1-07-1543\2

(06231602228)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.Z-i süüdistus KarS § 120 ja 328 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav N.Z Ik: xxx Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. N.Z süüdi tunnistada KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.
2. N.Z süüdi tunnistada KarS § 328 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista mõistetud karistuste täies ulatuses liitmise teel liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 15 päeva.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud.
5. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 30.01.2006 otsusega mõistetud ja selle kohtuotsuse kuulutamise ajaks ärakandmata karistuse, so tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu, millise liitkaristuse ärakandmist arvestada alates N.Z-i karistuse kandmisele toimetamisest, so alates 01.07.
7. N.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud 1 kaitsjale makstud tasu 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.Z , 1-07-1543, kaitsjatasu“.
8. N.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.Z, 1-07-1543, sundraha“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Asitõend: taskunuga kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
11. Asitõend: CD plaat turvakaamerate salvestusega 13.05.2006 sündmustest M H hotellis säilitada kriminaaltoimikus.
12. N.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: N.Z süüdistatakse selles, et tema 13.05.2006 kella 14.20 paiku M H hotellis, möödudes administraatorist ja suundudes loata hotelli sisehoovi poole, ähvardas teda kinnipidamise eesmärgil takistama tulnud ja korra löönud hotelli omanikku J. M. P noaga, mille võttis enda pükste taskust. Seega pani N.Z , tervisekahjustuse tekitamise ähvardusega ja kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi. Samuti tema, olles teadlik oma kinnipidamise põhjusest, so suunamine Tallinna Vanglasse kandma 30.01.2006 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistust: 10 kuud vangistust, põgenes välisukse avamise teel pärast kinnipidamisakti ja teiste dokumentide allkirjastamist 30.06.2006 kella 10.00 paiku Ida politseiosakonna kambriblokist ning lahkus asutuse territooriumilt. Seega N.Z oma tahtliku tegevusega pani toime vahi alt põgenemise, so pani toime KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav N.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süüteo toimepanemine tõendatud kriminaalasja materjalidega. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.05.2006 koostatud kannatanu J. M. P ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt seletas kannatanu, et 13.05.2006 kella 14.20 ajal sisenes hotelli M H H noormees, kes tõukas üht naistöötajat, et kiiresti mööduda administraatorist ja pääseda sisehoovi. №ormees on seda ka varem teinud, sest teab, et hotelli tubade aknad on lahti ja akendest pääseb vargile. Jooksis noormehele järele ja sai noormehe sisehoovis kätte ning lõi teda korra, et teda peatada ja surus põlvili. Samal ajal võttis noormees paremast taskust noa ja üritas sellega kannatanut rünnata. Seda nägid A-S. S, K. R ja V. P. Administraator jõudis vahepeal kutsuda politsei. (t/l 2) 13.05.2006 koostatud kahtlustatava N.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end noaga ähvardamises süüdi. Läks hotelli üksinda ja püüdis vabaneda oma tuttavast, kes nõudis 50 kroonist võlga. Jooksis administraatorist mööda ja tal ei olnud meeles, et seal ei ole enam läbikäiku. Koheselt võttis teda kinni meesterahvas, kes teda lõi ja vasaku käe selja taha väänas. Oli põlvili surutud ja võttis paremast püksitaskust taskunoa, mille enne politsei saabumist üritas eemale visata. Hotelli töötajad võtsid noa ära. (t/l 6-9) 15.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi taskunuga, milline on vedru abil avaneva teraga. №atera pikkus 4 cm. (t/l 11) 03.08.2006 koostatud tunnistaja K. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 13.05.2006 tööl ja kella 14.20 paiku oli vastuvõtu fuajees ning nende administraator I. E ütles, et ta jookseks ühele mehele järele, kellel õnnestus pääseda sisehoovi. Kui tunnistaja sinna jõudis, siis nägi, et omanik ja ettekandja hoidsid ühte meest kinni. Mees rääkis vene keeles ja palus, et teda vabaks lastaks. Nägi, et A. võttis mehe taskust noa, mille tera käib sisse. Sisehoovis on videokaamerad, mis lindistavad. Kutsuti välja politsei. Tunnistaja ise ei näinud seda, et noormees ähvardas rünnata hotelli omanikku noaga, kuid kuulis seda kolleegidest. (t/l 15-19) 03.08.2006 koostatud tunnistaja I. E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja hotellis administraatorina ja töökoht asub vastuvõturuumis. 13.05.2006 kella 14.20 ajal oli oma töökohal ja kuulis kui hotelli omanik ja ettekandja A. jooksid järele ühele mehele. Palus portjeed K-t neile appi minna, ise aga vajutas turvanuppu. Ise ta sisehoovis toimuvat ei näinud. Kaamerast nägi, et hotelli omanik ja K. hoidsid noormeest kinni, noaga rünnet ei näinud. Kohale tuli politsei ja leidis tema taskust süstla. №ormehe nägu on tuttav, noormees on käinud varem hotellis ja kaduma on läinud hotelli vara. (t/l 20-24) 04.08.2006 koostatud tunnistaja V. Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 13.05.2006 väljakutse hotelli, et on kinni peetud meesterahvas, kes olevat kas midagi varastanud või midagi teinud. Tuli kohale ja hotelli sisehoovis oli maas noormees, kohal olid hotelli omanik ja administraator. Kinnipeetu tahtis, et teda vabaks lastaks. Kohale tuli politsei ja noormehe taskust leiti lahtikäiv nuga. (t/l 25-29) 07.08.2006 koostatud tunnistaja S-A. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et töötas veebruarist juunini 2006 hotellis baaridaamina. Mai keskel oli terrassil ja nägi seda noormeest, keda on ka varem näinud narkojoobes. Nägi noormeest sisenemas hotelli ja suundumas siseterrassi poole. №ormeest nähes jooksis noormehele järele et teda sealt välja saada. №ormees vehkis kätega ja oli kummaline. Samal ajal tuli hotelli omanik, kes üritas noormeest rahustada ja surus ta maha. №ormees aga rabeles ja ähvardas noaga. Karjus, et ta ei ole midagi teinud. Oli kägaras maas ja üritas taskust midagi võtta. Tunnistaja väänas noormehe käe selja taha ja võttis taskust noa välja. Üks hotelli töötaja vajutas turvanuppu ja kutsus politsei, kes otsis noormehe läbi ja leidis 75 krooni. (t/l 30-34) Ämari Vanglast esitatud iseloomustusest nähtuvalt saabus N.Z karistust kandma 18.11.
13. Kaaskinnipeetavatega olid suhted halvad, tal oli vaenlasi. Administratsiooni esindajatega suhted head, kuid hoidis ülbet hoiakut ametnike suhtes. Määrati kaks distsiplinaarkaristust. Iseloomult ja käitumiselt vaikne, rahulik, huvid puudusid. (t/l 38) 3 30.06.2006 koostatud Ida Politseiosakonna konstaabli E. V ettekandest nähtuvalt tõi 30.06.2006 kella 10 ajal politsei vaneminspektor N. K kinnipidamisruumi J. L kohtuma elukaaslasega N.Z-iga, ise aga lahkus. Siis teatati, et N.Z ja J. L soovivad rääkida N. K-ga. Helistas, kuid ei saanud ühendust ja vaatas korrapidamisruumi. Läks ütlema, et soovitakse rääkida ja tagasi tulles selgus, et N.Z on magnetukse lahti tõmmanud ja ära jooksnud. (t/l 44) 19.06.2006 koostatud Harju Maakohtu korraldus Ida Politseiosakonnale N.Z-i vahi alla võtmise kohta jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. (t/l 46) 29.06.2006 koostatud kinnipidamise akt, millest nähtuvalt oli samal päeval kell 15.25 kinni peetud süüdimõistetu N.Z. (t/l 47) 01.07.2006 koostatud kinnipidamise akt, millest nähtuvalt oli samal päeval kell 14.30 maja juures kinni peetud süüdimõistetu N.Z. (t/l 50) 01.07.2006 koostatud kahtlustatava N.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt peeti teda kinni 29.06.2006 kella 17 paiku tänaval ja toimetati Ida Politseiosakonda. 30.06.2006 hommikul vormistati ära kinnipidamise dokumendid ja selgitati, et tema kohta on kohtu poolt välja antud sanktsioon tema vahistamiseks. 10 kuulise vangistuse ärakandmiseks. Kirjutas dokumentidele alla ja politseiametnik läks ära. Sel ajal oli kambriplokis töötaja ja elukaaslane L. L, kes oli toonud talle isiklikke asju. Mõne minuti pärast kambriploki töötaja lahkus ning nähes, et uks on lahti jäänud, otsustas ära joosta. Mahtus uksepraost läbi, läks rahulikul sammul mööda territooriumi ja väljus tõkkepuu juurest. Pärast seda sõitis koju. Ei tahtnud suvel vangis olla. (t/l 51-55) 03.07.2006 koostatud tunnistaja J. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 30.06.2006 kella 09.30 ajal koju tulles helistas talle N.Z-i ema ja teatas, et N.Z on kinni peetud ja palus sõita Ida Politseiosakonda kuna N.Z pidi minema kinnipidamiskohta karistust kandma. Ida Politseiosakonnas viidi ta kambriplokki ja istus seal koos N.Z-iga . Politseitöötaja N. tõi dokumente alla kirjutada ja selgitas, et teda saadetakse 10 kuulist vangistust kandma. Siis läks N. ära ja Aleksei küsis E. nimelise korrapidaja käest millal ta ära viiakse. E. ütles, et kui politsei kohale jõuab, kohe viiakse. E. tõusis püsti et öelda N-le, et tunnistaja käib kodus ära ja toob asjad. Istusid kambriploki vastas ja N.Z võis näha, et uks on praokil. N.Z tõusis püsti ja avas stopperi ja jooksis kambriplokist välja. Tunnistaja karjus järele, et ta seda ei teeks. Kui E. ja N. tagasi tulid, siis küsisid mis juhtus. Ütles, et N.Z jooksis minema. Läks koju ning 01.07.2006 öösel kella 01.30 ajal ilmus N.Z koju ja ütles, et ei taha suvel kinni istuda. Hommikul läksid tunnistaja ja Aleksei ema tööle ning kella 12 ajal helistas Aleksei ema ja ütles, et Aleksei tuli talle töö juurde raha nõudma, mistõttu oli helistanud politseisse. Umbes tund aega hiljem peeti N.Z kodus kinni. (t/l 64-68) 06.07.2006 koostatud tunnistaja N. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas 29.06.2006 tunnistajale politseitöötaja M. A, kes teatas, et on kinni peetud N.Z ja ta asub Kesklinna Politseiosakonnas. 30.06.2006 kella 09.30 ajal läks oma osakonnas kambriplokki et võtta kinnipidamisaktile allkiri N.Z-ilt ja teatas N.Z-i emale kinnipidamisest. I. S teatas, et kohe tuleb sinna J. L N.Z-ile asju tooma. Läks koos J. L-ga kambriplokki ja tutvustas J. L-t konstaabel E. V-le. Vahemets toimetas N.Z-i kambrist välja et N.Z saaks aktile alla kirjutada. N.Z ütles, et teab kinnipidamise põhjust. Näitas N.Z-ile N.Z-i ID kaarti, mis oli kasutamiskõlbmatuks muutunud ja teatas, et saadab selle KMAsse, millega N.Z oli nõus. N.Z jäi koos abikaasa ja E. V-ga korrapidamisruumi ning ise läks kinnipidamisakti faksima kohtusse, et tuleks konvoi. Siis tuli E. V küsima kas J. L võib minna N.Z-ile riideid tooma ning ta lubas, öeldes, et tunni aja jooksul tuleb konvoi. E. V lahkus ning tuli minuti pärast tagasi ja teatas, et N.Z on omavoliliselt lahkunud. (t/l 69-71) 17.07.2006 koostatud tunnistaja E. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 30.06.2006 tööl Ida Politseiosakonnas kinnipidamiskambrite korrapidajana. Kella 10 ajal tõi politseivaneminspektor N. K kinnipidamisruumi J. L kohtuma elukaaslasega N.Z-iga . N.K teatas, et tal on vaja N.Z-ilt võtta mõned allkirjad ja kuna nad ei ole kaua näinud, siis laseb neil vestelda. N.K teatas N.Z-ile , et kuna ta ei ole 4 kutsetele ilmunud, tuleb tal suvel minna vanglasse. Kuna te ei ole kindlasti kaua näinud, siis laseb neil vestelda ja lahkus. Nad ei vestelnud kuigi kaua ja tundus, et neil ei ole millestki rääkida. Palusid kutsuda N. K. Telefon ei vastanud ja tunnistaja vaatas korrapidamisruumi ja nägi N. K-t ning teatas talle, et temaga soovitakse vestelda. Tagasi tulles avastas, et N.Z on magnetukse lahti tõmmanud ja põgenenud. (t/l 72-75) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena üle kuulatud N.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu J. M. P, tunnistajate K. R, I. E, V. Ž, S-A. S ütlusi, samuti asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Samuti kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate J. L, E. V, N. K ütlusi, kinnipidamise akte ja Harju Maakohtu korraldust ning 30.01.2006 koostatud kohtuotsust N.Z-i süüditunnistamises ja karistamises, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud KarS § 328 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 120 ettenähtud kuriteona, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läks kannatanu J. M. P kinni pidama isikut, kellest arvas ähvardavat ohtu hotelli ja hotelli külastajate varale, kuivõrd süüdistatav läks kiiresti sisehoovi, kust saab avatud akende kaudu tubadesse. Süüdistatavat läksid kinni pidama ka teised hotelli töötajad. Seejuures on nii kannatanu kui ka süüdistatav väitnud, et kannatanu lõi süüdistatavat ja seejärel püüdis süüdistatavat kinni pidada, surudes süüdistatava maha. Seejuures aga jäi süüdistatava parem käsi vabaks ja ta ähvardas kannatanut noaga lüüa. Samas ükski tunnistajatest ei näinud noaga ähvardamist ega löömist, kuid tunnistajad on kinnitanud noa olemasolu süüdistataval. Seejuures on tunnistajad väitnud, et nuga leiti süüdistatava riietest, süüdistatav aga seletas, et tahtis enne politsei tulekut noa ära visata, tunnistades samas kannatanu noaga ähvardamist. Arvestades süüdistatava ja kannatanu omavahel riimuvaid ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanu noaga ähvardamine on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et arvestades olukorda, kus süüdistatav oli kannatanu poolt kinni peetud ja maha surutud, oli süüdistatava poolt noa väljavõtmine ja sellega ähvardamine hinnatav tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine on noa olemasolu arvestades reaalne ning tekkinud situatsioon riimub süüdistatava ja kannatanu ütlustega. Nii süüdistatav kui ka kannatanu, samuti tunnistajad on väitnud, et süüdistatav tahtis lahti pääseda ning tekkinud olukorras oli kannatanu poolt süüdistatava kinnipidamise murdmiseks võimalik vaid ähvardus sellise vägivallaga, milline ületab kannatanu poolt kasutatud vägivalda. Seejuures on süüdistatav kõhna kehaehitusega ega olnud võimeline omal jõul kannatanu haardest vabanema, mistõttu oli sunnitud kasutama noaga ähvardamist. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 328 lg 1 järgi vahi alt põgenemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti süüdistatav 29.06.2006 kinni selleks, et saata teda jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust kandma, millise karistuse olemasolust oli süüdistatav teadlik. Saades 30.06.2006 teada seda, et ta on kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistatud ja toimetatakse esimesel võimalusel kinnipidamiskohta temale mõistetud vangistust kandma, kasutas süüdistatav ära olukorra, kus politseiametnik ruumist lahkudes ei lukustanud ust ning põgenes. Uuesti peeti ta kinni 01.07.
14. Seega oli süüdistatav teadlik temale mõistetud karistusest ja tema vahistamisest kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning põgenes politseiosakonnast. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavat tuli pärast 29.06.2006 kinnipidamist lugeda vahistatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks, milline tõkend oli tema suhtes kohaldatud juba Harju Maakohtu 30.01.2006 otsusega, milles on 5 märgitud, et kohtuotsuse jõustumisel tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse ja uueks tõkendiks valitakse vahistamine. Kohtuotsus aga jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2006 otsusega. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatavate kahetsust toimepandus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Kriminaaltoimikust võib järeldada, et süüdistataval on aastate vältel puudunud legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Talised asjaolud annavad kohtule aluse järeldada, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole võimalik. Seetõttu tuleb karistuseks määrata isiku vabaduse piiramisega seotud karistusliik. Karistuse määra valikul lähtub kohus kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest inkrimineeritava kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, millest nähtuvalt nägi kannatanu hotelli sisenemas süüdistatavat ja pidas vajalikuks süüdistatava kinni pidada, eeldades, et süüdistataval on kavas tungida hotelli ruumidesse ja toime panna vargusi. Samas aga pidas ta süüdistatava kinni juba sisehoovis ning süüdistataval ei antud võimalust oma objektiivse käitumisega näidata oma sisenemise soovi. Seejuures ei olnud sisehoovi puhul tegemist kohaga, mis oleks olnud suletud. Pärast seda kui kannatanu oli süüdistatavat löönud ja ta maha surunud, ähvardas süüdistatav kannatanut noaga et kannatanu haardest vabaneda ja põgeneda. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd ta oli kinni peetud vaid kannatanu turvakaalutlustest ja süüdistatava suhtes kasutati seejuures vägivalda. Süüdistatav pani aga temale inkrimineeritava teo toime selleks, et vabaneda kannatanu haardest ja tema politseisse toimetamisest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 328 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tal on aastate vältel puudunud legaalne sissetulek. Seetõttu on rahalise karistuse kohaldamine kohtu arvates välistatud ning kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava eesmärgist, so soovist vältida kohtu poolt mõistetud karistuse kandmisest. Süüdistatav sai teada, et tema suhtes koostatud kohtuotsus temale karistuse mõistmise kohta on jõustunud ning pärast kinnipidamist sai ka teada, et teda on vahistatud seoses kohtuotsuse täitmisele pööramisega. Sellele vaatamata kasutas ta ära politseiametnike tähelepanematust ja põgenes politseiosakonnast, ootamata ära konvoi saabumist ja tema kinnipidamiskohta karistuse ärakandmisele saatmist. Seda aga põhjendusel, et ta ei soovinud suvel vanglas viibida. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd süüdistatava käitumine tingis vaid nii või teisiti vältimatult saabuva tagajärje edasilükkamist ja sellest tuleneva olukorra raskendamist karistusaja pikenemise näol. Kuivõrd aga süüdistatav ei asunud end varjama ja ta oli kinni peetud juba järgmisel päeval asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval ajal kannab N.Z temale Harju Maakohtu 30.01.2006 otsusega mõistetud ja otsuse kuulutamise ajaks ärakandmata jäänud karistust, so 10 kuulist vangistust, millise ärakandmist on arvestatud alates 01.07.
15. Seejuures on ta 13.05.2006 toime pannud uue kuriteo ajal, mil eelmise otsusega mõistetud karistus ei olnud täielikult ära kantud. Samuti pani ta teise kuriteo toime 30.06.2006, seega samuti ajal, mil eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluv osa, so 10 kuud vangistust ei olnud ära kantud. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et inkrimineeritavate kuritegude kogumis tuleb liitkaristus määrata KarS § 64 lg 1 alusel. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et tegemist on eriliigiliste kuritegudega, millised on 6 toime pandud erineva tahtlusega ning kohus peab vajalikuks mõistetavad karistused liita täies ulatuses, kohaldades liitkaristuse osas KrMS § 238 lg 2 sätteid ning selle järgselt tuleb kohaldada liitkaristuste mõistmist KarS § 65 lg 2 sätete alusel, mõistes liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates Harju Maakohtu 30.01.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuulunud karistuse ärakandmisest Märt Toming kohtunik 7