige, kuid kes ei hääletanud

ekomisjoni hääletusel. Protokollist ilmneb, et kaebaja küsimuses hääletas 7 inimest (+1 oli toodud sulgudes tähistades hindamiskomisjoni ettepanekut), kuid

ekomisjoni koosolekul osales 6

ekomisjoni liiget + 2 volitust. Seega on hääletusel jäetud arvesse võtmata 1 hääl, mis kuulus E. Suurorgile ehk hindamiskomisjoni esimehele. 5 17.3. Isegi, kui E. Suurorg’i osalemist

ekomisjoni koosolekul (mitte üksnes tema poolt hääletamata jätmist) võiks pidada

§ 18

lg 3 p 1 rikkumiseks, siis see ei muuda otsust õigusvastaseks, sest nimetatud menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1; HMS § 58). Isegi kui E. Suurorg’i osalemist mitte arvestada, oleks lõpptulemus olnud ilmselgelt samasugune, sest protokollist ei nähtu eriarvamuste olemasolu (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-09-655, p 19). 18.

ekomisjoni otsus on piisaval määral motiveeritud ja vastab HMS § 56 nõuetele. 18.1.

ekomisjoni protokollis on põhjendatud

e mitte andmist järgmiselt: Omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialadel KS lisa 6 ja 11 alusel puuduvad projektid, millised vastavad

etase 7 keerukuse astmele. Samuti pole taotleja koostanud

estandardi lisa 3-le vastavat lõplikku konstruktsiooniosa projekti. Seega seisneb haldusakti faktiline alus asjaolus, et sooviavalduses puuduvad projektid, mis oleks

etasemele vastava keerukusega ning taotleja pole koostanud

estandardi lisa 3-le vastavat lõplikku konstruktsiooniosa projekti. 18.2.

estandardi p B.2.2. kohaselt peab diplomeeritud ehitusinsener vastavalt

eandmise korrale tõendama oma spetsialiseerumisele vastavat töökogemust ühel või mitmel ametialal.

e andmise korra p 3.1.a kohaselt hinnatakse taotleja kompetentsust dokumentidega tõendatud erialase töö ja täiendusõppe põhjal. Kaebaja ei ole enda töökogemust piisava täpsusega kirjeldanud ja seega tõendanud, mis võimaldaks

ekomisjonil veenduda, et tal on vastav töökogemus ja kompetentsus tekkinud.

ekomisjon ei pea otsima põhjendusi, kuidas taotleja sooviavalduses nimetatud objektid vastavad standardi lisas 6 ja 11 nimetatud

etase 7 keerukuse astmele. Kaebaja on esitanud lakoonilise, põhistamata ja tõendamata sooviavalduse

e saamiseks, mille pinnalt ei jäänudki

ekomisjonil muud võimalust, kui jätta

e projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialal andmata. 18.3.

ekomisjon saab objekti keerukuse vastavust taotletavale

etasemele kontrollida vaid selle kaudu, mida taotleja ise on sooviavaldusse kirja pannud. Kaebaja on projekti iseloomustavate tehniliste andmete lahtrisse sisestanud infot üksnes Koonga Lasteaia projekti raames ning iseloomustus piirdub standardi kopeerimisega: „Tavapäraste konstr.lahendustega ehitised, kus ei mõju suuri staatilisi ja dünaamilisi koormusi, kokku 3000 m2 ehitusalust pinda“. Ehitusaluse pinna suurus ei anna infot objekti keerukuse kohta. Lõpe Klubi ja Varbla Rahvamaja osas puudub info sootuks. Sooviavalduses sisalduva info pinnalt jõudis

ekomisjon hindamiskomisjoni ettepanekul seisukohani, et need tööd ei vasta

etaseme tase 7 keerukuse astmele. 18.

1. Kaebaja ei esitanud ka enda 25.07.2018 vaides täiendavaid andmeid objektide tehniliste andmete kohta ega ole seda teinud ka käesolevas kaebuses. 18.
2. EEL ei andnud kaebajale vastuväidete esitamise õigust enne

ekomisjoni keelduva otsuse tegemist, kuivõrd

e andmise kord seda ette ei näe ning

ekomisjon ei kaldunud kõrvale kaebaja esitatud andmetest sooviavalduses. Isegi kui otsuse tegemisel esineb vormivigu, siis ei anna need alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest need ei saanud mõjutada otsuse sisu (HMS § 58). 18.6. Kaebaja kasutab mitmel korral terminit „taastõendama“ (nt kaebuse p 2.5.4), kuid EEL pöörab tähelepanu asjaolule, et kaebaja taotles

et esmakordselt. Taastõendamine tähendab

etunnistuse pikendamist, olukorras, kus taotlejal on juba

eregistris registreeritud

e.

e andmise korra p 2.7 sätestab taastõendamise eelduseks, et taotlejale on eelnevalt väljastatud vastava pädevusega ehituse valdkonna inseneri

ekvalifikatsioon, mida tõendatakse

etunnistusega või vana tähtajatu

etunnistusega (pädevus täpsustatakse ametialade järgi analoogsetel alustel 5-aastaste

etunnistustega). 6 18.7. Asjaolu, et kaebajale ei omistatud vaidluse all oleva otsuse alusel

et projekteerimise ja omanikujärelevalve vallas soovitud

etasemel, ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust esitada järgmises taotlusvoorus uus sooviavaldus. Uues sooviavalduses tuleks loetleda objektid, mis vastavad

etasemele vastava keerukuse astmele ning milles on tehtud vajalikke töid, et saada projekteerija

et. 19.

ekomisjon oli pädev lahendama kaebaja vaiet. 19.

1. HMS § 73 lg 2 kohaselt lahendab vaide haldusakti andnud haldusorgan, juhul kui haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole. Vabariigi Valitsuse seaduse
2. peatükk ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 ei reguleeri

ekomisjoni ega

e andja üle teenistusliku järelevalve teostamist, mistõttu oli

ekomisjoni esimehel õigus vaie lahendada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendeid ning menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. 20. Poolte vahel on vaidlus selles, kas EEL

ekomisjon oli 13.06.2018 otsust vastu võttes õigusvõimeline. Õigusvõimelisuse hindamisel tuleb lahendada järgmised küsimused: 1) kas ja kui, siis milline kvoorum 1 kehtis komisjoni otsuste tegemise suhtes? 2) kas kvoorum oli täidetud olukorras, kus osa komisjoni liikmetest oli volitanud enda eest hääletama teised komisjoni liikmed? 21. Kvoorumi küsimust lahendades lähtus kohus järgmistest kriteeriumitest: 1) kas õigusaktides on kehtestatud, milline peab olema

ekomisjoni kvoorum; 2) kui õigusaktides ei ole kehtestatud kvoorumit, siis kas

ekomisjonil oli kohustus kvoorum kehtestada; 3) kui

ekomisjon ei ole täitnud kohustust kvoorum kehtestada, siis millist tähendust see omab. 22. Nendele küsimustele vastamiseks tuleb lahti mõtestada

kui õigusakti regulatsiooni ese: millist eesmärki kannab

e andmise kord

ekomisjoni otsustamisprotsessi osas ning kuidas tuli EEL-l

e andjana

ekomisjoni otsustamisprotsessi korraldada. 22.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et EEL on

e andja

§ 10

lg 1 mõttes ning et talle kohalduvad

e andja ülesanded. Käesoleva vaidluse puhul on nendest ülesannetest olulised

e andmise korra eelnõu väljatöötamine koostöös

ekomisjoniga ja esitamine

enõukogule (

§ 12

lg 1 p 1) ning vastutamine

e andmise korraldamise protseduuride täitmise eest (

§ 12lg 1 p 9).

22.2. Kohus mõistab viimase ülesande all kõike seda, mida on reguleeritud

3. peatükis pealkirjaga „

e andmine“.

mõtte kohaselt vastustab

e andja selle eest, et

e andmise protsessis tagatakse

e taotleja kompetentsuse usaldusväärne hindamine2.

§des 18 ja 19 tulenevalt hinnatakse

e taotleja avaldust hindamis- ja

ekomisjoni poolt ning lõppotsuse tegemise ehk

e andmise või andmata jätmise pädevus on

ekomisjonil. 1 Kvoorum on koosolekul osalejate arv, mis on vajalik selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline, http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kvoorum&F=M. 2

e andmise kvaliteedi tagamine ja järelevalve, lk 4 https://www.

ekoda.ee/juhendid-ja-kasiraamatud/. 7 Seadusandja tahe on suunatud sellele, et

ekomisjoni koosseis oleks võimalikult laiapõhjaline (

§ 18lg 1).

Seetõttu on seadusandja kehtestanud üheks

e andmise korra miinimumnõudeks

ekomisjoni koosseisu määratlemise (

§ 16lg 2 p 2).

22.3.

3. peatüki ülesehitusest ja õigusnormide täpsuse astmest nähtub, et seadusandja on soovinud

e andmise üldise struktuuri ja

e andmise korra miinimumnõuete kaudu tagada võimalikult ühetaoline kord kõikide

ekomisjonide puhul, sõltumata valdkonnast, milles

et antakse. Samuti on kohtu hinnangul

e andmise korra miinimumnõuete (

§ 16

lg 2) eesmärgiks jätta

ekomisjonile piisav vabadus oma tööd korraldada

e andmise üle otsustamisel. Seetõttu tuleb

e andmise korraldamise ja otsustamise kord all (

§ 16

lg 2 p 9) mõista seda, et

e andmise kord kui raamdokument, mille kinnitab valdkonna eest vastutav

enõukogu, sisaldab vaid üldiseid reeglid

e andmise otsustamise kohta. Nimelt on otsustamise kohta

e andmise korras reguleeritud vaid järgnev: 1) otsus tehakse iga avalduse kohta eraldi; 2)

e mitteandmise otsust tuleb põhjendada; 3) hindamiskomisjoni tegevuse peale saab kaevata

ekomisjonile; 4)

ekomisjoni otsuse peale saab esitada vaide või kaebuse kohtule. Need küsimused on reguleeritud EEL-i poolt koostatud ja Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara

enõukogu poolt kinnitatud

e andmise korra p-des 5.1.-5.

1. 22.
2. Kohtu hinnangu ei ole selline regulatsioon juhuslik, vaid lähtub EEL-i

e andmise alase nõustaja ja haldusjärelevalve teostaja

ekoja suunistest (EEL

e andmise korra p 1.11).

ekoda on oma kodulehel avaldanud

e andmisega seotud olulisemad alusdokumendid ja allikad. Üheks dokumendiks on

e andmise korra miinimumnõuete näidis3, millest on EEL, võrreldes näidise p-de 5.1.-5.5. ja EEL

e andmise korra p-de 5.1.-5.5 sõnastust, kohtu hinnangul lähtunud. Näidis on koostatud 03.07.2015, EEL

e andmise kord kinnitati 19.06.2017. Sama tõendab

ekomisjoni regulatsiooni võrdlus näidise p-s 7.1 ja EEL

e andmise korra p-s 7.1. Mõlemas on identne tekst:

e andja moodustab

e andmise erapooletuse tagamiseks

ekomisjoni.

ekomisjoni volitused kehtivad

e andja

e andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni.

ekomisjon töötab välja

ekomisjoni töökorra.

ekomisjon lähtub oma töös

eseadusest,

e andmise korrast ja

ekomisjoni töökorrast,

estandardist jm.

e andja kehtestatud juhenditest.

ekomisjoni tööd korraldab

e andja. 22.5. Kohtu hinnangul pidi EEL kui

e andja aru saama, et

ekomisjonil oli kohustus kehtestada töökord.

ekoja kodulehel avaldatud

e andmisega seotud olulisemate alusdokumentide hulgas on

ekomisjoni töökorra näidis4, mis on koostatud 27.10.2015.

ekomisjoni töökorra näidise p-des 5.3-5.4 on reguleeritud

ekomisjoni otsuste vastuvõtmine: 5.3

ekomisjoni koosolekul mitteosalemisest peab

ekomisjoni liige teatama

ekomisjoni esimehele esimesel võimalusel. Vajadusel võib volitada enda eest hääletama teist

ekomisjoni liiget, esitades selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volituse. 5.4

ekomisjoni otsused võetakse vastu ….. liikmete lihthäälteenamusega.

ekomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb ….. vähemalt pool

ekomisjoni liikmetest, sealhulgas

ekomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. 3 4

e andmise kvaliteedi tagamine ja järelevalve, lk 37, https://www.

ekoda.ee/juhendid-ja-kasiraamatud/. Samas, lk 38. 8 Näidisest on kohtu hinnangul üheselt arusaadav, et

ekomisjon otsustab kvoorumi üle ehk määratleb, millal on komisjon otsustusvõimeline. Seda kinnitab

ekoja poolt väljendatu:

ekomisjoni töökorra koostab ja kinnitab

ekomisjon ning töökorralduses lepitakse kokku muuhulgas vähemalt

ekomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ja kvoorumi määratlemine5. 22.6. Selleks, et veenduda, kuidas on

-st, täpsemalt

e andmise korrast ja

ekomisjoni ülesannetest aru saanud teised

e andjad, viis kohus läbi võrdleva analüüsi kahe küsimuse osas: 1) kas

ekomisjoni töökorras on määratletud komisjoni otsustusvõimelisus ja kui, siis milline on otsustusvõimelisus; 2) kas

ekomisjoni töökorras on reguleeritud komisjoni liikme õigus volitada teist komisjoni liiget enda nimel hääletama (edasivolituse õigus).

e andjate6 valim on juhuslik ning tulemused on järgnevad. 5 6 Komisjoni suurus Otsustusvõimelisus Eesti Geodeetide Ühing 13-15 liiget Eesti Kinnisvaramaaklerite koda 6 liiget Otsustusvõimeline, kui kohal vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsustusvõimeline, kui on kohal vähemalt pool komisjoni liikmetest. SA Raudteekutsed (raudteeinseneride

e) 8 liiget Otsustusvõimeline, kui on kohal vähemalt pool komisjoni liikmetest. Eesti Kinnisvarahindajate Ühing Kuni 7 liiget Otsustusvõimeline, kui on kohal vähemalt pool komisjoni liikmetest. Eesti Puitmajaliit Vähemalt 5 liiget Otsustusvõimeline, kui kohal vähemalt 2/3, seejuures ka esimees ja vähemalt 1 tööandjate esindajatest. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 7 liiget Otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 4 liiget, sh

ekomisjoni esimees või aseesimees Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus - Eesti viipekeeletõlkide

ekomisjon Vähemalt 3 liiget Otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool

ekomisjoni liikmetest, sh esimees või aseesimees. - Volituste andmise lubatavus Õigus anda volitus hääletamiseks.

ekomisjoni liikmel on õigus päevakorraliste küsimuste osas volitada oma esindajat enda eest hääletama. Päevakorraliste küsimuste osas on õigus anda volitus teisele komisjoni liikmele. Päevakorraliste küsimuste osas on õigus anda volitus teisele komisjoni liikmele. Ei ole reguleeritud. Päevakorraliste küsimuste osas hääletamiseks õigus anda volitus oma esindajale. Võimalus teist komisjoni liiget hääletamiseks volitada. Päevakorraliste küsimuste osas võimalik volitada teist komisjoni liiget. Samas, lk. 19. https://www.

eregister.ee/

et_andvad_organid kohaselt on tegemist

e andjatega. 9 Tulemustest nähtub, et enamus valimis olevatest

e andjatest on mõistnud oma kohustust kehtestada regulatsioon

ekomisjoni otsustusvõimelisuse kohta ning edasivolituse õiguse kohta.

ekoja suuniseid ning

e andjate halduspraktika koosmõjus arvestades leiab kohus, et EEL-le pidi olema arusaadav, et nende küsimuste reguleerimise eest ehk

e andmise korraldamise protseduuride täitmise eest (

§ 12

lg 1 p 9) kannab vastutust tema kui

e andja. 22.7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, erinevalt vastustajast, et kvoorumi määratlemine ei ole küsimus, mis oleks pidanud olema lahendatud

-s või

e andmise korras, vaid selle oleks pidanud lahendama EEL kui

e andja. Samuti oleks EEL, kui see on vajalik, pidanud reguleerima edasivolituse küsimuse. 23. Käesolevas asjas on lisaks kvoorumile ja edasivolitusele kaebaja tõstatanud küsimuse sellest, kes oli

ekomisjoni istungist osavõtnud Malle Ütt ja mis oli tema seos

ekomisjoniga, mille liikmeks ta ei olnud. EEL on selgitanud, et Malle Ütt ei osalenud koosolekul

ekomisjoni liikmena vaid hindamiskomisjoni ettepanekute ettekandjana teiste taotlejate suhtes. Kohtu hinnangul ilmestab Malle Ütti

ekomisjoniga seotud kohta tõstatatud küsimus olukorda, mis on tingitud

ekomisjoni töökorra puudumisest. Kui puudub töökord, siis ei ole haldusjärelevalvet teostaval

ekojal ega kohtuliku kontrolli teostajal objektiivset ülevaadet sellest, kes võivad lisaks komisjoni liikmetele viibida

ekomisjoni istungil ja mis ülesandeid nad täidavad. Lisaks on neli

ekomisjoni liiget puudunud koosolekult ilma sellest eelnevalt ette teatamata ja neli

ekomisjoni koosoleku aja kokkuleppimine ja mitteosalemisest teavitamine. 23.1. Kohtu hinnangul ei ole tegemist teisejärguliste küsimustega, vaid need mõjutavad otseselt

ekomisjoni usaldusväärsust. Seadusandja on rõhutanud

ekomisjoni laiapõhjalisust ning see tuleneb otseselt EEL

e andmise korra p-st 7.2.

ekomisjoni liikmete aktiivne osavõtt võib paljuski sõltuda sellest, kuidas on komisjoni töö korraldatud. Lubamatu on olukord, kus dokumendi kohaselt koosneb komisjon neljateistkümnest

e- ja erialaliitude, spetsialistide ja ehitusala inseneride koolitajate esindajad, kuid tegelikkuses teeb komisjon otsuse ilma tööandjate, koolitajate ja muude huvitatud osapoolte esindajate osavõtuta. 23.2. Haridus- ja Teadusministeerium riigi esindajana on

e andmise kui avalik funktsiooni üle andnud kolmanda sektori

e andjatele. Sellises olukorras peab

e andja teadvustama endale võetud vastutust ning looma eeldused, et

ekomisjoni poolt tehtud otsused mitte ainult ei oleks kompetentsed ja erapooletud, vaid ka näiksid sellistena. Kui

e andja jätab kohtu hinnangul iseenesest mõistetava kohustuse – kehtestada

ekomisjoni töökord – tegemata, siis ei pruugi

e andja tegevus

e taotlejatele ega kohtuliku kontrolli teostajale sellisena näida. 24. Kuna EEL kui

e andja ei täitnud temale pandud kohustust, ei saa ta tugineda argumentidele, mis tulenevad tema tegevusetusest. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et kuna

-st ega

e andmise korrast kvoorumit ei tulene ning

ekomisjoni ei ole kvoorumit kehtestanud, siis on komisjon otsustusvõimeline, kui hääleõigusega liikmete arv on alla poole. Sellise argumentatsiooni korral võiks väita, et komisjoni õigusvõimelisuseks piisab väga väheste komisjoni liikmete häältest (nt 2 või 3 häält), mis on aga vastuvõetamatu. 10 Pigem võiks kohtu hinnangul väita, et kui kvoorumit ei ole määratlenud, siis tulenevalt

ekomisjoni eesmärgist kaasata võimalikult lai otsustajate ring, on komisjon otsustusvõimeline, kui otsus tehakse kõigi neljateistkümne

ekomisjonide töökordades ette nähtud madalam kvoorum. Enamasti on sätestatud, et komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest, kuid on ka kõrgema kvoorumi näiteid (2/3, 3/4). Kuna EEL ei täitnud oma kohustust kvoorumi määratlemiseks, ei saa ta tugineda väitele, et kvoorum ei oma tähendust komisjoni otsustusvõimelisuse üle otsustamisel.

ekomisjoni laiapõhjalisuse nõudest tulenevalt pidi otsuse vastuvõtmisel osalema vähemalt pool komisjoni liikmetest. Tulenevalt

ekomisjoni 13.06.2018 protokollis võeti otsus vastu viie

ekomisjoni liikme poolt neljateistkümnest

ekomisjoni liikmena otsuse tegemine tähendab vastava

e saamise avalduse hindamist. Seega leiab kohus, et reeglina peab iga komisjoni liige isiklikult osalema sooviavalduse hindamises ning mitte kasutama edasivolitust. Samas ei saa tähelepanuta jätta edasivolituse võimaldamise praktilist tähtsust, et tagada komisjoni otsustusvõimelisus olukorras, kus komisjoni liikmed täidavad ka teisi ülesandeid. Sellest tulenevalt on erinevate

ekomisjonide töökordades ette nähtud regulatsioon, et komisjoni liikmel on õigus anda volitus teisele komisjoni liikmele enda nimel otsustamiseks. EEL-l oli kohustus vastu võtta

ekomisjoni töökord, milles oleks saanud ette näha võimaluse edasivolituse andmiseks (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 119). Kuna

ekomisjoni liikmetelt oodatakse isiklikku osalemist

e andmise üle otsustamisel, siis võis EEL

ekomisjoni liikmetel olla edasivolitamise õigus vaid juhul, kui see tulenes

ekomisjoni töökorrast. Nagu kohus eelnevalt rõhutas, täidab EEL

e andjana avalikku funktsiooni, mistõttu ei saa EEL tugineda väitele, et kuna edasivolitamine ei olnud keelatud, oli see lubatud. Järelikult ei olnud Madis Maddisonil ja Aleksander Grünstamil õigust volitada nende eest otsustama vastavalt Heiki Meost ja Peeter Parrelit. 26. Seega ilma edasivolitust arvestamata võeti otsus vastu viie

ekomisjoni liikme poolt neljateistkümnest

e saamise avalduse isikliku hindamise põhimõttest lähtuvalt on kohtule teada vaid viie

et projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel (lisaks Erkki Suurorgi kui hindamiskomisjoni liikme seisukoht). Kohtule ei ole teada kaheksa

e andmata jätmise osas. 27. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et isegi kui otsuse tegemisel esineb vormivigu, siis ei anna need alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest need ei saanud mõjutada otsuse sisu (HMS § 58). Kvoorumi puudumine puudutab otsuse sisu, sest kohtule ei ole teada, kuidas oleksid hääletanud mitteosalenud komisjoni liikmed. Seda viga ei saa kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Seega ei ole tegemist väidetavalt õiguspärase otsuse vormipuuduste üle otsustamisega, mistõttu ei ole HMS § 58 kohaldatav. 11 Kuna

ekomisjon ei olnud õigusvõimeline, siis on tema otsus kehtetu. Seetõttu puudub vajadus teiste kaebuses tõstatatud küsimuste hindamiseks. 28. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab osaliselt

ekomisjoni 13.06.2018 otsuse osas, milles komisjon ei andnud kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7,

et üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala projekteerimise ja omanikujärelevalve ametialadel ning kohustab EEL uuesti läbi vaatama kaebaja avalduse

e saamiseks. 29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. EEL menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Kaebaja taotleb mõista EELlt A. kasuks välja menetluskulud, milleks vastavalt menetluskulude nimekirjale on 1575 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabi kulu 1560 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (esindamisele kulunud aeg ja esindaja tunnitasu) on kaebaja õigusabi kulu vajalik ja põhjendatud, kuna kaebuses käsitleti nii

ekomisjoni õigusvõime puudumist (kaebuse p-d 2.3-2.4) kui ka kaevatava otsuse sisu (kaebuse p-d 2.5-2.6). Seetõttu rahuldab kohus kaebaja taotluse mõista EEL-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1575 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 12