lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 8 ning J.F süüdistuses
lg 2 p 4, 7; § 209 lg 2 p 3; 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatavad
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 2 p 4, 5, 7 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 10.03.11.03.2005.a. (2 päeva), 17.03.-01.06.2005.a. (2 kuud 15 päeva), 27.06.-15.12.2005.a. (5 kuud ja 18 päeva) ja 20.-21.10.2005 (2 päeva) – kokku 8 kuud ja 7 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et karistust osaliselt (2 aastat 3 kuud 23 päeva) ei pöörata täitmisele, kui A.A 2(kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2)osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A.A-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada N.M
lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergama karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.M 2(kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2)osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata N.M-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada J.F
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi 1(üks) aasta vangistust ;
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust ja
lg 2 p 1 järgi 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3
lg 1 alusel 11.03.2005.a.) lugeda mõistetud karistusest kantuks 2 eelvangistuspäeva (10.-
lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.F 2(kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J.F-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
korduva võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis. A.A isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 27.juunil 2005.a. kella 16.00 paiku Tallinnas Lauteri tänaval asuva R-Kioski juures avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, rebis kioski müüja käest mapi loteriipiletitega (väärtusega 1 005 krooni). Haaranud mapi loteriipiletitega, jooksis ta kesklinna suunas, s.o. lahkus varastatud asjadega sündmuskohalt. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.10.2006.a. kella 14.07 ajal varastas koos eeluurimisel tuvastamata isikuga Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvast kauplusest Croptown kolm jopet ( a`1 195 kr) koguväärtusega 3 585 krooni. Nende tegudega pani A.A toime
lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, korduva varguse isikute grupis, millest üks episood oli toime pandud avalikult. N.M ja J.F 27.01.2006.a. kella 13.30 ajal Tallinnas Sütiste tee 42 asuvas Tallinna 53. Keskkooli ruumis viibides, eelneval kokkuleppel panid toime kelmuse: J.F küsis kannatanult R’ K’lt telefoni mängimise ettekäändel (teades, et ta seda ei tagasta). Saanud kannatanult telefoni Samsung E 350 (väärtusega 2 700 krooni), mis kuulus I’ 5 Š’le, müüsid nad selle koos maha Magistraali Kaubanduskekuses 1 400 krooni eest ning jagasid saadud raha omavahel ära. Sellega panid K. Dekrerjov ja J.F toime
kelmuse isikute grupis ehk varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. N.M 14.09.2006.a. kella 22.45 ajal XXXXXXXXX tungis sisse I trepikoja välisuksest ning varastas trepimademelt M’ M’ele kuuluva jalgratta Scwinn Levin 25 väärtusega 3 500 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis oli seotud sissetungimisega, pani N.M toime
J.F isikuna, kes on vare toime pannud röövimise, ajavahemikul 19.- 22. 05.2006.a. grupis koos A’ N’ ja G’ N’iga tungisid sisse XXXXX korterisse ning varastasid sealt järgmised T R’ile kuuluvad asjad: HP sülearvuti (15 000 kr), Nike kott (800.- kr), Canon digitaalkaamera (5 000 kr), ripatsiga kuldkett (2 500 kr), vanaaegne hõbesõrmus (2 000 kr), kullatud kaelakett ja kuldkõrvarõngad (2 000 kr), 5 kuldsõrmust (5 000 kr), 8 vääriskivi (6 000 kr). Ukseluku lõhkumisega tekitasid nad kahju 3 000 krooni. Varaline kahju kannatanule kokku 41 300 krooni. J.F isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 29.05.2006.a. grupis koos G N’iga tungisid sisse XXXXXXXX ning varastasid sealt järgmised A K’le kuuluvad asjad: plasma TV Samsung koos puldiga (26 000 kr), Philips DVD mängija kõvakettaga 80 GB koos puldiga (8 000 kr), Casio digikaamera (4 500 kr), Nike sandaalid kaks paari (2 800 kr), must seljakott (900 kr), Compact Flash 1 GB mälukart (1 000 kr), ümmargused kullast kõrvarõngad (500 kr), kullast ripats kalade tähemärgiga (500 kr), kuldkett (500 kr), kullast abielusõrmus (3 000 kr). Varaline kahju kannatanule kokku 48 500 krooni. Nende tegudega pani J.F toime
korduva varguse isikute grupis, mis oli toime pandud sissetungimisega. J.F isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 29.11.2006.a. kella 17.00 paiku XXXXXX juures küsis R K’lt mobiiltelefoni Sony Ericsson k750 (väärtusega 2 970 krooni) ning mis kuulus I Š’le. Helistamiseks saadud telefoni pani ta aga endale taskusse, omastas selle ning müüs maha tundmatule isikule 1 500 krooni eest . Sellega pani J.F toime
Temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ja seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepete sisu. Süüdistatava A.A, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest liitkaristusena mõista 3 aastat vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui ta 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Karistusest lugeda kantuks eelvangistusaeg 8 kuud ja 7 päeva. Süüdistatava N.M-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse talle karistuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui N.M 2-aastase katseaja 6 kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg-s 1 ja 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused. Süüdistatava J.F , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse talle karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui J.F 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg-s 1 ja 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõude ja kohustused. Eelvangistusena on tal karistusest ära kantud 2 päeva. Kohtuliku arutamise järeldused. Kõigis esitatud süüdistustes tunnistasid süüdistatavad end kohtuistungil süüdi ja kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkuleppest täies ulatuses aru saanud ja nõustuvad sellega. Tsiviilhagidele nad vastuväiteid ei esitanud. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsusega kinnitada. Kõik kannatanud on eeluurimisel andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppe sõlmimise tagajärgedest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud nende käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada kõigis neile kokkulepetes süüks arvatud kuritegudes ning karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud lepetele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha; 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni; esimese astme kuriteo (röövimise) korral - 2, 5 palga alammäära ehk 9 000 krooni. Arvestades alaealiste ja nende perekondade varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311- 313. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.