Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5591 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja loeti A. Palmiste ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.

Palmiste ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. A. Palmistet kohustati

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.

Palmistelt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. 1.

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega kohustati A. Palmistet alluma alkoholivastasele ravile. 1.
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega pöörati täitmisele A. Palmistele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
7. juulil
8. a ja lõppeb
9. juulil
10. a.
11. Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega jäeti A. Palmiste vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
14. Maakohtu määruse kohaselt on A. Palmistet korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta viibib vangistuses teist korda. A. Palmiste kannab karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu
15. juuni
16. a otsusega mõisteti A. Palmistele karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Samas anti talle võimalus kanda karistust vabaduses, määrates, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele 2-aastase katseajaga. Selleks, et maandada A. Palmistest lähtuvaid uusi kuritegude toimepanemise riske, keelati A. Palmistel alkoholi tarvitamine. Kuna süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu
17. veebruari
18. a määrusega anti A. Palmistele veel üks võimalus karistuse kandmiseks vabaduses, määrates talle rikkumiste eest lisakohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Sellele vaatamata saabus juba
19. aprillil
20. a kohtusse uus erakorraline ettekanne, mille kohaselt tarvitas süüdimõistetu veidi rohkem kui nädal pärast kohtumääruse tegemist jälle alkoholi. A. Palmistele mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu on piisavalt motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. 2.
21. Võttes arvesse A. Palmistele antud võimalusi ning tema suhtumist ja käitumist kriminaalhoolduse ajal, ei ole senini mõistetud karistused oma eesmärki täitnud. Seega on alust kahelda, et seni reaalselt ärakantud karistus on A. Palmiste suhtes piisavat mõju avaldanud, et teda järjekordselt allutada kriminaalhoolduse kontrollile ja järelevalvele. A. Palmiste andis kohtuistungil selgitusi, mille kohaselt ta eitab kriminaalhoolduse ajal toimepandud rikkumist, väites, et ta üldse alkoholi ei tarvitanudki. Samuti on A. Palmiste jätkuvalt arvamusel, et tal otseselt alkoholiga probleeme ei ole (probleem oli tal igemetega, mille tõttu hoidis vatti alkoholiga suus). Sellest tulenevalt ei ole A, Palmistel jätkuvalt mingisugust arusaamist alkoholiprobleemist ega motivatsiooni sellega tegelemiseks. Seetõttu ei ole mingil juhul maandatud A. Palmistest lähtuvad uute kuritegude toimepanemise riskid. 2.
22. Vangistuse ajal ei ole A. Palmiste osalenud üheski hõivetegevuses. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Samuti puuduvad A. Palmistel distsiplinaarkaristused. 2.
23. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Palmiste elama asuda aadressile xxx maakond. Kinnistu omanikuks on süüdimõistetu poeg, kes on andnud nõusoleku A. Palmiste elama asumiseks nimetatud tallu. Nimetatud elukohas elab ka A. Palmiste elukaaslane E.K.. A. Palmistel on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s X, kuid alles pärast juhtimisõiguse taastamist, kuna tööd pakutakse autojuhile. Tartu Maakohtu
24. juuni
25. a otsusega võeti A. Palmistel lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Seega puudub A. Palmistel vabanemise korral esialgu (kuni juhtimisõiguse taastamiseni) kindel töökoht. Kohus peab positiivseks, et A. Palmistel on vabanemise korral kindel elukoht ja toetavad lähedased. Samas olid nimetatud asjaolud A. Palmistel olemas ka enne kuriteo toimepanemist, kuid sellele vaatamata jätkas ta kuritegude ning kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste rikkumist. 2.
26. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et A. Palmiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A. Palmiste tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja A. Palmiste isik. A. Palmistel tuleb karistus lõpuni kanda. MÄÄRUSKAEBUS
27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Palmiste, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 3.
28. Määruskaebuse kohaselt ei vaja A. Palmiste alkoholiravi ja ta saab aru, et alkoholijoobes ei tohi sõidukit juhtida. A. Palmiste toob välja, et tal on olemas elukoht ja sissetulek. Lisaks märgib süüdimõistetu, et tal on vaja kevadel teha põllutöid ja talvepuid ning suvel muid koduseid töid. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A.

Palmiste vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Palmiste puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk maandatud. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruse põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid täielikult korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
2. Määruskaebuses välja toodud süüdimõistetu soov vabaduses töötada on küll positiivne, kuid ei anna alust tema vangistuses vabastamiseks. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust arvata, et maakohus on isikut ennetähtaegselt vabastamata jättes teinud kaalutlusvea. Maakohus on põhjalikult hinnanud A. Palmiste varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetut vabanemisel eesootavaid elutingimusi ja isiku alkoholiprobleemist tulenevat riski vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. A. Palmiste juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja kohus andis talle võimaluse kanda selle eest mõistetud karistust vabaduses, kuid ta ei suutnud katseaja nõudeid täita ja alkoholi tarvitamisest loobuda. Enne karistuse täitmisele pööramist anti talle Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega uuesti võimalus vabadusse jääda tingimusel, et ta allub alkoholismivastasele ravile. A. Palmiste jätkas sellegipoolest veidi rohkem kui nädal pärast kohtumääruse tegemist alkoholi tarvitamist.
5. Süüdimõistetu kordab määruskaebuses maakohtu poolt juba hinnatud väidet, mille kohaselt A. Palmistel alkoholiga probleeme pole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Palmiste poolt alkoholi tarvitamise probleemi ja katseaja kohustuste rikkumise jätkuv eitamine näitavad seda, et ta ei ole oma hoiakuid muutnud. Seetõttu puudub alus arvata, et seni kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja isik hakkaks vabanemisel õiguskuulekalt käituma ja katseaja nõudeid täitma. A. Palmiste puhul esineb jätkuvalt risk vabaduses alkoholijoobe seisundis liikluskuritegude toimepanemiseks. Järelikult tuleb süüdimõistetul vangistuses karistust edasi kanda.
6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning A. Palmiste tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus