1-17-7135/142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7135 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus süüdimõistetu Avo Appleine ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Avo Appleine (isikukood 36801262734) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Kalju Kutsarile süüdimõistetu Avo Appleinele määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Avo Appleine kanda. Süüdimõistetu Avo Appleinel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 23.10.2017 otsusega karistati Avo Appleinet KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ja § 1572 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning hakati A. Appleine karistusaja algust lugema alates tema kinnipidamisest Hispaania Kuningriigis 30.09.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 30.11.
10. Tartu Maakohtu 18.02.2019 määrusega jäeti A. Appleine ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Maakohtus istungi toimumise ajaks oli A. Appleine temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 4 kuu, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
12. Isiku kinnitusest ning vangla iseloomustusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil Lubja tn 7, Tartu. Maakohtule on esitatud ka garantiikiri, millelt nähtuvalt Kambja vald maksab kinnipeetava esimese kuu elamiskulud Lubja tn 7, Tartu sotsiaalmajas. Edaspidi on kinnipeetaval soov leida endale korter. Rahalised vahendid korteri üürimiseks või ostuks on materjalidest nähtuvalt notari deposiidis olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
13. Maakohtu hinnangul on A. Appleine puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel töökoht ja korrektne käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Käesolevat vangistust kannab kinnipeetav kelmuste, kuritegeliku ühendusse kuulumise ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Kinnipeetav on toime pannud arvukalt raskeid kuritegusid, tekitades majanduslikku kahju 105 000 euro ulatuses. Selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üliväike. Maakohtu hinnangul see käesoleval hetkel nii ei ole. A. Appleine on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning käesolev vangistus on tema jaoks teine. Kuivõrd isik on ka varasemalt kandnud vabadusekaotuslikku karistust ei saa loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida seadusekuulekal teel. 2.
14. Suuremale retsidiivsusohule viitab A. Appleine puhul asjaolu, et isik hoidis pikka aega kriminaalasja menetlusest kõrvale ja oli tagaotsitav: viibis Hispaania Kuningriigis. Tartu Maakohtu 11.05.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-3990 kohaldati A. Appleine suhtes tagaselja tõkendit vahistamine. 14.06.2016 esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur A. Appleine suhtes Euroopa vahistamismääruse, mille alusel peeti A. Appleine 30.09.2016 Hispaania Kuningriigis kahtlustatavana kinni. Isik oli teadlik antud kriminaalasja uurimisest ning muu hulgas kohustusest uurija kutsel ilmuda, kuid sellest hoolimata asus ta elama Hispaania Kuningriiki. Reaalne oht kõrvalehoidumiseks ennetähtaegse vabastamise korral on praegugi väga suur. A. Appleine esialgne elukoht saab olema sotsiaalpind sotsiaalmajas ning täitma tuleb hakata väga suures määras tema vastu esitatud nõudeid, mis tähendab, et ära tuleb anda suur osa legaalsetest sissetulekutest. See omakorda tähendab sotsiaalsete pingete kuhjumist, mis võib omakorda viia kas uute kuritegude toimepanemiseni või karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseni. Sellisele hoolimatule elustiilile viitab süüdlase varasem käitumine: sõltuvusainete tarvitamine, kuritegelikul teel saadud vahenditest elamine, tagaotsimine. Maakohus ei näe esitatud materjalidest motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis. A. Appleine avaldab küll verbaalselt valmisolekut muutusteks, kuid maakohus ei näe, millele/kellele tuginedes kavatseb süüdlane enda tuleviku üles ehitada. Seega nõustub maakohus prokuratuuri esitatud arvamusega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 18.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Appleine kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada A. Appleine tingimisi ennetähtaegselt. 3.
16. Tartu Vangla poolt esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Appleine karistuse kandmise aja jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, programmi läbimise tulemusi hindab vangla positiivseteks. Kinnipeetav on osalenud majandusabitöödel, tema töösse suhtumisele ja töö kvaliteedile ei ole etteheiteid. A. Appleine käitumine vanglas on olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Arvestades kinnipeetava isikut iseloomustavaid andmeid ja tema käitumist vanglas toetas Tartu Vangla A. Appleine vabastamist tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu on oma käitumist muutnud, mistõttu on alust arvata, et ta vabaduses enam kuritegusid toime ei pane. 3.
17. Viimasel ajal on Riigikohus korduvalt märkinud, et mitte igasugune osalemine grupilises kuriteos ei ole käsitletav organiseeritud kuritegelikku ühendusse kuulumisena. Paraku lahendati kriminaalasi A. Appleine süüdistuses enne eelnimetatud lahendite tegemist ning kokkuleppemenetluses. Seadus ega Riigikohtu praktika ei sea karistuse kandmisest ennetähtaegse vabanemise võimalust sõltuvusse sellest, millise kuriteo toimepanemise eest isik karistust kannab ning seega ei saa pidada põhjendatuks maakohtu arvamust, et uute kuritegude toimepanemise oht on suur, kuna A. Appleine on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning kuulunud kuritegelikku ühendusse. A. Appleine kinnitas, et ta ei hoidunud kriminaalmenetlusest kõrvale. Ta oli menetlejaga kontaktis ning viimane teadis tema asukohta ning põhjusi, mis takistasid tal Eestisse tulemast. 3.
18. Maakohus on möönnud teatavaid positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises, kuid heitnud süüdimõistetule ette seda, et puudub võimalus mõista, millele/kellele tuginedes kavatseb A. Appleine enda tuleviku üles ehitada. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole tegemist põhjusega, mis välistaks ennetähtaegse vabastamise. A. Appleine avaldas kohtuistungil, et tal on olemas elukoht, mille eest on lubanud esialgu tasuda kohalik omavalitsus. Kinnipeetaval on võimalus asuda tööle X OÜ-s ehitajana ning teenida tulu, mille arvel seaduslikult elada. Kriminaalhooldaja järelevalve tagaks selle, et A. Appleine täidab talle pandud kohustusi ning kohaneb eluga vabaduses. Tulenevalt Riigikohtu suunistest pidanuks maakohus lähtuma ennekõike A. Appleine käitumisest karistuse kandmise ajal.
19. Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.03.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
22. Kohtupraktikas on tõesti asutud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
23. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastupidiselt maakohtule puudub ringkonnakohtul veendumus, kas süüdimõistetul on garanteeritud elukoht ning kas isikul on vabanedes olemas elukoht rohkem kui 1ks kuuks. Maakohtu määruse ja vangla iseloomustuse kohaselt asub A. Appleine vabanemisel elama Lubja 7, Tartu – tegemist on Tartu varjupaigaga. Toimikus on Kambja Vallavalitsuse korraldus, mille kohaselt rahuldati A. Appleine taotlus ja tasutakse varjupaigateenuse eest 1 kuu ulatuses teenuse osutaja arve alusel. Asja materjalidest on võimalik tuvastada, et süüdimõistetul on notari deposiitkontol pärand, mille eest maakohus on leidnud, et süüdimõistetu saab üürida või soetada endale elukoha. Ringkonnakohtul aga selles osas veendumus puudub, sest ei ole teada, millal süüdimõistetu nimetatud kontolt raha saab ja kas see raha on piisav, et muretseda elukoht, et tagada kriminaalhoolduse nõuetekohane täitmine, mis konkreetse elukohata võimalik ei ole. Kuna kohtule pole esitatud täpsemaid andmeid A. Appleine varalise seisundi kohta, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et A. Appleinel on võimalik pärast 1 kuud varjupaigas osta või üürida eluase. Ringkonnakohus näeb siinjuures märkimisväärset riski uuteks kuritegudeks, sest süüdimõistetu võib sattuda majanduslikesse raskustesse, mis suunavad teda uute kuritegude suunas. Lisaks on süüdimõistetul tasumata nõudeid 6720,67 eurot 19.10.2018 seisuga. A. Appleine pani kuritegusid toime mõtlematult ning hoolimatult, seda nii tagajärgede suhtes kui ka olles mõjutatav.
24. Süüdimõistetul puuduvad vangistuses küll distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud täitmiskavas sotsiaalprogrammis osalemist ning on osalenud majandustöödel, kuid hinnata tuleb veel elutingimusi, mille osas ringkonnakohus juba eelnevalt märkis oma kahtlusi, ning vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. Vastupidiselt kaitsjale, kes leiab, et üksnes distsiplinaarkaristuste puudumine kui õiguskuulekuse näitamine vangistuses on vabastamise põhiline eeldus, on maakohus arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu kannab käesolevalt vangistust kokkuleppemenetluse otsuse kohaselt selle eest, et tema koos Rünno Appleine, Priit Päka ja Kaido Kasega kuulus alates 16.12.2014 kuni 12.09.2015 Eesti Vabariigis tegutsenud kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli kelmuste, sh arvutikelmuste, s.o KarS § 209 lg-s 2 ja § 213 lgtes 1, 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemise kaudu varalise kasu saamine. Tulenevalt sellest on märkimisväärne, et kuigi süüdimõistetul oli ka enne vangistust olemas töökoht – 2014-2015 Tähe 114, Tartu autoremondifirmas ning 2015 töötas Hispaanias ehitusel elektrikuna, on süüdimõistetu pannud toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. See näitab, et kuigi süüdimõistetul oli olemas töökoht ja seda nii Eestis oleku ajal kui Hispaanias olles, ei ole see asjaolu, mis hoiaks ära süütegude toimepanemise. Seega ei ole välistatud ka olukord, kus kuigi süüdimõistetule on praegusel vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s X, oleks see uute kuritegude toimepanemise riski maandavaks asjaoluks. On märkimisväärne, et süüdimõistetu on toime pannud kuriteo koos oma pojaga. Kriminaalhooldusele määramisel, pannes kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va arvatud pereliikmed, ei ole tegemist reaalse vahendiga, millega saaks maandada uue kuriteo riski. On arusaadav, et perekonnaliikmetega suhtlemist keelata ei saa, aga ei ole välistatud, et isikud ei jätka uute kuritegude toimepanemist, arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, kus tegemist oli grupiviisilise kooskõlastatud tegevusega. Kaitsja väide justkui ei oleks A. Appleine suhtes tehtud kohtuotsus seaduslik on alusetu. Kui süüdimõistetu ei nõustu tema suhtes tehtud otsusega ja ta oleks olnud seisukohal, et tegemist on alusetu süüdistusega, siis ka kokkuleppemenetluses on võimalik kohtuotsust vaidlustada, kui ollakse seisukohal, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Ka ei ole tõsiseltvõetav määruskaebuses toodud väide, et A. Appleine ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud, vaid menetleja oli kontaktis süüdimõistetuga ja teadis asjaolusid, mis takistasid A. Appleinel Eestisse tulla. Kohtute Infosüsteemi kohaselt 10.05.2016 esitas prokurör taotluse A. Appleine vahistamiseks põhjusel, et ta võib toime panna uusi kuritegusid ja kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest. Vahistamistaotluses on muuhulgas välja toodud, et prokuratuuril ei õnnestu saada kontakti süüdimõistetuga ning tema suhtes koostatakse Euroopa Vahistamismäärus. Maakohtu määrusest tuleneb, et selline määrus ka koostati. Seega ei ole väited, et süüdimõistetu ei hoidnud kõrvale, korrektsed. Ka erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole näha, millele tuginedes kavatseb süüdimõistetu enda tulevikku üles ehitada. Analüüsides süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, tuleb arvestada ka, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamise süüdimõistetule. Seega tulevikuplaanide hindamine on asjakohane.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest (2 pooltund) 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 60 eurot hüvitada süüdimõistetul.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. veebruari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau