1-17-11916/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2019 1-17-11916 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Jevgeni Golossovi (isikukood 38709230270) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Süüdimõistetu Jevgeni Golossovi (Golossov) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Jevgeni Golossov kannab
5. oktoobrist 2017 Tartu Vanglas Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg lõpeb
8. aprillil
11. jaanuaril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Golossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta J. Golossovi ennetähtaegset vabastamist.
12. Tartu Maakohus jättis
13. veebruari
14. a määrusega J. Golossovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et J. Golossovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varem on ta pannud grupis toime varavastaseid kuritegusid. Praegu kannab süüdimõistetu karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tema õigusvastast käitumist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusprobleemid. Kuriteod pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka karistuse kandmise ajal ei ole J. Golossov käitunud õiguskuulekalt. Tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Suurem osa neist olid määratud seoses tööst keeldumisega ja kaks karistust on keelatud esemete omamise eest. Vanglas on kinnipeetavaga vestelnud psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga, ta on õppinud riigikeelt ja alustanud sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening.“ Vabanemise korral hakkaks süüdimõistetu elama koos emaga ja tööle saaks ta väidetavalt venna juurde. Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja kaksikvennad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates ei ole J. Golossovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. J. Golossovi puhul püsib jätkuvalt oht, et ta võib toime panna uue kuriteo. Seda ohtu näitavad tema varasem elukäik, sh korduv karistatus ja karistustest järelduste mittetegemine ning käitumine vangistuse kandmise ajal. Vangistus ei ole täitnud eesmärki. MÄÄRUSKAEBUS
15. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja J. Golossovi tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist vanglast vabastada.
16. Kaitsja leiab, et kohtu järeldused on ekslikud. J. Golossovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud järgmistel asjaoludel. Eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad, sest vastavalt kinnipeetava iseloomustusele on tal võimalik elada ema juures. Risk ja ohtlikkus puuduvad ka töö ja majandusliku toimetuleku osas, kuna J. Golossov on omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala ning sel alal töötanud. Ka alkoholi ja narkootikumide osas ei ole risk ning ohtlikkus täheldatavad. J. Golossov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning talle on määratud sama programmi läbimine ka teist korda. Süüdimõistetu mõtlemise ja käitumise muutmiseks on psühholoog läbi viinud vestlused. Varem karistatud isikutega süüdimõistetu enam suhelda ei soovi. Seega on J. Golossov teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte toime panna. Maakohus jättis arvestamata kõik positiivsed asjaolud ja J. Golossovi pingutused vanglas. Positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivsed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
18. või
19. peatüki sätteid, arvestades
20. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatüki
23. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. aprilli
25. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
26. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Golossovi kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaitsja argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 2