1-07-6141\3

(07237600009)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi V.K süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav V.K - isikukood XXX, Eesti kodanik; algharidusega; kinnipeetav Tartu Vanglas; elukoht: XXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.09.2006.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi tingimisi 2-kuulise vangistusega 18kuulise katseajaga; 2) 18.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1 järgi 4-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga; Harju Maakohtu 19.03.2007.a määrusega pöörati vangistus täitmisele; karistuse kandmise aja algus 19.03.2007 Kaitsja advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V.K KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 20 päeva vangistust, millest eelvangistusena on kantud 1 päev. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavata karistust (19 päeva vangistust) 18.12.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 kuu ja 5 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 kuu 24 päeva vangistust algusega
2. juuni 2007.a.
3. Asitõendid – kolmes ümbrikus kolm nuga, mis on hoiul Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Välja mõista V.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 1 000 (üks tuhat) krooni ning sundrahast 500 (viissada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
5. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. V.K süüdistatakse selles, et tema 03.01.2007.a XXXXXX hommikusel ajal, olles alkoholijoobes, lõi tüli käigus R P’le noaga pähe, põhjustades kannatanule kergemaid kehavigastusi ja valu. Sellega pani V.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise ehk kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav V.K tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja L. Toomsalu pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et V.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - 03.01.2007.a konstaabli ettekandega (tl.4) selle kohta, et 03.01.2007.a sai ta väljakutse aadressile XXXXXX, kus 15-aastane poiss olevat löönud oma kasuisa noaga; kohapeal selgus, et 15-aastaseks poisiks osutus V.K, kellel tuvastati ka keskmine joove 0,57 mg/l; - tunnistaja M-M M ütlustega eeluurimisel (tl.13-14), mille kohaselt elab ta XXXXXXX, tema naabriteks on esimesel korrusel korteris nr 2 elav perekond V.K; korteris elab A S 15-aastane poeg Edgar koos ema elukaaslase R P’ga ja ema venna R’ga; 03.01.2007.a enne lõunat toodi sõiduautoga maja ette R, Edgar ja R, kõik olid purjus; pool tundi peale nende saabumist koputas tema korteri uksele R. P ja tema sisenedes nägi, et R. P rinnaesine ja käed ning pea olid verised; R. P palus helistada politseisse, öeldes et poiss tahab teda tappa; 3 - tunnistaja L J ütlustega eeluurimisel (tl.15-16), mille kohaselt elab ta XXXXXXX, naabriteks on esimesel korrusel korteris nr 2 elav perekond V.K; 03.01.2007.a tõi P. P’lt maja ette R, V.K ja R P, kõik olid tugevasti purjus; toas hakkas kohe pihta sõimlemist, kolinat, matse ja mürtsatusi, korterist kostus V.K sõimlemist; mõne aja pärast nägi, et R ja Edgar läksid majast välja; maja ees helistas Egdar kuhugi ja ta kuulis, kuidas Edgar ütles kellelegi, et ta lõi noaga ja kus ta elab; naabrinaine M kutsus ta oma korterisse, kus ta nägi köögis taburetil istuvat verist R; - kannatanu R. P ütlustega eeluurimisel (tl.33 - 34), mille kohaselt oli ta 02.01.2007.a koos R. N ja kasupoeg Edgariga külas tema tuttava juures, kus nad kõvasti viina võtsid ja ka ööbisid seal; 03.01.2007.a tõi P. P nad autoga maja juurde ära; nii tema, R. N kui V.K olid napsused; korterisse jõudes hakkas Edgar temaga tüli norima; tüli sai alguse sellest, et tema on Edgari kasuisa, aga Edgarile see ei meeldi; äkki oli Edgaril käes nuga ja ta tõmbas sellega tal üle vasaku põse, tema arust oli see musta peaga kööginuga; ajaliselt ta toimunut kirjeldada ei oska, kuna ta oli joonud; pärast seda, kui ta oli noaga üle põse saanud, läks ta naabrite juurde ja istus seal köögis; enne naabrite juurde minekut ütles Edgar, et ta kutsus kiirabi välja; midagi väga hullu kannatanu sõnade kohaselt tal viga ei olnud; natuke õmmeldi haava ja lasti siis koju; varalist kahju talle tekitatud ei ole; - patsiendikaardiga (tl.35), mille kohaselt tuvastati R. P 03.01.2007.a näol kaks lõike torkehaava; torke lõikehaav üla-põse sügavale ulatuv 3-4 cm; - tunnistaja R N ütlustega eeluurimisel (tl. 44-45) selle kohta, et 02.01.2007.a läksid tema, R ja Edgar külla P’ile ja hakkasid seal viina jooma; alkohol sai hommikul otsa ja P’lt tõi nad autoga koju Voose 1 maja juurde; mõne aja pärast läksid R ja Edgar riidu, hakkasid tülitsema ja üksteise peale karjuma; esimesena lõi R Edgar, hakkasid omavahel kaklema ja peksma, tema otsustas neile vahele minna; nemad kaklemist ei lõpetanud ja tema jalutas minema; kui tagasi tuli, nägi, et R on verine nagu siga, istus tumba peal, pea verine; noaga löömist ei näinud, kuna oli sel ajal korterist väljas; Edgar ütles talle, et tema lõi noaga; Edgar kutsus kiirabi välja; tema hinnangul oli tegemist isiklikku laadi tüliga, midagi räägiti Edgari emast ja ilmselt selle peale ta nii närvi läkski; - V.K enda ütlustega eeluurimisel (tl. 37-39), kus ta kirjeldab, kuidas 02.01.2007.a läksid tema, R ja R külla P’ile, kes elab samas külas, koos jõid nad öö läbi viina, viin sai otsa hommikuks, pärast mida sõidutas P nad koju; mõne aja pärast peale koju saabumist läks ta R’iga riidu, kuna R rääkis tema emast A. V.K-st ebaviisakalt; tema tõusis tugitoolist püsti ja lõi R rusikaga näkku, pärast mida lõi R teda vastu; selle peale kukkus ta pikali ja tema meelest lõi R. P teda ka jalaga; seejärel hakkas ta R igale poole peksma; R. N lahutas nad ära; nemad jäid R’iga kahekesi; R närvitses edasi, tema läks kööki, võttis köögist noa, mis oli tema meelest rohelist värvi peaga ja lõi R kuskile pea piirkonda, ei tea, kuhu täpselt; R läks naabrite juurde; mõne aja möödudes tuli R naabrite juurest tagasi ja selleks ajaks oli ta juba kiirabi välja kutsunud; tema jäi ka kiirabi ootama, kiirabiga tuli ka politsei, kes ta kohe kaasa võttis; kahetseb väga oma tegu. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning V.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 4 Karistuse mõistmisel lähtub kohus V.K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanule abi andmist (kiirabi kohest väljakutsumist) pärast süüteo toimepanemist, samuti leppimist kannatanuga; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et põhjendatud on prokuröri ja kaitsja taotlused karistada alaealist V.K vangistusega sanktsiooni alammääras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetavast karistusest kantuks lugeda 1 päev, mil V.K oli kahtlustatavana kinni peetud. Liitkaristus tuleb V.K-le mõista KarS § 65 lg 2 alusel ning arvestada, et kohtuotsuse tegemise päevaks on tal eelmise otsusega mõistetud karistusest ära kantud 2 kuud ja 25 päeva vangistust ning kandmata on 1 kuu ja 5 päeva vangistust, mille võrra tuleb suurendada mõistetavat karistust. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades, et tegemist on alaealisega, kellel puuduvad vajalikud rahalised vahendid, tema keerulist perekondlikku olukorda, samuti lähtudes tema resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus ekspertiisitasu, osa kaitsjatasust ning sundrahast KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-
6. Kohtunik