KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5096 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari 2019 määrus Mihkel Mihkelsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihkel Mihkelsoni (Mihkelson; isikukood 39904254919) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 25.05.2017 otsusega karistati Mihkel Mihkelsoni KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Tartu Maakohtu 13.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11603 mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, ja mõisteti M. Mihkelsonile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama otsusega karistati M. Mihkelson KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõisteti M. Mihkelsonile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati M. Mihkelsoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti M. Mihkelsoni karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 15.04.
- Karistuse kandmise aja lõpp 13.10.
- Viru Maakohtu 27.02.2019 määrusega jäeti M. Mihkelson ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
- Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvestanud. 2.
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud kolmel korral, millest kõik ebaõnnestusid. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ise ta oma sellekohast käitumist selgitada ei oska. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. 2.
- Retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-12-17). Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole ennast isegi vanglas üleval pidanud hästi, talle on määratud neli distsiplinaarkaristust, seega on alust arvata, et tegemist on loomult allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja töötab ka jätkuvalt, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Equip, osalenud pereteraapias, muusikateraapias ja Corrigo tugigruppides. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg 4 sätestatud asjaolusid. 2.
- Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et sellel elamispinnal elab ka kinnipeetava kasuisa, kelle suhtes on kinnipeetav kahel korral toime pannud kuriteo. Kuigi kasuisa on käesoleval ajal kinnitanud, et nad on kinnipeetavaga ära leppinud, suhtub maakohus seoses korduvate kuritegudega sellesse ettevaatlikult ja reservatsiooniga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod muutunud vägivaldsemateks, nende soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõtlematu käitumine ja grupi mõju. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele, katseaja nõuete rikkumistele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. 2.
- Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi liitkaristuse olemus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kahte erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudus igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mis kõik ebaõnnestusid, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude 2 toimepanemist. Maakohus rõhutab siinkohal uuesti asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. 2.
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas alkoholi tarvitamine. Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Equip läbimise eest, puuduvad vangla iseloomustuses igasugused põhjendused selle kohta, et antud sotsiaalprogrammi läbimine on tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise. Vastupidi, iseloomustusest nähtub, et kriminaalhoolduse ajal samaliigilise programmi läbimise järel toimus tagasilangus ning käesoleval ajal ei ole kinnipeetav alkoholi tarvitanud vaid seetõttu, et viibib vanglas. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi igapäevaselt. Seega ei pruugi ühekordne sotsiaalprogrammide taaskord läbimine soovitud mõju avaldada. Kinnipeetav tarvitas alkoholi alates 11-ndast eluaastast, on arusaadav, et vangistuse ajal vangla range järelevalve all on seda keeruline teha. Samas on eluliselt usutav ja võimalik, et sellise range järelevalve lõppemise korral toimub taaskord tagasilangus. 2.
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas ka grupi mõju. Sama iseloomustuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda ka käesoleval ajal kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav jätkas suhtlemist ka vangistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on teiste mõjutusel sooritanud kuritegusid. Maakohus tunnustab küll kinnipeetavat tema arvamuse eest, mille kohaselt ta leiab, et teiste arvamus ei ole talle enam oluline ning selle eest, et kuriteokaaslastega ta vangistuse ajal ei suhtle, kuid leiab, et kinnipeetava arvamuse tõsiseltvõetavust vähendab oluliselt tema suhtlemine vangistuse ajal teiste kriminaalse taustaga isikutega. 2.
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik nii konkreetsele isikule kui ka avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo puhul lausa 71%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt määratud katseajale, mis kõik ebaõnnestusid. Kõik see, sh nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja jätkuv suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.
- Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et vangla iseloomustuses on positiivsed asjaolud ülekaalus. Vastupidi, tulenevalt põhjendustest ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt on endiselt suur. Määruskaebus
- Viru Maakohtu 27.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Mihkelsoni kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada M. Mihkelson tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
- Kaitsja arvates on maakohtu järeldused ekslikud, kui kohus märkis, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Esmalt korratakse määruskaebuses üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Eluaseme osas risk tegelikult puudub, sest vastavalt iseloomustusele on isik kannatanuga ära leppinud ja hiljem aitavad vanemad oma elamispinda saada. Tänapäeval ei ole oma elamispinna saamine keeruline. Majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus tegelikult puudub, sest isik on omandanud mitu puidutöötlemiseriala ja vabanemisel soovib jätkata õpinguid. Vanglas on isik töötanud majandustöödel ja juuksurina. Vabanemisfondis on 1241 eurot. Vabanemisel on töökoht olemas. Suhete osas on isik kinnitanud, et on teinud elus täieliku pöörde, kriminaalse taustaga tuttavatega ei ole vanglas enam suhelnud ja ei plaani ka vabanemisjärgselt suhelda. Teiste arvamus ei ole talle enam oluline. Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk tegelikult maandatud, kuna vangistuses olles paiknes süüdimõistetu vabatahtlikkuse alusel noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Täitis „Tagasilanguse ennetamise töövihikut“, mis käsitleb sõltuvusteemasid ning arvab, et suudab kriminaalhooldusel viibimise jooksul hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest. Mõtlemise ja käitumise osas peaks M. Mihkelsoni osas risk ja ohtlikkus olema maandatud, kuna tal on pikemaajalised eesmärgid ja ta peab vanglas viibitud aega raisatud ajaks. Isik soovib täita kontrollnõudeid. Kaks veel kehtivat distsiplinaarkaristust tulenevad teadmata keelatud esemetest. 3.
- Kaitsja arvates on maakohus jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu järeldustega vabastamata jätmise kohta nõustuda vastavalt kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja taotleb maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas KarS §-s 76 lg 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KarS § 76 lg 4 ja 56 lg 1) ning menetlusõigust (KrMS § 339 lg 2). Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võiks süüdimõistetule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata teda edaspidist seaduskuulekat käitumist.
- Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.03.
- Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebusest jääb mulje nagu kaitsja ei oleks tutvunud maakohtu määruse põhistusega, sest maakohtu määruses on põhjalikult välja toodud, et miks isegi olukorras, kus asjaolu tundub faktiliselt positiivne, seda konkreetset isikut arvestades see 4 nii ei ole. Seega koosneb määruskaebus suuresti positiivsete asjaolude ümberkirjutisest ning tõdemusest, et maakohus ei ole arvestanud positiivseid asjaolusid, mida on rohkem kui negatiivseid asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega. Maakohus on lähtunud kõigist KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest. Karistatus on üks asjaolu, millega tuleb arvestada kogumis KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest, kuna need iseloomustavad süüdimõistetu varasemat elukäiku. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellele asjaolule ka liigselt kaalu omistanud. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud, miks ei tuleks M. Mihkelsoni ennetähtaegselt vabastada ning miks faktiliselt positiivsena tunduvad asjaolud seda ei ole. Nagu maakohus on märkinud, mitmed positiivsed asjaolud, mis väidetavalt hoiavad ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude riski, on süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust esinenud või tegemist on üksnes suusõnaliste väidetega, mis ei ole ka varasemate karistuste puhul realiseerunud. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Määruskaebuses eksitakse korduvalt selle vastu, et kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Määruskaebuses tuuakse aga välja süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning jäetakse arvestamata asjaolude kogumis arvestamise nõue. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide, et maakohus on eksinud, väites, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 punktist 20 tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega ei saa kuidagi asuda seisukohale, et kui isik on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, tuleks süüdimõistetu automaatselt ennetähtaegselt vabastada. Kummastav on määruskaebuses toodud seisukoht, et süüdimõistetu suhtes oleks kriminaalhooldus sobiv vahend maandamaks uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, et süüdimõistetu suhtes on varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestunud ja ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevalt asjaolusid, mis annaks aluse seisukohaks, et just praegusel ajal M. Mihkelsoni puhul maandab kriminaalhooldus uusi kuriteo toimepanemise riske. Varasemalt ei ole kriminaalhooldus teda mõjutanud ja süüdimõistetu on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses leitakse, et süüdimõistetule saaks panna kriminaalhoolduse ajaks alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu. Ringkonnakohus tutvus M. Mihkelsonile varasemalt kriminaalhoolduseks pandud kohustustega kui ka tingimisi mõistetute karistustega Kohtute Infosüsteemi kaudu ning leidis, et nimetatud kohustusi on süüdimõistetule korduvalt pandud, kuid need ei ole süüdimõistetut mõjutanud (kriminaalasjad nr 1-16-1012 ja nr 1-16-11603). Kaitsja kordab üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Nende asjaolude täiendav ülekordamine ei anna asjaoludele täiendavat kaalu ning neid kõiki asjaolusid on maakohus juba määrust tehes arvestanud. Määruskaebuses leitakse, et isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Kaks veel kehtivat distsiplinaarkaristust tulenevad teadmata keelatud esemetest. Ka selline seisukoht 5 on ringkonnakohtu hinnangul kummastav. Süüdimõistetule on määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi, millest ringkonnakohtu määrus tegemise ajaks on kehtivaid
- Nimetatud karistused näitavad ringkonnakohtu hinnangul üheselt, et ka range järelevalve tingimustes ei ole süüdimõistetu suutnud oma käitumist viia normidega kooskõlla, mistõttu on raske uskuda, et ta suudaks seda teha ka vabaduses. Tulenevalt sellest ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul oleks olnud nõuetekohane ja korrektne ning et süüdimõistetu oleks näidanud oma käitumisega, et ta ei taha enam kunagi kuritegusid toime panna. Määruskaebuses seatakse justkui kahtluse alla määratud distsiplinaarkaristused. Siinkohal kordab ringkonnakohus taaskord üle, et kui süüdimõistetu ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristustega, oleks tulnud need vaidlustada. Distsiplinaarkaristuse näol on tegemist haldusaktiga ning tulenevalt haldusmenetluse seadusest on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-s 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtule ei nähtu, et distsiplinaarkaristusi oleks vaidlustatud, seega on tegemist kehtivate haldusaktidega ja neid tuleb arvestada.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 6
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.