1-17-9970/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9970 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuar 2019 määrus süüdimõistetu Martin Villemsi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Villems 37102282734), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni ning lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Jätta Martin Villems temale Tartu Maakohtu 15.11.2017 lahendiga nr 1-17-9970 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.“
5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 15.11.2017 määrusega otsustati Tartu Vangla päringu alusel Martin Villemsi karistuste liitmine. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati M. Villemsile Tartu Maakohtu 04.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2410 mõistetud 10 aasta 1 kuu pikkust vangistust talle Hispaania Kuningriigi 22.02.2017 kohtuotsusega mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks M. Villemsile 13 aastat 1 kuu vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha M. Villemsi ärakantud karistusaeg Hispaania Kuningriigi kohtuotsuse järgi, s.o 2 aastat 29 päeva vangistust, ning ärakantud karistusaeg Tartu Maakohtu 04.09.2014 otsuse järgi (04.05.2011 kuni 01.09.2016 ja 13.02.2017 kuni 14.11.2017), s.o 6 aastat 1 kuu vangistust, ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud 1 päev vangistust alates 15.11.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 16.10.
9. Tartu Maakohtu 28.01.2019 määrusega jäeti M. Villems ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
10. M. Villems oli kohtuistungi toimumise ajaks temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
11. Materiaalsed eeldused on täitmata. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama vanemate juurde aadressil XXX, Tartu. Tegemist on 5-toalise ridaelamuboksiga, mis kuulub isiku isale. Isikul on võimalus saada oma tuba. Hetkel elavad seal isiku vanemad, õde, õemees ja vahetevahel õelapsed. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. On positiivne, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, tal on vabanemisel olemas töökoht ning toetavad lähedased. Eelöeldu siiski ei anna alust leida, et M. Villemsist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. 2.
12. M. Villemsit on varem korduvalt karistatud ja vanglas on ta olnud ka varasemalt. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab M. Villemsit õiguskuulekal rajal hoida. Kuigi asja materjalidest ning isiku kinnitusest nähtub, et tal on toetav lähivõrgustik ning elama asub isik vanemate ning õe pere juurde, ei ole tegemist asjaoluga, mida isiku puhul varem ei esinenud. Vastupidi, toetav lähivõrgustik seadusekuuleka perekonna näol oli kinnipeetaval olemas ka varasemalt. Sellest olenemata on ta toime pannud korduvalt uusi kuritegusid. Ka töökoha olemasolu iseenesest kuritegusid ära ei hoia: tööd on süüdimõistetu teinud varemgi, ent sooritanud sellegipoolest kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
13. Murekoht isiku seaduskuulekuse seisukohast on tema suhtumine kanepisse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isiku sõnul kanep mingi eriline narkootikum ning ta on veendunud, et ravimina on kanep oluline. Sama seisukohta väljendas kinnipeetav ka istungil, mistõttu säilib antud teema osas uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustusest ning istungil antud ütlustest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav toime pandud kuritegusid vaid osaliselt. Ka istungil selgitas M. Villems, et relvakuritegusid mitmuses ei ole, tegemist oli jätkukuriteoga ning KAPO ei leidnud, et ta oleks isegi mingit tulu saanud. Relvadest puutus tema kokku vaid 6-ga, kuid tegelikult oli neid
14. Ka kuritegelikku ühendust kaardipettuste toimepanemiseks ei olnud. Oli vaid 4 episoodi, mille juures tegi kinnipeetav etteheite Tartu Vangla suunas, kus ei osatavat Hispaania kohtu otsust lugeda. Isiku sellistest ütlustest ilmneb, et ta ei tunnista täielikult toime pandud kuritegusid ja kaldub neid pisendama. Kui aga isik ei teadvusta täielikult varasema käitumise lubamatust, on suur tõenäosus, et isik asub seda kordama tuues kaasa ka uued kuriteod. 2.
15. Lisaks on maakohtu hinnangul murettekitav asjaolu, et kinnipeetav ei ole valmis ennast ega oma käitumist analüüsima, vaid rääkima üksnes teemadest, mida tema peab oluliseks kohtuga jagada. Kohtuistungil isiku enda kohta esitatud küsimustele vastates kaldus kinnipeetav pidevalt teemast kõrvale, asudes rääkima teistest isikutest või asutustest ning oma arvamustest, vastamata seejuures konkreetselt esitatud küsimusele. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et isik on vaidlemishimuline ja manipuleeriv. Kinnipeetava istungil antud ütlused kinnitavad vangla poolt märgitut. Sellise käitumismustriga isiku puhul, kes ei ole tunnistanud täielikult toime pandud kuritegusid, eksisteerib tõsiseltvõetav risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.
16. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Vangla on iseloomustuses kirjeldanud kinnipeetavat kui rigiidse mõtlemisega isikut, kes on veendunud, et temal on õigus ning tal on väljakujunenud oma arvamus ühiskonnas toimuvast. Enesekesksus ja üleolevus takistavad mõistmast täies ulatuses ühiskonnas kehtivaid norme, mistõttu järgib neid valikuliselt. Kinnipeetava varasem käitumine kinnitab seda ja paraku ei ilmne ka isiku kohtus antud ütlustest, et temas oleks tegelikkuses toimunud olulised 2 muudatused seadusekuulekuse suunas ja isik soovib oma edasises elus teha kannapöörde, mis võimaldaks loota, et käesolev, järjekorras teine vangistus, saab olema viimane. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu 28.01.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Villems, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
18. Maakohus on eksinud juba resolutsioonis, märkides, et M. Villems jäetakse ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata, kuid tegemist oli tavalise ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu ei taotlenud elektroonilist valvet ning sellest ei olnud juttu ka istungil. 3.
19. Süüdimõistetu selgitas, et ei ole vanematega koos elanud alates
20. aastast ning suhted on vanematega olnud pigem jahedad, on maakohus siiski leidnud, et toetav lähivõrgustik oli olemas ka varem. Alles vangistuse jooksul on süüdimõistetu hakanud vanematega tihedamalt suhtlema ning nende juurde elama minnes võtnud endale ka kohustuse lõpetada ülikooli. 3.
21. M. Villems on küll esitanud retoorilise küsimuse, kas kanep saab olla eriti ohtlik narkootikum, kuid on vastu igasugusele narkootilisele ainele mitte meditsiinilisele kasutusele ja võimalusel keelaks ära ka tubaka suitsetamise. Süüdimõistetu sõnu on valesti tõlgendatud. 3.
22. Tartu Vangla ei ole eemaldanud viidet süüdistusele kuritegelikku ühendusse kuulumisest, kuigi süüdimõistetu on selles osas õigeks mõistetud. Samuti ei ole maakohus Hispaania otsusega tutvunud. Seega maakohtu seisukoht nagu süüdimõistetu ei tunnistaks või pisendaks oma süüd, on alusetu ja põhjendamatu. 3.
23. M. Villems on kohtuistungil selgitanud oma edasist tegevusplaani vabanemisel – tööl käimine, ülikooli lõpetamine, kogemusnõustaja ja tugiisikuna teiste sõltlaste abistamine. 3.
24. Süüdimõistetu esitab väidetavalt oma seisukohti põhjalikult ja argumenteeritult, kuid seda on vangla iseloomustuses nimetatud manipuleerimiseks ning vaidlustamiseks. Tegemist on vanglaametnike põhistamata ja kallutatud hinnanguga. 3.
25. Süüdimõistetu palub tutvuda ka E-toimikus olevate tõendite ja toetuskirjaga TAI programmi „Süstik“ nõustajaks kandideerimiseks ja asjatundjate arvamusega seoses kogemusnõustamisega, selle eesmärkide ja tulemustega. Maakohus ei ole arvestanud, et M. Villems on vangla AN tugigrupi töö läbiviija ning budistliku teenistuse ellukutsuja ja pidev osaleja. Maakohus on aga süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud jätnud põhjendamatult arvestamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
27. Süüdimõistetuga tuleb nõustuda osas, et maakohtu määruse resolutsioonis on ekslikult märgitud, et M. Villems jäetakse mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolevalt ei ole tegemist ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega elektroonilise valve alla. Toimikus puudub ka informatsioon elektroonilise valve eelduste täidetuse või selle kohaldamise taotlemise kohta. Arvestades maakohtu määruse sisu ning formaalsete eelduste täidetuse kontrolli KarS § 76 lg 2 p 2 järgi, ei ole maakohus küsimuse sisulisel arutamisel lähtunud elektroonilise valve alla vabanemise nõuetest, vaid on keskendunud n-ö tavalise ennetähtaegsele vabastamisele. Nimetatud maakohtupoolset rikkumist on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, täpsustades KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu määruse resolutsiooni. 3
28. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul koosneb määruskaebus üksnes emotsionaalsest tekstist, mille kohaselt on vangla esitanud süüdimõistetu kohta üksnes valesid väiteid ning süüdimõistetu puhul on asjaolud hoopis vastupidi. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Käesoleva vangistuse jooksul puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja kutseõppes. Samas ei saa jätta arvestamata süüdimõistetu isikut, kuriteo asjaolusid ja varasemat elukäiku. Süüdimõistetu selgitas, et ei ole vanematega koos elanud alates
29. aastast ning suhted on vanematega olnud pigem jahedad, on maakohus ikka leidnud, et toetav lähivõrgustik oli olemas ka varem. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud sellest asjaolust, et perekond kui fakt ei ole aja jooksul muutunud, see ei ole uuesti tekkinud, see on süüdimõistetul kogu aeg olemas olnud teatud määral. Ja on positiivne, et sidemed vangistuse jooksul on tugevnenud. Ometi ei ole tegemist asjaoluga, mis maandaks uue kuriteo riski. Ka ei ole usutav ringkonnakohtu hinnangul M. Villemsi väidetavalt esitatud retoorilised küsimused, kas kanep saab olla eriti ohtlik narkootikum, kuid on samas vastu igasugusele narkootilisele ainele mittemeditsiinilisele kasutusele ja võimalusel keelaks ära ka tubaka suitsetamise. Sõnas süüdimõistetu väidab, et on tarvitamise vastu, kuid asub seejärel õigustama tarvitamise vajadust. Seejuures olles ise pikaaegne tarvitaja. Sellistele seisukohale on jõudnud ka maakohus ja samuti vangla kinnipeetava iseloomustuses. Süüdimõistetu selgitused määruskaebuses ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Tartu Vangla iseloomustusest tuleneb, et varasema info kohaselt on süüdimõistetu kuulunud ka kuritegelikku gruppi, mis tegeles krediitkaardi pettustega. Tutvudes Kohtute Infosüsteemis olemasoleva materjaliga kahtlustati M. Villemsit jätkuvate ja korduvate kuritegude sooritamises aastal 2007 ning muuhulgas selles, et ta kuulus organiseeritud kuritegevuse liikmena gruppi. Hispaania kohtuotsuse alusel on M. Villems süüdi mõistetud kelmuse eest, milleks kasutati teisele isiku kahju tekitamiseks võltsitud krediitkaardi. Seega, ei ole M. Villemsit süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumises. Seda ka Eesti kohtuotsuste alusel mitte. M. Villems on kohtuistungil selgitanud oma edasist tegevusplaani vabanemisel – tööl käimine, ülikooli lõpetamine, kogemusnõustaja ja tugiisikuna teiste sõltlaste abistamine. Küll ei ole kohtute hinnangul tegemist asjaoludega, mis aitaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seda ei kinnita ka kogemusnõustaja õiend. Süüdimõistetu käis tööl ka enne käesoleva vangistuse aluseks olevate süütegude toimepanemist, kuid need ei hoidnud ära vangistusse sattumist. On positiivne, et süüdimõistetul on plaan, kuid see ei veena ringkonnakohut, et risk oleks madal. Süüdimõistetu esitab väidetavalt oma seisukohti põhjalikult ja argumenteeritult, kuid seda on vangla iseloomustuses nimetatud manipuleerimiseks ning vaidlustamiseks, mille puhul on süüdimõistetu hinnangul tegemist vanglaametnike põhistamata ja kallutatud hinnanguga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest süüdimõistetu argumentidest kumab läbi soov halvustada vanglaametnikke ja anda sellega kaalu oma argumentidele. Sarnane olukord on ka süü pisendamisega. Olukorras, kus isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus, on see täitmiseks kohustuslik ning süü teema osas täiendavate seisukohtade esitamine ei ole enam asjakohane. Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ja postitiivsete asjaolude üle kordamine ei anna nendele suuremat kaalu. Arvestades süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid ei kaalu need üles elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsed asjaolud ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski. 4 Määruskaebus jääb edutuks.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu
31. jaanuari 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle resolutsiooni. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 5